) § 10 lõikes 3 sätestatud eesmärke ning tagab maksumenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise, ja seda põhjusel, et kaebuses viidatud äriühingute majandustegevus seisnes revideeritaval perioodil põhiliselt omavahelistes tehingutes ja seega on äriühingute dokumendid ka omavahel seotud. Maksuhaldur ei käsitanud kaebaja 16.08. ja 19.08.2004 taotlusi revisjonikorralduse muutmise taotlustena.
lõikest 3 ei tulene, et maksuhaldur peaks taotluse põhjendatuse üle otsustamisel andma haldusakti. Maksuhalduri toimingut on võimalik vaidlustada sarnaselt haldusaktiga. Maksuhaldur, jättes andmata haldusakti, kuid teavitades kaebajat tema taotluse 2
lg 1 kohaselt teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sai revisjonikorralduse kätte tähtaegselt ning vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja sai tema poolt esitatud revisjoni edasilükkamise taotlus te rahuldamata jätmisest teada 25.08.2004. Maksuhaldur on oma seisukohti revisjoni edasilükkamise taotluste rahuldamata jätmise kohta 24.08.2004 kirjas motiveerinud. Seega oli kaebajale tagatud põhiseaduslik kaebeõigus ja ta on seda ka kasutanud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et maksuhalduri nõutud toimingute tegemine oli osaühingu poolt objektiivselt võimatu. Töövõimetuslehtedega on tõendatud, et kaebaja seaduslik esindaja A. P. oli haige. Kuna aga A. P. teadis kõige paremini oma haigusest ja ravi kestvusest ning maksumenetlustest ja vaidlustest teistes tema poolt juhitavates äriühingutes, oleks pidanud ta näitama üles piisavat hoolsust ja teatama maksuhaldurile õigeaegselt isikust, kes võib olla osaühingu esindajaks käesolevas maksumenetluses. Revisjoni toimumine ja vaidluste menetlemine teistes äriühingutes ei saa olla takistuseks osaühingu õiguste efektiivsel kaitsel, kui osaühingu juhatuse ainuliige on ilmutanud mõistlikku hoolsust selleks, et leida osaühingule esindaja maksumenetluse läbiviimise ajaks. Vaide- ja kohtumenetlust ei saa hinnata ebatavaliseks ja ootamatuks asjaoluks, mis välistaksid ja/või takistaksid äriühingu majandustegevuse kontrollimist maksuhalduri poolt. Kaebaja seaduslik esindaja oli haige pikaajaliselt ja hiljemalt 10.08.2004 oli ta teadlik revisjoni läbiviimisest teistes äriühingutes. Seetõttu ei saa ta viidata haigusele, vaide- ja kohtumenetlustele ning revisjoni läbiviimisele kui ootamatule takistusele, arvestades veel ka asjaolu, et haiguse ajal esitas kaebaja juhatuse ainuliige tähtaegselt maksudeklaratsioone ja allkirjastas äriühingu muid dokumente. Kaebaja ei teatanud maksuhaldurile üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohta ning mõistlik ja põhjendatud on maksuhalduri valik viia revisjon läbi kaebaja juriidilisel aadressil asuvates ruumides. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja juriidilisel aadressil asuvas ehitises ei olnud võimalik revisjoni läbi viia seal toimuvate remonttööde tõttu. Kaebaja ei ole teavitanud maksuhaldurit sellest, et osaühingu juriidiline aadress ei ole sobilik revisjoni läbiviimiseks, pigem vastupidi – kaebaja märgib 19.08.2004 taotluses, et „… tulenevalt eeltoodust oleks mul seega võimalik anda selgitusi * OÜ juriidilisel aadressil…“. Arvestades eeltoodut on alusetud kaebaja 3
-st ei tulene, et maksukohustuslase taotluse rahuldamata jätmine peab toimuma haldusaktiga. 24.08.2004 kirjaga ei muutnud maksuhaldur revisjonikorraldust, vaid täpsustas üksnes revisjoni läbiviimise koha. Taotluses näitas kaebaja revisjoni läbiviimise võimaliku kohana oma juuriidilise aadressi, millest maksuhaldur ka lähtus. A. P. poolt juhitavaid äriühinguid on esindanud maksuhalduri ees volikirja alusel R. P., mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et revisjoni alustamise kohana valis vastustaja A. P. füüsiliselt kõige enam raskusi tekitava koha. 4
Kohtumenetluses tuvastatu kohaselt haigestus kaebaja juhatuse ainuliige A. P. raskelt enam kui aasta enne vaidlusaluse revisjonikorralduse tegemist, ta tunnistati teise grupi invaliidiks ning ta viibis sageli töövõimetuslehel. Maksuhaldur ei pea revisjoni määramisel lähtuma äriühingu juhatuse liikmete tervislikust seisundist ka siis mitte, kui juhatuse ainuliikmeks on invaliid. Seadus ei võimalda teha äriühingule mööndusi seadusega ettenähtud nõuete täitmisel tulenevalt äriühingu juhatuse liikme tervislikust seisundist, samuti asjaolust, et juhatuse ainuliige on hõivatud teiste tema poolt juhitavates äriühingutes toimuvate revisjonidega või on seotud muude vaide- ja kohtumenetlustega. Vastustaja märgib õigesti, et kui isik asub täitma kolme äriühingu juhatuse liikme ülesandeid, siis peab ta äriühingute juhatuse ainuliikmena tagama ka äriühingute tõrgeteta tegutsemise ning täitma oma kohustused maksuhalduri ees. Juhul, kui revisjoni alustamine on takistatud asjaolu tõttu, et äriühingu juhatuse ainuliige on parasjagu haige, saab ta teha taotluse revisjoni alguse edasilükkamiseks ning esitada vastava arstitõendi.
