KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 7.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-190 Haldusasi Kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.06.2004 vaideotsuse nr 123-2 ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 22.03.2004 maksuotsuse nr 12-5/13 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.12.2005 otsus nr 3-1845/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev E. R. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja E. R., esindaja advokaat Vahur Kivistik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Heili Kaares 29.05.2006 RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2005 otsus haldusasjas nr 3-1845/2005 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 7.juunil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimaseks päevaks olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA) 02.12.2002 korralduse nr 4.2-01.1/31163 alusel kontrollisid Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksukeskuse vanemrevidendid E. R. aastate 19972001 tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust välismaise äriühinguga * seonduvate tehingute osas. MTA Põhja maksukeskuse 22.03.2004 maksuotsusega nr 12-5/13 kohustati E. R. t tasuma tulumaksu summas 2 086 798 krooni ja maksuvõlalt arvestatud intresse summas 763 284 krooni. Maksuotsuses leiti, et E. R. * täievolilise esindajana on aastatel 1997-1999 võtnud * arvelduskontolt välja sularahas 8 046 700 krooni. Kuna kinnitust ei ole leidnud E. R. väited väljavõetud raha üleandmisest firmale *, tuleb väljavõetud sularaha lugeda E. R. deklareerimata jäetud tuluks. E. R. esitas MTA Põhja maksukeskuse 22.03.2004 maksuotsusele nr 12-5/13 vaide, milles palus tunnistada maksuotsuse kehtetuks. MTA 07.06.2004 vaideotsusega nr 123-2 jäeti vaie rahuldamata. 3-04-190 E. R. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada MTA Põhja maksukeskuse 22.03.2004 maksuotsus nr 12-5/13 ja MTA 07.06.2004 vaideotsus nr 123-2 kehtetuks. Kaebaja leidis, et tema suhtes on läbi viidud ebaseaduslik revisjonimenetlus, mille käigus kogutud tõendid on saadud ebaseaduslikult. Läbiviidud menetluse näol oli tegemist revisjoniga ka sisuliselt, sellele viitab lisaks revisjonikorralduse vormistamisele ka kontrollitavate dokumentide maht ning pika perioodi (neli aastat) kontrollimine. E. R. ei kuulunud * AS- ga koostööd teinud * ega * Ltd omanikeringi ega juhtkonda. Kaebaja ei omanud mingit õigust ega ka võimalust saada tulu * arvelt selle arvelduskonto kaudu. Kaebuse esitaja poolt 1997-1999 pangakontolt välja võetud sularaha on üle antud kolmandatele isikutele. Maksuhaldur on kahtluse alla seadnud raha üleandmise kaebaja viidatud isikutele, kuid pole seda tõendanud. On üldiselt teada, et Piirivalveameti andmebaas ei olnud üheksakümnendate teisel poolel usaldusväärsust tagaval tasemel. Kaebaja informeeris alles eriarvamuses maksuhaldurit sellest, et * pangakontolt välja võetud summad kokku 8 046 700 krooni on kätte saanud A. V. ja P. S., seetõttu, et ei olnud enne kontrollaktiga tutvumist teadlik maksuhalduri maksukäsitlusest. Maksuhaldur on vaideotsuses teinud meelevaldseid järeldusi. Järeldus selle kohta, nagu *-l peale E. R. rohkem juhatuse liikmeid ei olnudki, põhineb vaid kahel dokumendil, samas ei ole maksuhaldur kasutanud võimalust teha järelepärimine *-le. Maksuhaldur heitis kaebajale ette, et viimane ei oska täpselt nimetada, milline oli P. S. ja A. V. positsioon äriühingutes * ja * Ltd. Maksukohustuslane selgitas, et tegemist on otsustuspädevate isikutega. Maksuhaldur on kogunud tõendeid valikuliselt ja jätnud küsitlemata isikud, kes valdavad olulist teavet. Järjekindlalt on ignoreeritud uurimisprintsiipi. Isik saab tulu siis, kui tema vara suureneb. Antud juhul ei ole E. R. vara suurenenud ning seda