MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-485 Haldusasi H Li kaebus Loksa

§ 5lg 1 ja § 25 lg 3 vahendusel.

Seetõttu kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et otsus tehti kohtu kantseleis avalikult teatavaks 19.detsembril 2005 kell 16.00. Kaebajal tekkis õigustatud ootus, et otsus tehakse talle teatavaks posti teel. Teate esitamise 30.detsembril 2005 ja apellatsioonkaebuse esitamise 23.jaanuaril 2006 põhjustasid halduskohtust tingitud asjaolud – kaebajani jõudis otsuse ärakiri kohtuistungil teatatud ajaga võrreldes 9-päevase hilinemisega. Vastustaja palus jätta taotlused rahuldamata. Kohus on taganud protsessiosalistele võrdsed võimalused osaleda oma kohtuasja arutamisel. Kaebaja avaldas kohtule, et ta on nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta. Kaebaja väidete kohaselt ei ole kohus teda eraldi teavitanud kohtuotsuse teatavakstegemise ajast ja kohast. Kuni 1.jaanuarini 2006 kohtumenetluse seadused ei reguleerinud, milline on kohtu kohustus teavitada kohtuotsuse kuulutamisest isikut, kes on avaldanud soovi vaadata asi läbi tema osavõtuta. Sellises situatsioonis tuleb arvestada kaebaja enda tegutsemist oma kohtuasja läbivaatamisel. Olukorras, kus kaebaja on avaldanud nõusolekut asja arutamiseks tema osavõtuta, on kaebaja hoolsuskohustus protsessiõiguste (antud juhul edasikaebeõiguse) teostamisel kõrgendatud võrreldes olukorraga, kus kohus arutab asja kaebaja osavõtuta vaatamata isiku soovile asjast osa võtta. Kui kaebajal oli jätkuvalt huvi oma kohtuasja vastu, pidanuks ta ise tundma huvi kohtuotsuse teatavakstegemise tingimuste suhtes. Apellatsioonitähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks käesolevas asjas kohtlema protsessiosalisi erinevalt. Kaebajal oleks kaebeõiguse teostamiseks pikem aeg kui istungil osalenud protsessiosalistel. 2

§ 33

lg 4 sätestab, et kohus ennistab tähtaja, kui loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse esitamist. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks, tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. H Li määruskaebuses paluti halduskohtu 20.märtsi 2006 määrus tühistada, teha uus määrus ja võtta apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: 1) Määrus rikub oluliselt kaebaja õigusi ja kohtumenetluse norme, sest halduskohtu tegevusetuse tagajärjel – kaebajat ei teavitatud kohtuotsuse teatavakstegemise ajast ning halduskohus saatis kohtuotsuse ärakirja kaebajale 9-päevase hilinemisega – minetas kaebaja võimaluse oma kaebeõiguse efektiivseks teostamiseks. 2) Apellatsioonkaebuse tähtaegseks lugemise ja alternatiivses tähtaja ennistamise taotluses põhistas ja tõendas kaebaja, et ta sai halduskohtust tingitud asjaoludel kohtuotsusest teada alles 28.detsembril
2. Seetõttu ei olnud kaebajal mõis tlikult võimalik esitada teadet 29.detsembriks 2005 ja apellatsioonkaebust 18.jaanuariks
3. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas ei võtnud halduskohus mingit seisukohta kaebaja esitatud faktiliste ja õiguslike asjaolude ning neid toetavate tõendite kohta. Määrusest peavad nähtuma põhjendused, mille alusel kohus määruses esitatud järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele. Väide, et kaebaja oli teate postitamise ajal juba kohtuotsusest teadlik, pole asjakohane ega põhjenda halduskohtu tegevusetust. Kaebaja sai kohtuotsusest teada 28.detsembril 2005, kuigi oleks pidanud sellest teada saama 19.detsembril
4. Halduskohtu tegevusetus tingis olukorra, kus kaebajal ei jäänud mõistlikult pikka aega oma kaebeõiguse teostamiseks. Kohus pidanuks võtma seisukoha TsMS § 226 lg 4 rikkumise suhtes, analüüsima, millist õiguslikku tagajärge omab kohtuotsuse ärakirja edastamine 9-päevase hilinemisega ning eeltoodu alusel põhjendama, miks kohus ei loe apellatsioonkaebust tähtaegselt esitatuks ja miks ei ole kaebaja esitatud asjaolud tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. 1) Apellatsioonkaebuse tähtaegseks lugemise taotluse esitamist

