KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 7.juuni 2006, Tallinn Haldusasja n

) § 7419 järgi. Lääne Politseiprefektuuri 22.07.2005 otsusega väärteoasjas nr 2670,05,005824 määrati A. M.ile

§ 7419alusel 12 000 krooni rahatrahvi.

Nimetatud otsuses on märge, mille kohaselt juhiluba edastatakse otsuse jõustumisel

§ 413

alusel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele (ARK) juhtimisõiguse peatamise otsustamiseks. A. M. vaidlustas väärteoasjas tehtud otsuse ning Pärnu Maakohtu 23.08.2005 otsusega tühistati üldmenetluse otsus nr 2670,05,005824 osaliselt ning tehti karistuse osas uus otsus. A. M.ile määratud karistust vähendati ning teda karistati

§ 7419järgi 6000 krooni suuruse rahatrahviga.

3-05-811 2. ARK 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7655 peatati A. M.i juhtimisõigus

§ 413alusel 3 kuuks.

Pärnu Halduskohtu 27.09.2005 määrusega rahuldati A. M.i esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati ARK Pärnu büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtivus. 3. A. M. esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ARK Pärnu büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7655 ning taotles vaidlustatud haldusakti väljaandmise aluseks olnud

§ 413vastava lõike kohaldamata jätmist vastuolu tõttu põhiseadusega.

Kaebaja leidis, et juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7655 on seadusevastane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 ja 2 mõtte kohaselt peab kirjalik haldusakt olema ka kirjalikult põhjendatud. Põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud haldusakt ei sisalda kõiki

§ 41lg-s 4 nimetatud andmeid (sõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber).

ARK otsuses puuduvad kirjalikud põhjendused ning ei nähtu, millised volitused on olnud ametiisikul, kelle nimel on haldusakt väidetavalt välja antud. 4. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus selgitas vastuses kaebusele , et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel võeti aluseks liiklusseaduse säte, mille kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isikut on karistatud sama seaduse § 7419 sätestatud rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus. Vaidlusalune otsus on motiveeritud, sisaldab kõiki sanktsiooni kohaldamise aluseks vajalikke viiteid, sealhulgas politsei poolt edastatud alusdokumendi kohta. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-le antud halduse diskretsiooni kohaldamise õigust ja ARK ei saa otsustada juhtimisõiguse peatamise või selle ajalise kestuse üle. Juhtimiskeelu pikkus on määratud seaduses. Juhtimisõiguse peatamine on seotud mitte rikkumise faktiga, vaid väärteomenetluses tehtud jõustunud karistamisotsusega.

§-s 413 nimetatud abinõud teenisid seadusandja poolt soovitud ja ühiskonnas vajalikku eesmärki, juhtimisõiguse peatamise regulatsioon on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. 5. Pärnu Halduskohtu 16.12.2005 otsusega haldusasjas nr 3-177/2005 jäeti kaebus rahuldamata.

§ 773

lg-s 3 on sätestatud, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt toimub juhtimisõiguse taastamine selles korras, mis kehtis enne 01.10.

1. Vaidlustatud otsus tehti 26.08.2005, seega on otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg kehtiv. Pärnu Maakohtu 23.08.2005 otsus jõustus 24.08.
2. ARK vormistas juhtimisõiguse peatamise otsuse 26.08.2005, s.o kolme päeva jooksul arvates jõustunud karistamisotsusest, seega ei ole

§ 413lg 10 vastu eksitud.

Juhtimisõiguse peatamise otsus vastas põhilises osas ka

§ 41

lg- le 4 ja kui selles ka oleks väiksemat laadi vormivigu olnud, siis HMS § 58 kohaselt ei tunnistata haldusakti kehtetuks, kui vead ei saanud mõjutada küsimuse sisulist otsustamist. Juhtimisõigus tuli peatada

§ 413

lg 1 kohaselt kolmeks kuuks, ARK- l sisulist kaalutlusruumi ei olnud ning selline haldusakt ei eelda väga põhjalikku motiveerimist. Riigikohus on 25.10.2004 lahendis nr 3-4-1-10-04 leidnud, et

§ 413lg-d 1, 4 ja 8 ei olnud põhiseadusevastased.