ei ole tõendanud ka maksuhaldur. MTA Põhja maksukeskus palus jätta kaebus rahuldamata. TJIMA 02.12.2002 korraldus nr 4.2-01.1/31163 on eksitava pealkirja (korraldus revisjoni alustamiseks) ja sisuga. Nähtuvalt menetluse hilisemast käigust kontrolliti siiski üksikjuhtumit. E. R. suhtes läbiviidud toimingutel puuduvad revisjoni tunnused, temalt nõuti konkreetset teavet ja dokumente. * kontode avamisel AS-le Hansapank esitatud äriühingu 22.12.1994 koosoleku protokollist nähtuvalt astus madala maksumääraga territooriumil (Turks & Caicos Island) registreeritud * esimesel juhatuse koosolekul (first Meeting of director) tollane ainuke director S. K. J. äriühingu koosoleku lõppedes director´i kohalt tagasi, nimetades uueks äriühingu director´ iks (director of the Company) E. R.. Hansapanga kirjale oli lisatud dokument pealkirjaga General Meeting of the Company, mis oli sisuliselt otsus selle kohta, et E. R.le ja tema tütrele J. R. antakse täielikud volitused (the full Power of Attorney) avada * nimel pangakontosid, välja võtta ja saada raha, anda tagatiseta laene jne. Otsusele on 07.10.1996 alla kirjutanud E. R. ise (director of the Company, elected to take the Chair). 2
(8)3-04-190 AS-lt Hansapank saadud teabe kohaselt on E. R. ja tema tütar J. R. ainukesed firma * 14.10.1996 Hansapangas avatud arvelduskonto nr 221003170392 allkirjaõiguslikud isikud ning pangakaartide ja teleteenuste lepingu tunnuskoodide omanikud. Lisaks raha kontolt väljavõtmisele isiklikult või siis * AS töötajate I. M. ja T. K. kaudu andis E. R. äriühingu rahaliste vahendite arvelt tagatiseta laenusid ning tegi ülekandeid enda või oma tütre kulutuste katteks. Arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad tasumised kaubamajades, kütusefirmades, restoranides. Kaebaja ei osanud selgitada, kes P. S. ja A. V. äriühingus täpsemalt olid. E. R. ei ole esitanud ka dokumente, millest nähtuks mingisugunegi seos P.S. ja A.V. ning * vahel. Pangakonto väljavõtetel on firma aadressiks näidatud Ädala 4a, Tallinn, mis on ka E. R.ga seotud äriühingute ** AS ja * AS aadressiks. * arveldusarve allkirjaõiguslikuks isikuks oli E. R. ja tema tütar J. R.. E. R. alluvate seas oli teada, et tegemist oli E. R. kontrolli all oleva äriühinguga. Nagu nähtub * arvelduskonto väljavõttelt, laekus kontole raha laenutagastusena * Ltd-lt, *** AS-lt, ** AS-lt, * AS- lt ja * OY- lt. Nimetatud äriühingutega on E. R. otseselt seotud. Isikute kohta, keda E. R. nimetas * esindajatena raha vastuvõtjateks ning *- le üleandjateks, on selgunud, et nemad ei ole raha vastu võtnud ega üle piiri toimetanud. Eestis elanud M. D. ja P. W. võttis Põhja maksukeskus seletused, milles nad kinnitavad, et nemad ei ole kunagi kokku puutunud *-ga ega E. R.ga, samuti ei ole nad E. R. käest kunagi sularaha saanud. T. C. kohta (kes oli väidetava raha üleandmise ajal Suurbritannia suursaadik Eesti Vabariigis), on küsitud Välisministeeriumilt allkirjanäidist, kuid see ei ole sarnane kinnitusel oleva T. C. allkirjaga. Teiste isikute kohta puuduvad andmed, et nad oleksid sularaha üle piiri toimetanud ning nt I. A. ei ole üldse piiri ületanud. Kaebaja väide, et teadaolevalt ei olnud Piirivalveameti andmebaas üheksakümnendate teisel poolel usaldusväärne, ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut. E. R. on esitanud 15 A. J. nimel koostatud kinnitust raha üleandmise kohta kuuele erinevale isikule. Maksuhalduri arvates on ebatõenäoline, et kõigil 15 juhtumil ja kõigi kuue isiku kohta on andmed Piirivalveameti ja Tolliameti andmebaasides eksituse tulemusel jäetud kajastamata. P. S., A. V., samuti vaides märgitud J. H. ja A. G. ei võtnud MTA seletusi, sest nimetatud isikud ei saanud kinnitada raha üleandmist, kuna nad ei ole E. R. enda esialgselt antud seletuste kohaselt raha üleandmise juures viibinud. Kaebuse esitaja versioon P.S., A.V., J.H. ja A.G. kui raha üleandmist näinud isikutest tekkis alles 01.12.2003 koostatud kontrollakti järgselt. Kaebuse esitaja leiab, et 8,046 miljoni krooni ulatuses tulu saamine ei ole kooskõlas tema varandusliku seisuga. E. R. ja tema abikaasa L. R. ühise 1999. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt moodustasid E. R. ühe aasta jooksul tasutud eluasemelaenu (või kapitalirendi) intressid 169 287 krooni, ületades tunduvalt E. R. tulud, milleks deklareeriti 130 217 krooni. Järelikult pidid E. R.l olema deklareeritule lisaks küllalt märkimisväärsed täiendavad tuluallikad. Tallinna Halduskohtu 16.12.2005 otsusega haldusasjas nr 3-1845/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Maksumenetluse käigus on kaebajalt korraldusega nõutud konkreetset teavet ja konkreetseid dokumente ning seletuse andis ja dokumente esitas kaebaja maksuhalduri juures. Kontroll oli seotud konkreetselt E. R. ja * vaheliste tehingutega. Seega ei viidud kaebaja suhtes TJIMA 02.12.2002 korralduse nr 4.3-01.1/31163 alusel läbi revisjoni ja nimetatud korralduses kontrolli ekslik nimetamine revisjoniks ei riku kaebaja õigusi. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja informeeris maksuhaldurit alles eriarvamuses sellest, et * pangakontolt välja võetud summad kokku 8 046 700 krooni on kätte saanud A. V. ja P. S.. Kaebajalt on varasema maksumenetluse käigus korduvalt küsitud teavet tehingute, s.h raha üleandmise kohta 3
(8)3-04-190 *-le. Kaebaja on aga viidanud üksnes T. K. ja R. O., kellelt maksuhaldur on ka seletused võtnud. Kuna puudusid tõendid P. S. ja A. V. seosest *-ga, ei saanudki vastustaja pidada vajalikuks nimetatud isikutelt seletuste võtmist. Seega ei ole vastustaja maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus märkis täiendavalt, et P. S. ja A. V. on olnud kaebaja kaudu kutsutud kohtuistungile kahel korral (18.10.2004 ja 16.11.2005), kuid kaebaja ei ole neid suutnud istungile tuua. 22.12.1994 koosoleku protokollist nähtuvalt nimetati E. R. * director´iks. Äriühingu juhina on E. R. volitanud 07.10.1996 ennast ja oma tütart J. R. avama * nimel pangakontosid, välja võtma ja vastu võtma sularaha, andma tagatiseta laene jne. E. R. ja J.R. olid ainuisikuliselt äriühingu allkirjaõiguslikud isikud ning äriühingu nimele väljastatud pangakaartide ja teleteenuste lepingu tunnuskoodide omanik oli E. R.. Äriühingu aadressiks oli Tallinn *, mis oli ka E. R. ga seotud äriühingute * AS ja ** AS aadressiks. Puuduvad tõendid, et keegi kolmas isik oleks täiendavalt peale E. R. olnud pädev äriühingut juhtima. Toodud tõendid lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, nagu oleks tema suhe nimetatud äriühingutega piirdunud vaid agendilepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu puudub tal ülevaade äriühingu majandustegevusest. E. R. * juhina ja äriühingu üle kontrolli omava isikuna pidi olema teadlik äriühingu majandustegevusest ning juhul, kui äriühingu pangakontolt sularahana välja võetud raha summas 8 046 700 krooni oleks kasutatud äriühingu majandustegevuses, peaks E. R. suutma selgitada ning tõendada nimetatud rahasumma kasutamist äriühingu huvides. E. R. selliseid tõendeid esitanud ei ole. Isikud, kellele väidetavalt rahasumma üle anti, ei ole kas üldse Eesti Vabariigis sellel ajal viibinud või ei ole nad kõnesolevat summat nimetatud äriühingult saanud. Kuigi kaebaja väidab, et kolmandatele isikutele üleantud summad anti täiendavalt edasi P. S.le ja A. V.le, ei ole ka see asjaolu kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. Kohus märkis täiendavalt, et pelgalt kolmandatele isikutele raha üleandmise fakt ei tähenda automaatselt isiku tulumaksukohustuse vähenemist nimetatud summa võrra. Koopia A. J. väidetavast kirjast E. R.le ei kinnita rahasummade jõudmist äriühingusse *. Lisaks puuduvad kohtu käsutuses tõendid, mis usaldusväärselt kinnitaksid A. J. seost äriühinguga *. Kohus leidis, et kaebaja väited selle kohta, nagu oleks ta * pangakontolt sularahas väljavõetud summad 8 046 700 krooni ulatuses edasi andnud äriühinguga seotud isikutele ja seda raha kasutati äriühingu majandustegevuses, ei ole tõendamist leidnud, mistõttu MTA on õigesti nimetatud summat käsitlenud E. R. isikliku tuluna. