3-04-359/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-359 Haldusasi AS T.M. (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. oktoobri 2004 otsuse nr 227 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
3. aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-2457/04 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus AS T.M. (likvideerimisel) apellatsioon-kaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja: AS T.M. (likvideerimisel), esindaja advokaat V.K. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja T.M. RESOLUTSIOON Jätta AS T.M. (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
5. aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-2457/2004 muutmata. Kohtukulud jätta AS T.M. (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumentide edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-04-359
6. 26.10.2000 sõlmisid Maksuamet ja B.L. AS (BLRT) kokkuleppe, et vastavalt pankrotiseaduse § 93 lõikele 3 tasub BLRT kolmanda isikuna Maksuameti poolt pankrotimenetluses AS T.M. vastu esitatud nõude summas 12 010 684 krooni. 31.10.2000 muutsid Maksuamet ja BLRT 26.01.2000 sõlmitud kokkulepet, tunnistades kehtetuks senise maksegraafiku ja leppisid kokku uue graafiku sõlmimises. 15.05.2001 jõustus Tallinna Linnakohtu määrus, millega kinnitati AS T.M. (pankrotis) võlausaldajate 20.03.2001 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsus ja lõpetati AS T.M. (pankrotis) pankrotimenetlus. Kompromissotsuse kohaselt kohustus AS T.M. tasuma võlad kolme kuu kestel viimase maksetähtajaga 20.06.
7. Võlgniku kohustuse täitmise garanteeris BLRT, kes muuhulgas tasus vastavalt kinnitatud maksegraafikule Eesti Vabariigile 13 603 690 krooni. BLRT on seega tasunud Maksuametile intresse perioodil november 2000 kuni juuni 2001 kokku 4 017 868 krooni. 14.03.2003 esitas AS T.M. (likvideerimisel) maksuhaldurile taotluse õigusliku aluseta makstud intresside tagastamiseks summas 4 017 868 krooni. Maksu- ja Tolliameti 11.10.2004 otsusega nr 277 jäeti kaebaja nõue intresside tagastamiseks rahuldamata. Otsuses leiti, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsus ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 05.11.2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud.
8. AS T.M. (likvideerimisel) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.10.2004 otsuse nr 277 tühistamiseks. Kaebuses leiti, et õigusliku aluseta tasutud intressi mittetagastamiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja on MKS § 33 lõike 4 kohase tagastusnõude esitanud tähtaegselt. Intresside tasumine ei ole toimunud haldusakti alusel, vaid pankrotimenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel. Kuivõrd puudub haldusakt, ei saa ka väita, et maksukohustuslane oleks pidanud selle tähtaegselt vaidlustama. Seega tuleb tasutud intresse vaadelda analoogiliselt muude intressidega, mis ei ole tasutud maksu määrava haldusakti alusel. Tagastusnõue esitati 14.02.2003, so enne MKS § 163 lõike 2.1 jõustumist 07.07.
9. Riigikohtu 05.02.2004 otsuse nr 3-3-1-3-04 kohaselt ei saa MKS § 163 lõiget 2.1 tagasiulatuvalt kohaldada, kui maksukohustuslane on intresside tasumise või määramise vaidlustanud enne 07.07.
11. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
12. Tallinna Halduskohtu 06.04.2005 otsusega jäeti AS T.M. (likvideerimisel) kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning ei ole aset leidnud ka riivet tema põhiõigustele. Intressid on tasutud kokkulepet täites ning seda kokkulepet ei ole tsiviilkorras vaidlustatud. Seega puudub õiguslik alus tasutud intresside tagastamiseks. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile vaid intresside tagastusnõude, vaidlustamata sisuliselt nende määramist. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2 3-04-359
13. AS T.M. (likvideerimisel) apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.04.2005 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.10.2004 otsus nr 227 ning teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus õigusvastaselt tasutud maksuintresside tagastamiseks. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus on jätnud kaebuse esitaja seisukohad sisuliselt arvestamata ja analüüsimata. Kohtu ja vastustaja põhjendused intresside mittetagastamiseks ei ole asjakohased. Maksuhalduri seisukohtadest tuleneb ebaõige järeldus, et Riigikohtu 05.11.2002 otsus piirab MKS § 33 sätestatud tagastusnõude tähtaega. Kuna puudub intresse määrav haldusakt, kuulub kohaldamisele MKS §-s 33 ettenähtud kolmeaastane tähtaeg. Viidatud kolme aasta jooksul on kaebajal ka õigus alusetult tasutud maksuintresside tagastamist nõudes taotleda vajadusel MKS § 28 lõike 4 kehtetuks tunnistamist seoses vastuoluga põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus oleval alusel makstud maksuintresse ei saa vaadelda kui õiguslikul alusel tasutud maksusummasid, sõltumata sellest, millal vastuolu põhiseadusega on tuvastatud. Riik peaks sellises olukorras maksusummad tagastama omal algatusel või maksumaksja taotluse alusel. Maksuhalduri ja halduskohtu seisukohtadest tuleneb isikute ebavõrdne kohtlemine. Riik kohtleb soodustavalt isikut, kes jättis intressi tasumise kohustuse täitmata ja eelistab teda isikule, kes eeldas ebaõige kohustuse õiguspärasust ning selle kohustuse täitis. Kui maksukohustuslane on enne MKS § 163 lõike 2.1 jõustumist 07.07.2003 esitanud tagastusnõude, ei kuulu MKS § 163 lg 2.1 tagasiulatuvalt kohaldamisele. Maksuintresside tasumine oli õigusvastane ebaproportsionaalselt kõrgest intressimäärast tuleneva vastuolu tõttu põhiseadusega. Maksuintresside eesmärgiks on hüvitada kohustuse mitteõigeaegsest täitmisest saamata jäänud tulu ning motiveerida maksumaksjat oma rahalisi kohustusi õigeaegselt täitma. Taoliste eesmärkide saavutamiseks on kohane maksuintresside määra muutmine kooskõlas rahaturul toimuvate muudatustega. Vastav määr peaks olema ligilähedases vastavuses rahaturu (laenu) intresside määraga. Kaebaja leiab, et olukorras, kus maksuintressi määr ületab rahaturu intresse kahe- kuni neljakordselt, ei saa rääkida intresside üldiselt tunnustatud eesmärkide täitmisest.
14. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlusalused intressid on tasutud nende tasumise ajal kehtinud õigusaktide alusel RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Ringkonnakohus toetab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole intresse tasunud õigusliku aluseta. Intresside tasumise õiguslikuks aluseks olid pankrotimenetluse raames sõlmitud kokkulepped ning Tallinna Linnakohtu 15.05.2001 määrusega kinnitatud kompromissotsus. Antud juhul ei esitanud maksuhaldur intressinõuet maksumenetluse käigus MKS-st tuleneva haldusaktiga, vaid nõue esitati pankrotimenetluses. Nimetatud nõudest tulenev intressi tasumise kohustus on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga. Vastavad 3 3-04-359 kokkulepped ja kohtulahend ei kaotanud oma kehtivust seeläbi, et MKS § 28 lg 4 tunnistati Riigikohtu poolt kehtetuks. Riigikohus on 27.04.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-9-06 märkinud, et maksukohustuslasel tuleb vaidlustada otsus, millega intressikohustus fikseeritakse, mitte aga loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse hindamine tagastusnõude esitamisega. Tagastusnõue on küll esitatud tähtaegselt, kuid eeltoodust tulenevalt puuduvad õiguslikud alused tagastusnõude rahuldamiseks. Kaebaja leiab, et ta on pandud põhjendamatult raskesse olukorda seeläbi, et üks teine isik on varasemalt tõstatanud MKS § 28 lõike 4 põhiseadusele vastavuse küsimuse, mis on päädinud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 05.11.2002 otsusega. Kui vastavat probleemi poleks varasemalt püstitatud, oleks kaebajal võimalik ise tagastusnõudega seonduvalt vastav taotlus teha, mis tooks omakorda kaasa tagastusnõude rahuldamise. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud mõttekäik on ekslik. Asjaolu, et MKS § 28 lg 4 on juba põhiseadusevastaseks tunnistatud, ei takista iseenesest selle kohaldamata jätmist. Antud juhul ei kuulugi MKS § 28 lg 4 kohaldamisele. Ringkonnakohus on juba eelnevalt viitega Riigikohtu lahendile asunud seisukohale, et tagastusnõude kaudu ei ole põhjendatud intressi tasumise õigusliku aluse vaidlustamine. Käesoleval juhul on intressi tasumise vahetuks õiguslikuks aluseks olnud pankrotimenetluses maksuhalduri poolt esitatud intressinõuded ning nende tasumise kohta sõlmitud kokkulepped. Neid ei ole kaebaja vaidlustanud.
17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Asjaolu, et isikud, kes ei olnud intressinõuet vaidlustanud, kuid vaidlustasid enne MKS § 163 lõike 2.1 jõustumist intressinõude sundtäitmise, ei pea Riigikohtu 05.02.2004 otsuse nr 3-3-1-304 kohaselt intresse tasuma, ei viita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. Juba tasutud intressi tagastamine on riigi jaoks oluliselt koormavam, kui sissenõudmata jäänud intressi tasumata jätmine.
18. Kaebaja leiab, et määratud intressid olid ebaproportsionaalsed. Kuivõrd tagastusnõue rahuldamisele ei kuulu ning käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole intresside tasumise aluseks olnud intressinõude ja kokkulepete õiguspärasus, ei ole vastav väide asjakohane.
19. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4