KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18397 (endine nr 2-3352/05) Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi H L hagi V L vastu abielu lahutamise ja korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2006 Menetlusosalised Hageja: H L (IK) Hageja esindaja: S P (volikirja alusel) Kostja: V L (sünd xxx.) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada H L ja V L abielu, sõlmitud xx. septembril xxx, Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis.
- Tuvastada, et korteriomand (asukoht Mõisa tee , Kohtla-Järve; reaalosa 375/39956) on H L lahusvara. Jätta nimetatud vara H L.
- Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. ASJAOLUD Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx. septembril xxxx.a, Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja abielu suhted on lõppenud 30 aastat tagasi. Hageja on omandanud 2-toalise korteri asukohaga Mõisa tee xxx, Kohtla-Järve. Hageja palub lahutada poolte abielu ning tunnistada antud korteriomand lahusvaraks. Kohtuistung 1 Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat oli kohtuistungist teavitatud kohtukutsega, mis oli avalikult kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu
- veebruar
- ja
- veebruar
- Kohtukutses hoiatas kohus kostjat, et kohus võib tema puudumisel asja lahendada sisuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid xx. septembril xxx Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Poolte abielusuhted on lõppenud 30 aastat tagasi ehk 1976 aastal. Hageja peab abielu taastamist võimatuks. Hageja ostis
- augustil 1997.a 2-toalise korteri asukohaga Mõisa tee , Kohtla-Järve, hinnaga 11 580 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib lahutada poolte abielu. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt PKS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja vastuväiteid esitanud ei ole, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Hageja palub jagada ühisvarana korter asukohaga Mõisa tee xxx Kohtla-Järvel jättes korteri hageja ainuomandisse. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Ühisvara tekkimise ja jagamise seisukohalt omab juriidilist tähtsust ka faktiliste abielusuhete lõppemise aeg (s.o. aeg kui pooled faktiliselt koos ei ela, neil puudub ühine majanduslik huvi). Vastavalt PKS § 15 lg 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
- augustil 1997 sõlmitud ostu-müügilepingu ärakirja /tl. 8/ kohaselt on H L ostnud korteriomandi asukohaga Mõisa tee xxx, Kohtla-Järvel. Hageja väitel on abielu lõppenud 30 aastat tagasi, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et puudub alus kahelda hageja väidete õigsuses abielu lõppemise kohta, samuti selle kohta, et viimane korteri ostmisel ei osalenud. Peeter Pällin Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.