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub E. R. Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Halduskohus on oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme, ei ole arvestanud kõik i tõendeid ja väiteid ning tunnistajate antud ütlusi. Kohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja väitega, et E. R. suhtes viidi läbi mitte revisjon vaid üksikjuhtumi kontrollimenetlus. Juhul, kui haldusakti koostamiseni on jõutud seadust oluliselt rikkudes otseselt keelatud menetluse kaudu, on maksuhaldur lisaks hea halduse põhimõtte rikkumisele läinud vastuollu ka põhiseaduse §-dega 3 ja 113, viies läbi revisjoni ning andes selle põhjal maksuotsuse mitte seaduse alusel, vaid vaatamata seaduse keelule. Keelatud menetluse käigus kogutud tõendite alusel antud maksuotsus tuleb tühistada. 4
(8)3-04-190 Kohus on ebaõigesti hinnanud asjas leiduvaid tõendeid. Kohus on jätnud täielikult käsitlemata tunnistajate R.O. ja T.K. ütlused, mis kinnitavad, et E. R. on andnud * arvelt välja võetud raha üle kolmandatele isikutele. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad rea äriühingute ja äriühingute taga olnud füüsiliste isikute poolt investeeringute tegemist * AS- le. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja esindaja poolt kohtuvaidluses toodud asjakohased seisukohad. 1990-ndatel investeerisid välismaised äriühingud, kellega olid seotud füüsilised isikud V., S., H., S.r (tingnimetusega *) * AS- le kokku üle 20 000 miljoni krooni. 1995-1996 tekkisid E. R. juhitaval * AS-l probleemid ***, kes jäi * AS-le võlgu. * AS omakorda ei suutnud täita oma kohustusi * grupi investorite ees. Investorid, arvestades kokkulepet, kus E. R. lubab korraldada võlgade tasumise, nõustusid avama E. R.le * Ltd krediidiliini. * investorid omandasid äriühingu *, et koondada sinna neile kuuluvad nõuded ja kasutada * finantsinstrumendina investeeritud raha tagasisaamiseks. R. S. nimetati * direktoriks, äriühingu teiseks direktoriks on A. J.. Kirjeldatud asjaolusid kinnitavad: 32 nimetust dokumente, mis kinnitavad, et * gruppi kuuluvatel äriühingutel ja P. S.l sellele lisaks füüsilise isikuna oli arvukalt nõudeid * AS vastu; tunnistajate T. K. ja R. O. ütlused; * AS 1994 ja 1996 majandusaasta aruanded; * direktor R.S. 01.08.1995 kiri * AS- le. Seega * ei olnud majanduslikult mitte E. R., vaid tema äriühingu * AS võlausaldajate kontrolli all. Kirjeldatud asjaolud selgitavad, miks E. R. pidi väljavõetud sularaha üle andma ning, et tegemist ei ole E. R. tuluga. Kohtu hinnang raha üleandmise kohta ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kohus ei ole käsitlenud Piirivalveameti 27.09.2004 kirja nr 9.1-15-9/8028, mis seab täielikult kahtluse alla ameti andmebaasi andmete kasutamise tõendina. E. R. on välja võetud sularaha üle andnud ja P. S. ning A. V. selle kätte saanud. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on aga vajalik P. S. ja A. V. küsitlemine. Maksuhaldur eiras uurimispõhimõtet, jättes nimetatud isikud küsitlemata. Maksuhaldur on eeltooduga loonud olukorra, kus maksuhalduri tegematajätmisi tuleb üritada kompenseerida kohtumenetluses. Teisisõnu võib maksuhalduri tegevus viia olukorrani, kus puudub võimalus korvata kohtueelse menetluse puudusi kohtumenetluses. Apellant leiab, et sellisel juhul tuleb vaidlustatud haldusaktid tühistada tulenevalt uurimisprintsiibi eiramisest kui puudulikult ja ebaõigesti motiveeritud. Ei ole õige kohtu ega maksuhalduri väide, et E. R. ei olnud varem viidanud isikutele, kes on seotud *-ga. Oma 03.02.2003 maksuhaldurile antud seletuses märgib E. R., et laenu eesmärk oli kohustuse maksmine, mis oli võetud * ajal. „(…) parterite nimede avaldamiseks küsin nendelt nõusoleku“. Apellant sai P. S. ja A. V. nõusoleku nimede avaldamiseks maksuhaldurile pärast pikaajalisi läbirääkimisi vaid juhuks, kui see on vältimatu. Isegi kui oletada, E. R. oleks võinud P. S. ja A. V. nimed avaldada varem, olid maksuhalduril kõik võimalused enne maksuotsuse andmist neilt seletuste võtmiseks. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellandi suhtes läbiviidud toimingutel puuduvad revisjoni tunnused. Kui E. R. leidis, et TJIMA 02.12.2002 korraldus nr 4.2-01.1/31163 rikub tema õigusi, tulnuks see tähtaegselt vaidlustada (vaidlustamisviide sisaldub ka korralduses endas). Põhjendatud ei ole kaebaja arvamus, et toimunud menetlust võib käsitleda revisjonina ka seetõttu, et maksukohustuslasele koostati kontrollakt. Käesoleval juhul oli tegemist suhteliselt komplitseeritud asjaoludega ning kontrollakti koostamine on üheks lisavõimaluseks tagada maksukohustuslase ärakuulamisõigus enne kohustava haldusakti andmist. 5
(8)3-04-190 Vastustaja ei nõustu apellandi väitega tõendite ebaõige hindamise ja kaebaja seisukohtade kohtuotsuses käsitlemata jätmise kohta. E. R. püüab igati pisendada oma rolli *-s, kuid vähimalgi määral ei ole tõendatud, et *-d juhatas/kontrollis keegi peale tema enda. Asja materjalidest ei nähtu tõepoolest E. R. kuulumist * omanikeringi, kuid samas oli ta firma director´iks ehk juhatajaks. E. R. ja tema tütar J. R. on ainukesed firma * Hansapangas avatud arvelduskonto allkirjaõiguslikud isikud ning pangakaartide ja teleteenuste tunnuskoodide omanikud. Seega on esiteks eksitavad apellandi väited, et ta ei kuulunud * juhtkonna hulka ning teiseks väited, et tal ei olnud ülevaadet äriühingu majandustegevusest ja kaalutlustest ning ka võimalust saada * arvelduskontole laekunud vahenditest tulu ning tema roll piirdus üksnes * agendina töötamisega. Apellant viitab alates kontrollaktile esitatud eriarvamusest korduvalt sellele, et * nimel tegutsesid hoopis P. S. ja A. V., kuid ei näidanud, kes nimetatud isikud äriühingus täpsemalt olid. Miljonite kroonide väärtuses tehtud tehingute puhul ei ole tehingupartnerite esindajate positsiooni mittetundmine just kõige tavapärasem käitumine. E. R. ei ole esitanud ka dokumente, millest nähtuks mingisugunegi seos P. S., A. V. ja R. S. ning * vahel. Asjaolule, et * oli tõepoolest E. R. kontrolli all, viitavad veel firma aadress (*, Tallinn) ning ka asjaolu, et * arveldusarve allkirjaõiguslikuks isikuks oli E. R. kõrval tema tütar J. R., kes samuti on kasutanud * arvelduskontot enda kulutuste katteks. Samas ei omanud * väidetav tegevdirektor A. J. ja väidetavad omanikud-juhid P. S. ja A. V. mingit õigust Hansapanga arvelduskontole laekuva raha kasutamiseks. Apellandi väide, et teadaolevalt ei olnud Piirivalveameti andmebaas üheksakümnendate teisel poolel usaldusväärne, ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut, sest raha üle piiri toimetamist ei ole tõendatud ka muude dokumentidega. MTA ei pea tõenäoliseks ka E. R. esialgsest seletusest järelduvat skeemi raha ülekandmise kohta – E. R., kui * agent, saab algul firma direktorilt A. J. faksi teel korralduse * arvelduskontole laekunud raha väljavõtmiseks, seejärel võtab E. R. laekunud raha Eestis välja, annab sadades tuhandetes Eesti kroonides sularaha kullerite kätte, et need sularaha samale * esindajale, A. J. toimetaks. Kohus on apellandile andnud mitu korda võimaluse P. S. ja A. V. ülekuulamiseks kohtuistungil, ent apellant ei ole