3-06-1133/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1133 Haldusasi R. K. kaebus kinnipeetava individuaalse täitmiskava kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus nr 3-06-1133 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. K. määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1133 muutmata ning R. K. määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 28.04.2006 kinnitas Murru Vangla direktor eluaegse kinnipeetava R. K. individuaalse täitmiskava. Kaebuses halduskohtule palus R. K. tunnistada nimetatud täitmiskava kehtetuks põhjusel, et see on koostatud ebaõigesti ja kaebaja eelnevat positiivset käitumist arvestamata. Kaebaja suhtes ei ole registreeritud ühtegi põgenemiskatset, kuid täitmiskavas on märgitud, et põgenemisoht on olemas ja et seetõttu on R. K. paigutatud üheksandasse eluosakonda. Üheksas eluosakond on erirežiimiga kinnine osakond, kuhu paigutatakse kinnipeetavad vangistusseaduse (VangS) §-s 69 ettenähtud juhtumitel (nt julgeoleku kaalutlustel). Kaebaja suhtes ei esine VangS §-s 69 sätestatud aluseid. Üheksandas eluosakonnas viibimise tõttu on kitsendatud kaebaja liikumisvabadus, osavõtt kultuurilistest üritustest, hariduse omandamine ja muud arenguvõimalused. Täitmiskava näeb kaebajale ette võimaluse taotleda enda üleviimist lahtisesse eluosakonda, kuid sätestab selleks rea ebaseaduslikke tingimusi, mis ei ole praktikas ka alati järgitavad. Näiteks on üheks tingimuseks intsidentidest hoidumine. Intsidendi mõistet ei ole õigusaktides avatud, mistõttu on selle tingimuse täitmine võimatu. Kaebaja soovib alustada õpinguid Keila Gümnaasiumis, kuid kuna ta on paigutatud üheksandasse eluosakonda, siis puudub võimalus osaleda klassiruumides läbiviidavas õppetöös. Täitmiskava ei kajasta kaebaja usulisi vajadusi. Kaebus sisaldas taotlust peatada kohtumenetluse ajaks vaidlusaluse täitmiskava kehtivus ja täitmine. Taotluse kohaselt ei ole kavandatud õppetöö normaalne alustamine võimalik kaebaja kinnises eluosakonnas viibimise tõttu; piiratud on kaebaja vanglasisene liikumine, ta ei saa külastada vangla kauplust, spordisaali jne. Kaebaja hinnangul ei ole kaebus perspektiivitu ning esineb ka esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlusaluse haldusakti tühistamise korral ei ole kaebaja rikutud õiguste ennistamine enam võimalik ning haldusakti täitmisega igapäevaselt tekitatud moraalne kahju korvatav. Murru Vangla kirjalikus vastuses märgiti, et vaidlusaluse dokumendi näol ei ole tegemist haldusaktiga ning paluti jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Halduskohus esialgset õiguskaitset ei kohaldanud, leides, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on haldusakt, kuid selle kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Täitmiskava on kinnipeetava jaoks oluline dokument, millega nähakse ette vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud (kinnipeetava paigutamine vanglas ja ümberpaigutamine teistesse vanglatesse, üld- või kutsehariduse andmine, kohaldatavad soodustused jmt). Täitmiskava peab olema koostatud kooskõlas kehtiva õigusega ja see omab kinnipeetava jaoks õiguslikke tagajärgi. Kuigi kaebaja paigutati üheksandasse eluosakonda muu dokumendi, mitte täitmiskava alusel, näeb vaidlusalune täitmiskava ette tema seal viibimise jätkuvalt. R. K. suhtes koostatud täitmiskava kehtivuse peatamata jätmine ei takista kohtuotsuse täitmist. Takistatud ei ole kaebajal ka hariduse omandamine. Kaebaja ise märgib, et üheksandasse eluosakonda paigutamine ei ole muutnud temal üldhariduse omandamist võimatuks, vaid ainult sunnib omandama seda teistsugusel meetodil. Vaidlusaluse täitmiskava tühistamisel on alati võimalik uue koostamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka avalik huvi, sest riigi elanikkond on õigustatud lootma, et neile tagatakse turvalisus. R. K. kui eluaegse vangi puhul on eelduslikult põgenemisoht olemas. Sellist ohtu ei ole mõistlik eirata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES R. K. määruskaebuses paluti tühistada kohtumäärus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus sidus põhjendamatult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise avaliku huviga. Kaebaja on paigutatud kinnisesse eluosakonda nr 9 ilma seadusliku aluseta. Ta kannab vanglakaristust juba üle kümne aasta. Kaebaja suhtes ei ole registreeritud ühtegi põgenemiskatset ning kohaldatud pole ka täiendavaid julgeolekumeetmeid. Kinnises eluosakonnas hoidmisega kaasneb kaebaja õiguste piiramine (kaebaja ei saa teiste kinnipeetavatega võrdselt kasutada üldkasutatavaid olmeruume, osaleda sotsiaal-kultuurilistes üritustes, kasutada spordisaali, saada kooli- ja kutseharidus t jne). Kinnipeetavaid, kes viibivad üheksandas eluosakonnas, kooliõpilaseks vastu ei võeta ja kooli ei viida. Murru Vangla administratsioon on meelevaldse ja ebaseadusliku haldusaktiga alustanud kaebaja vaimset ja füüsilist allasurumist, mis tuleb viivitamatult lõpetada. Murru Vangla vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata, leides jätkuvalt, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava ei ole haldusakt. Täitmiskavas püstitatud eesmärgid ja ettepanekud on soovituslikud (justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 53 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ p 11). Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et tema suhtes on ebaseaduslikult kohaldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebaja kannab karistust üheksandas eluosakonnas sektsioonis, kus on tagatud liikumisvõimalus ja võimalus tegeleda kehakultuuriga. Vaidlusaluse täitmiskava peatamine ei taga kaebaja soovitud tulemust, näiteks tema paigutamist mõnda teise eluosakonda. Kaebaja ei ole näidanud, millised pöördumatud tagajärjed täitmiskava täitmata jätmisest talle tekivad. Kaebuse rahuldamise korral tuleb kaebajale koostada uus täitmiskava. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrus t ja kohaldada kaebaja taotletud esialgset õiguskaitset. HKMS § 121 lg 3 punktis 1 sisalduvat esialgse õiguskaitse vahendit on 2