lg 3 kohaselt võib maksukohustuslane taotleda maksuhaldurilt revisjoni alguse edasilükkamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul on kaebaja sellise taotluse esitanud, mille rahuldamisest maksuhaldur keeldus ja teavitas 24.08.2004 kirjaga maksukohustuslast, et revisjon algab revisjonikorralduses märgitud ajal maksukohustuslase juriidilisel aadressil. Kaebaja argument tuvastamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on, et maksuhaldur peab otsustuse revisjoni edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta vormistama haldusaktiga, mida kaebaja saab siis vaidlustada ja maksuhalduri seisukohtadele vastu vaielda. Tuvastamis- ja kohustamiskaebus esitati kohtule 14.09.2004 ning kaebusest saab järeldada, et kaebaja eesmärk oli saavutada revisjoni edasilükkamine kuni äriühingu juhatuse ainuliikme tervisliku olukorra paranemiseni ja ajani, kui ta ei ole enam hõivatud teiste tema ainujuhtimisel olevaid äriühinguid puudutavate maksu-, vaide- ja kohtumenetlustega. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et revisjoni alguse edasilükkamise taotluste lahendamine toimub haldusaktiga, kuid leiab erinevalt apellandist ja esimese astme kohtust, et maksuhalduri 24.08.2004 kirjalik vastus kaebaja taotlusele on haldusakt, ning tõlgendab tuvastamis- ja kohustamiskaebust 24.08.2004 haldusakti peale esitatud tühistamiskaebusena. Kõnealune haldusakt ei vasta küll seaduses sätestatud vorminõuetele, kuid haldusakti ei tühistata üksnes vormivea tõttu, mis ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58). Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta samuti haldusakti kehtivust ega ole ka takistanud apellandil kaebeõiguse realiseerimist. Vastustaja on hinnanud kaebaja taotlustes näidatud põhjusi ega pidanud neid revisjoni alguse edasilükkamiseks mõjuvaks. Kaebaja on kaebuses maksuhalduri seisukohtadele vastuväited esitanud ning haldusakt on kontrollitav. Maksuhaldur on põhjendanud, et ükski kolmest kaebaja juhitavast äriühingust ei ole asunud revisjonikorraldus t täitma, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et juhatuse ainuliige A. P. ei ole puhtfüüsiliselt võimeline mitme revisjoniga üheaegselt tegelema. Kaebaja kinnitas halduskohtule esitatud kaebuses, et ei olnud tõepoolest täitnud OÜ-dele * ja * tehtud revisjonikorraldusi nende motiveerimatuse ja mitmetimõistetavuse tõttu ning et MTA ametnikud 5
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et revisjon viiakse läbi maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas ja kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või maksuhalduri ametiruumides. Revisjonikorraldusega paluti kaebajal teatada revidentidele revisjoni läbiviimise võimalik koht ning kaebaja nimetas oma 19.08.2004 taotluses üheks selliseks võimalikuks kohaks äriühingu juriidilise aadressi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja ei teatanud maksuhaldurile üheselt ja arusaadavalt revisjoni läbiviimise kohta, on mõistlik ja põhjendatud maksuhalduri valik viia revisjon läbi äriühingu registrijärgsel aadressil asuvates ruumides. Kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit sellest, et osaühingu registrijärgne aadress ei ole sobilik revisjoni läbiviimiseks ning põhjendamatu on apellandi väide, mille kohaselt teadis maksuhaldur, et äriühingu registrijärgsel aadressil puuduvad tööruumid ja seal ei asu revisjonikorraldusega nõutud dokumente. Vastustaja väitel on kaebajat maksuhalduri ees esindanud ka lepinguline esindaja R. P. (käesoleval ajal OÜ * juhatuse liige) ning R. P. esindas kaebajat ka esimese astme kohtu menetluses. Esimese astme kohus on õigesti märkinud, et kaebaja oleks pidanud hoolitsema selle eest, et revisjonimenetlus algaks tähtaegselt isegi juhul, kui äriühingu seaduslikul esindajal oli tekkinud takistus toimingu sooritamiseks. Vaidlustatud 24.08.2004 otsuse (kirja) õigusvastasust ei tingi asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja A. P. sai selle kätte väidetavalt mitmepäevase hilinemisega. Esimese astme kohtus menetlusosaliste antud selgituste kohaselt asub kaebaja registrijärgsel aadressil postkast, kuhu vaidlusalune otsus (kiri) enne revisjonikorralduses märgitud revisjoni alguse tähtaega toimetati. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus käsitas TMA Lääne maksukeskuse 24.08.2004 kirjalikku vastust kaebaja taotlustele toiminguna. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.