Samasugusele seisukohale asuti ka 27.06.2005 lahendis nr 3-4-1-2-05. Käesolevaks ajaks on

§ 413kehtetu. 2

§ 413

lg 1 kuni 01.10.2005 kehtinud redaktsiooni kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419 , 74 20 , 74 21 , 74 30 või 74 31 rikkumises.

§ 7419

lg 2 01.10.2005 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

§ 74

19 lg-ga 2 on leevendatud lg-s 1 sätestatud väärteo toimepandud isikute olukorda, sest nimetatud väärteole ei järgne automaatselt, s.o ilma kaalutlusõiguseta, juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusseaduse § 5 lg 2 koha selt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Apellant leiab, et tema suhtes kaalutlusõiguseta tehtud ARK Pärnu büroo 26.08.2005 otsus nr 7655 juhtimisõiguse peatamiseks 3 kuuks ei olnud põhiseaduse §-de 11, 12, 23 lg 3 ja 29 ning HMS § 3 lg 2 tähenduses kohane, vajalik ning proportsionaalne. Juhtimisõiguse peatamise otsustamisel ei ole arvestatud apellandi süü suurust, mahtu ja astet, varasemat käitumist ning raskesti talutavaid sotsiaalseid tagajärgi. Kaebaja võib kaotada töö ja sellest tulenevalt eluaseme, sest ei suuda maksta eluasemelaenu ja eluasemega seotud muid kulutusi. Samuti on apellandilt juhtimisõiguse äravõtmine ilma kaalutlusõigust kasutamata vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega ja karistusseadus tiku § 5 lg-s 2 sätestatuga. Apellant on tegutsenud kutselise autojuhina üle 30 aasta. Selle aja jooksul ei ole ta sooritanud juhina tõsiseid liiklusõiguse rikkumisi, millega oleks ohustatud kellegi elu, tervis või vara. Liiklusseaduse rakendussätete § 77 3 lg 6 kohaselt jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413 lg 10 kohaselt peatatud.

Apellant on seisukohal, et tema juhtimisõigust ei saa lugeda peatatuks enne 01.10.

1. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole jõustunud, sest apellant on selle vaidlustanud kohtus. Seega puudus 01.10.2005 kehtiv juhtimisõiguse peatamise otsus ning puudub alus käesoleval ajal apellandi juhtimisõiguse peatamiseks.
2. ARK on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s on käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Juhtimisõiguse peatamise kestus on sätestatud imperatiivselt. Kehtiv karistusõigus ei kohtleks apellanti leebemalt, kui varasem regulatsioon. Alates 01.10.2005 ei toimu enam liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse peatamist, vaid toimub juhtimisõiguse äravõtmine, mida kohaldab väärteomenetleja või kohus. Kui enne 01.10.2005 peatati juhtimisõigus joobes juhtimise eest 3 kuuks, siis praegu kehtiva redaktsiooni järgi võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust üheksa kuuni. Vahe on oluline ja seadusemuudatust ei ole võimalik kergendavana tõlgendada. Apellandi arvamus, et õiguskaitse kohaldamisega on juhtimisõiguse peatamise otsus muutunud kehtetuks, ei vasta tegelikkusele. Õiguskaitse korras ei muudetud juhtimisõiguse peatamise otsust 3