ega TsMS ette ei näe. Kohus leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Seega oli kaebajal võimalik taotleda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist

§ 33lg 4 alusel.

2) Õiglase kohtumenetluse eelduseks on protsessiosalistele menetluses oma õiguste kasutamiseks, sh edasikaebeõiguse teostamiseks, võrdsete võimaluste tagamine. Käesolevas 3

§ 31

lõikes 4 sätestatud apellatsioonitähtajad on põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse piirangud. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise (

§ 28lg 1) eesmärk on tagada õiguskindlus ja protsessiosaliste võrdne kohtlemine.

Kaebaja väitel ei ole kohus teda eraldi teavitanud otsuse teatavakstegemise ajast ning edastas otsuse ärakirja märkimisväärse hilinemisega. Kohtumenetluse seadused ei reguleerinud kuni 1.jaanuarini 2006, milline on kohtu kohustus teavitada otsuse kuulutamise ajast isikut, kes on avaldanud soovi vaadata asi läbi ilma tema osavõtuta. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kui kaebaja on andnud nõusoleku asja arutamiseks ilma tema osavõtuta, pidanuks ta ise tundma huvi kohtuotsuse teatavakstegemise tingimuste suhtes. 4) Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kohtlema protsessiosalisi erinevalt ning võimaldama kaebajal teostada edasikaebeõigust kohtuistungil osalenutega võrreldes pikema aja jooksul. 6. Kolmas isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas apellatsioonkaebus esitati tähtaja rikkumisega (I). Kui tähtaega on rikutud, tuleb anda hinnang, kas kaebaja poolt esile toodud tähtaja möödalaskmise põhjused on mõjuvad (II). I 8. Halduskohus tegi õigesti kindlaks, et nii apellatsioonkaebuse esitamise teade kui ka apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 9.

§ 31

lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud kohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. 10. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.detsembri 2001 määruses nr 3-3-1-58-01 on selgitatud, et apellatsioonkaebuse esitamise õigus tekib päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab – ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatavaks tehtud päeval. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi protsessiosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Edasikaebetähtaja kulgemise alguse sarnast regulatsiooni (TsKS §-d 227, 281) selgitades on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.novembri 1996 määruses nr 3-2-1-128-96 märkinud, et kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab – ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega 4

§ 28

lg 1 näeb ette, et halduskohtu otsus kuulutatakse kohtusaalis või tehakse avalikult teatavaks kohtu kantseleis 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Kohtuistungi lõpetamisel teatab kohus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 226 lg 1 nägi ette, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu. Sama paragrahvi lõige 4 sätestas, et kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Eelviidatud ning halduskohtumenetluses kehtiva regulatsiooniga sarnast menetlusnormi tõlgendades on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.mai 2004 määruses nr 3-2-1-69-04 (p 12) selgitanud järgmist: „Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel (kohtusaalis samal istungil), peab kohus TsMS § 226 lg 4 kohaselt protsessiosalistele teatama, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. Seaduse mõttest tulenevalt peab kohus teavitama otsuse tegemisest ka istungilt puuduvat protsessiosalist või tema esindajat.“ Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 18.detsembri 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-58-01 on juhitud kohtute tähelepanu vajadusele teatada istungilt puudunud menetlusosalisele kohtuotsuse teatavakstegemise aeg ja koht. Ringkonnakohus leiab, et