suutnud neid istungile toimetada. Apellant leidis, et 8,046 miljoni krooni ulatuses tulu saamine ei ole kooskõlas tema varandusliku seisuga. Kui arvestada, et raha * arvelduskontole on laekunud väiksemate summade kaupa kolme aasta vältel, võib järeldada, et raha on ära kasutatud samuti jooksvalt mitme aasta jooksul. MTA viitab siinkohal juba halduskohtutule selgitatud E. R. ja tema abikaasa L. R. ühisele 1999. aasta tuludeklaratsioonile. Lisaks kumab kogu käesolevast menetlusest läbi asjaolu, et E. R. käsitleb iseenda ning endaga seotud firmade rahakotti ühe suure pajana. Rahalised vahendid laekusid * arvelduskontole teiste E. R.ga seotud firmade arvelt. E. R. juhtis ja kontrollis * arvelduskontosid, kandes sealt üle summasid isiklike kulude katteks ning võttes sularaha välja. E. R. on ise möönnud, et * tegemise eesmärgiks oli „koondada sinna neile kuuluvad nõuded ja kasutada seda finantsinstrumendina investeeritud raha tagasisaamiseks“. * ettevõtluseks ei saa ju ometi olla see, et E. R.ga seotud isikud kannavad äriühingu kontole raha ja see makstakse välja E. R. juhitud, kuid pankrotistunud * AS investoritele võla tasumiseks. Võrreldes väljavõetud summat (8,046 miljonit krooni) ning äriregistrist nähtuvat E. R. (ainu)osaluse väärtust * AS-s – 9 982 700 krooni – tekib kahtlus, et nn tagasimakse puhul võib olla tegemist nt äriühingu asutamiseks investoritelt võetud laenu tagasimaksmisega. Ka isiku võla vähendamine on isiku vara suurenemine ning seetõttu on kohus otsuses põhjendatult märkinud, et 6
(8)3-04-190 pelgalt kolmandatele isikutele raha üleandmise fakt ei tähenda automaatselt isiku tulumaksukohustuse vähenemist nimetatud summa võrra. Samuti on õigesti osundatud asjaolule, et kuivõrd tegemist oli äriühingu pangakontolt väljavõetud rahasummadega, saaks E. R. füüsilise isiku tulumaksukohustust vähendada vaid asjaolu, kui leiaks tõendamist, et ta kasutas nimetatud raha äriühingu majandustegevuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonimenetluses tuleb hinnata kaebaja väiteid seoses maksuhalduri poolt väidetava ebaseadusliku menetluse käigus kogutud tõenditega, maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi väidetava rikkumisega ning maksuhalduri ja kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kaebaja leiab, et asjaolu, kas tema suhtes viidi läbi revisjon või üksikjuhtumi kontrollimenetlus, on oluline tõendite lubatavuse küsimuse otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub kohtu seisukohaga, et kaebaja suhtes ei viidud läbi mitte revisjoni vaid üksikjuhtumi kontrolli. Eeltoodu nähtub eelkõige asjaolust, et tegelikult kontrolliti tulu saamist tehingutelt *-ga, seega konkreetset üksikjuhtu. Aga isegi juhul, kui lähtuda kaebaja poolt esile toodud asjaoludest ja lugeda läbiviidud kontrollimenetlust revisjoniks, pole alust käsitleda maksumenetluse käigus kogutud tõendeid üksnes kontrollimenetluse ebaõige liigi valiku tõttu lubamatutena. Tõendite lubatavus maksumenetluses sõltub muuhulgas sellest, kas tõendite kogumisel on tegemist olulise õigusrikkumisega. Tõendite kogumine maksumenetluses on osa haldusmenetlusest ning tulenevalt HMS §-st 58 menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni, kui see viga ei võinud mõjutada sisulist otsust haldusakti andmisel. Riigikohtu halduskolleegium märkis 16.jaanuari 2003 määruses nr 3-3-1-2-03 järgmist: „Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga.“ Käesoleval juhul ei saa ühegi tõendi osas, millele maksuotsus tugineb, väita, et tegemist oleks kaebaja põhiõigusi rikkuval moel kogutud tõendiga või, et mõnda tõend it oleks võimalik koguda üksnes revisjoni käigus. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebaja väidetel, mis puudutavad ebaseadusliku revisjoni läbiviimist. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, jättes küsitlemata P. S. ja A. V.. Kaebaja ei teatanud nimetatud isikute küsitlemise vajadusest enne kontrollaktile eriarvamuse esitamist ning maksuhaldur on põhjendanud maksuotsuses, miks ta enam ei pidanud vajalikuks näidatud isikute küsitlemist. Maksuhaldur leidis, et kuna nimetatud isikute seotuse kohta *-ga toimunud tehingutega ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, pole maksumaksja taotluse rahuldamine põhjendatud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses peale paljasõnaliste väidete esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks P. S. ja A. V. seotus vaidlusaluste tehingutega. Kaebaja väitis vaidemenetluses, et ei saanud tunnistajate nimesid avaldada varem, sest talle ei olnud selge maksuhalduri maksukäsitlus. Kohtus on ta asunud seisukohale, et on juba maksumenetluses viidanud *ga seotud kohustustele ja lubanud avaldada partnerite nimed peale neilt nõusoleku saamist. Kui kaebaja viimati mainitud seisukoht õigeks lugeda, on selge, et maksumenetluses esitati taotlus üksnes menetluse venitamiseks ning tegelikku soovi tunnistajate ütlustega mingeid asjaolusid tõendada ei olnud. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kaebaja lubas korraldada nimetatud isikute kohtusse kutsumise ütluste andmiseks, kuid vaatamata korduvalt edasi lükatud kohtuistungitele, ei teinud seda. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta maksumenetlust peale eriarvamuse saamist ei jätkanud ega üritanud viidatud isikuid küsitleda. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ja kohus on esitatud tõendeid õigesti hinnanud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli isikuks, kellel ainukesena peale tema tütre oli võimalik kasutada Hansapangas avatud * kontot ning kes võttis sularahas välja 8 046 700 krooni. Väidetav raha üleandmine sama äriühingu poolt volitatud isikutele ei ole tõendatud. Kaebaja viide Piirivalveameti 7
(8)3-04-190 andmebaasi ebausaldusväärsusele ei lükka ümber asjaolu, et kahe väidetava kulleri seletuse kohaselt ei ole nad raha vastu võtnud ega edasi toimetanud ning ühe puhul välistab allkirja erinevus dokumentidel raha vastuvõtmise. Samuti tekitavad raha vastuvõtmise kohta koostatud dokumendid kahtlust seeläbi, et dokumentidel puuduvad väidetavate kullerite identifitseerimist võimaldavad andmed ning väidetava tegevdirektor A.J. allkiri on olnud aastate jooksul muutumatu. Kaebaja poolt viidatud tunnistajate R.O. ja T.K. ütlused on liiga üldsõnalised, et neile tuginedes saaks eelpool toodud tõendeid teisiti hinnata. Lisaks on tegemist kaebajaga tööalaselt seotud isikutega, mis annab aluse ütlusi väheusaldusväärseks pidada. Tõendid, mis kinnitavad investeeringute tegemist * AS- le, ei tõenda kaebaja poolt väljavõetud sularaha jõudmist *-sse, veel vähem aga seda, et kaebaja kasutas raha * ettevõtluses. P. S. kirjalik kinnitus, et tal puuduvad nõuded * AS ja E. R. vastu seoses miljonitesse Eesti kroonidesse ulatuvate investeeringutega, tõendab üksnes vastavate nõuete puudumist. Kaebaja selgitus * üle kontrolli omavatest teistest isikutest on jäänud paljasõnaliseks. Pigem kinnitavad maksuhalduri poolt kindlaks tehtud asjaolud, et äriühingu tegelik ja ainuke juht oli kaebaja. Kaebajal oli võimalik * arvelt sularaha piiramatult välja võtta ning kuna väljavõetud sularaha tagastamine samasse äriühingusse või kasutamine äriühingu ettevõtluseks ei ole tõendatud, on maksuhaldur lugenud väljavõetud rahasumma õigesti kaebaja tuluks ning määranud tasumiseks täiendava tulumaksu. Maksuhaldur märgib õigesti, et sama tulemus oleks kaebaja poolt näidatud käsitluse korral, et ta on tasunud sularahas väljavõetud rahaga äripartneritele oma võlga. Võla tasumisega isiku tulu suureneb. Seega pole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 8
(8)