§ 77

3 lg 3 alusel kaebaja suhtes ARK Pärnu büroo otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg 3 kuud. ARK Pärnu büroo 28.08.2005 otsus nr 7655 jõustus selle tegemisel ja selle jõustumisel ei omanud tähtsust otsuse vaidlustamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
2. Kaebaja seisukoht, et alates 01.10.2005 kehtiv seaduse redaktsioon kergendab tema olukorda, ei ole põhjendatud. Seadust, mis näeb varasema kolme kuulise juhtimisõiguse peatamise asemel ette juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuni üheksa kuuni, ei saa lugeda väärteo toime pannud isiku olukorda kergendavaks vaatamata sellele, et praegune säte näeb ette kohaldajale kaalutlusõiguse lisakaristuse kohaldamiseks. Ringkonnakohus viitab siinkoha l lisaks eelpool toodule veel Riigikohtu 28.04.2004 määrusele 3-3-1-69-03, milles leiti, et väärtegude puhul ei pea karistusseaduse leebem muudatus olema alati tagasiulatuva jõuga. Riigikohus leidis, et riive isiku õigustele on juhtimisõiguse peatamise korral leebem kui muude karistusliikide puhul ning sellist riivet saab õigustada asjaoludega, et äravõetud juhtimisõiguse massiline ennetähtaegne taastamine annaks ühiskonnale õiguspoliitiliselt väära ja eksitava signaali, et riik on uues seaduses asunud liiklusrikkumistesse tegelikkusest märksa leebemalt suhtuma. Riigikohus märkis: „Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikku probleemi, mistõttu üldkogu leiab, et iseäranis liiklussüütegude puhul oli põhjendatud seadusandja ettevaatlikkus varasemate karistuste ümbervaatamisel. “ Samuti leidis Riigikohus, et iseseisev väärtus on sellisel juhul ka õiguskindlusel ja õigusrahu tagamisel, mis „nõuab piiri tõmbamist, pärast mida ei saa enam vaidluse esemeks olnud küsimusi tõstatada.“ (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 28-34).
3. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud veel, et kaalutlusõiguseta tehtud ARK Pärnu büroo 26.08.2005 otsus nr 7655 ei olnud kohane, vajalik ning proportsionaalne. Viidatud sätte vastavust põhiseaduse §-ga 11 on kontrollinud Riigikohus ning 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 (vt otsuse p 57 jj) asunud seisukohale, et kaalutlusõigust välistav regulatsioon ei ole iseenesest vastuolus põhiseadusega, kuna juhtimisõiguse peatamise kui materiaalses mõttes karistuse eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit, joobes juhtimine ja seetõttu toimuvad liiklusõnnetused on suureks probleemiks Eestis ning õigusrikkumiste iseloomu arvestades on tegemist efektiivse karistusega. Kaebaja väitel kaotab ta juhtimisõiguse peatamise tõttu töökoha ning võib pangalaenude maksmata jätmise korral ilma jääda ka oma eluasemest. Kuna kaebaja võimalus töötada autojuhina sõltub juhtimisõiguse peatamisest, on tegemist PS §-s 29 sätestatud elukutse valiku vabaduse riivega. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja elukutse vahetus ja selle tagajärjel materiaalse olukorra võimalik halvenemine ei kaalu üles vajadust kaitsta õiguskorda ja teiste isikute elu, tervis t ning omandiõigust. Viimaste näol on tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega. Juhtimisõigus peatati kolmeks kuuks, seega on tegemist lühiajalise piiranguga. Seetõttu on kaebaja õiguste riive põhiseadusega kooskõlas.
4. Õige ei ole kaebaja arvamus, et käesoleval ajal puudub tulenevalt

§ 773

lg 6 alus tema juhtimisõiguse peatamiseks, kuna ARK Pärnu büroo juhtimisõiguse peatamise otsuse vaidlustamise tõttu puudus 01.10.2005 kehtiv juhtimisõiguse peatamise otsus. Ainuüksi otsuse vaidlustamine ei mõjuta haldusakti kehtivust (HMS § 61), käesoleval juhul peatas otsuse kehtivuse esialgse 4

§ 773lg 3 kohaldamist.

Viimati viidatud norm sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

Kui kohtule esitatud kaebus jääb rahuldamata ja haldusasjas kohaldatud esialgne õiguskaitse lõpeb, tuleb kaebaja suhtes

§ 773

lg 3 alusel ARK Pärnu büroo otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg – kolm kuud – seni rakendamata osas täita.

§ 773

lg 6 näeb ette, et juhtimisõigust ei peatata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413lg 10 kohaselt peatatud.

Käesoleval juhul oli juhtimisõigus peatatud

§ 413

lg 10 kohase otsusega enne 01.10.2005 ning

§ 773

lg 3 koosseis on täidetud.

§ 773

lg 6 kuulub kohaldamisele nende isikute puhul, kellele oli enne 01.10.2005 määratud väärteokaristus rikkumise eest, mis tol ajal kehtinud

kohaselt tõi kaasa juhtimisõiguse peatamise, kuid juhtimisõiguse peatamise otsust ei jõutud enne seadusemuudatust teha. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5