§ 28

lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii nagu seda on teinud Riigikohtu tsiviilkolleegium kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 226 lõike 4 puhul, st et kohtul tuleb teavitada kohtuotsuse teatavakstegemise ajast ja kohast ka menetlusosalist, kes kohtuistungist osa ei võtnud. Asjast ei nähtu, et halduskohus oleks seda teinud. 5

§ 28

lg 3 kohustab kohtuotsuse ärakirja saatma viivitamata sellele asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest oli esitatud, samuti protesti esitajale, ning muude menetlusosaliste puhul on seadus ette näinud üksnes võimaluse saada soovi korral kohtuotsuse ärakiri kantseleist pärast selle kuulutamist või avalikult teatavakstegemist (

§ 28

lg 2), on halduskohus menetlusosalisi võrdselt koheldes saatnud kohtuotsuse posti teel kõigile menetlusosalistele ja üheaegselt, kuid mitte viivitamatult – 19.detsembril 2005 avalikult teatavaks tehtud kohtuotsuse ärakiri postitati 27.detsembril

1. Riigikohtu halduskolleegium on eespool viidatud lahendis nr 3-3-1-58-01 osutanud vajadusele saata istungilt puudunud menetlusosalisele tema õiguste kaitse tagamiseks viivitamatult kohtuotsuse ärakiri.
2. Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus kaebajaga selles, et halduskohus pidanuks ka teda informeerima kohtuotsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise ajast ja kohast või vähemalt saatma kaebajale viivituseta kohtuotsuse ärakirja, millest otsuse tegemise aeg ja edasikaebamise kord nähtuvad. See aga ei tähenda, et apellatsioonitähtaeg tuleks käesolevas asjas ennistada. Tähtaja ennistamisest ei saa lugeda põhjendatuks, kui menetlusosaline ei ole teinud endast olenevat, et tähtajast kinni pidada, ning kohtu viga võis küll edasikaebeõiguse realiseerimist mingil määral raskendada, kuid ei muutnud tähtaja järgimist võimatuks ega ülemääraselt raskeks. Sellises olukorras tähtaja ennistamine tähendaks teistel menetlusosalistel pärast apellatsioonitähtaja möödumist tekkinud õiguskindluse rikkumist.
3. Halduskohus ei ole seadnud kaebajat teiste protsessiosalistega võrreldes halvemasse olukorda. Kaebajat oli teavitatud kohtuistungi ajast ja kohast, asjast ei nähtu, et tal olnuks takistusi kohtuistungil osaleda, asja arutamise edasilükkamist kaebaja ei taotlenud. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et kohus lükkab asja arutamise edasi, küll aga võis ja pidi ta eeldama, et kohus lahendab asja sisuliselt ning kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks seaduses sätestatud 15 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu.

§ 15

lg 2 kohaselt on protsessiosaline kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Omamata seaduslikku takistust kohtuistungil osaleda, pidanuks kaebaja ise tundma huvi oma kohtuasja vastu ja kasutama võimalust hankida informatsiooni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise kohta kas kohtuistungi ajal temaga telefoni teel ühendust võtnud kohtunikult või pärast kohtuistungi lõppemist kohtu kantseleist. Kuna kaebaja ei ole selgitanud, miks ei olnud tal võimalik kohtuotsuse kättesaamisele järgneval päeval postitada apellatsiooniteadet, mille koostamine ei nõua õiguslikke eriteadmisi, tuleb asuda seisukohale, et objektiivsed asjaolud, mis takistanuks teate saatmist tähtaegselt 29.detsembril 2005, puudusid. 30-päevase apellatsioonitähtaja lühenemine 9 päeva võrra saaks olla kaalukas argument tähtaja ennistamiseks juhul, kui kaebaja oleks teinud endast oleneva edasikaebetähtaja lühenemise vältimiseks ning kaebeõiguse realiseerimiseks jäänud aeg oleks tõepoolest ebamõistlikult lühike. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad eeldused täitmata, halduskohtu eksimusel ei ole käesolevas asjas määravat tähtsust ning apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6