← Eesti

2-05-1577/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-1577 Tsiviilasi A.E. hagi A.S. vastu isaduse tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 02.11.
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  4. märts
  5. a Menetlusosalised ja nende Apellant A.S., esindaja Valli Murde esindajad Vastustaja A.E , esindaja Leelo Sahk RESOLUTSIOON
  6. Jätta Tartu Maakohtu 02.
  7. 2005 otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus Mõista A.S. kolmkümmend välja 4838 (neli tuhat kaheksa) krooni apellatsiooniastmes tasutud õigusabikulude katteks A.E. kasuks. kaheksasada Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. Hagiavalduse kohaselt olid pooled lähisuhetes ajavahemikus 2000-2003, suhte tulemusena eostati laps . Sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse vastu huvi üles näidanud ega last rahaliselt toetanud. Kostja töötab AS-s Reinsalu Auto juhatajana, saades seega nii juhataja ametikoha töötasu (koos lisatasude ja nn boonustega) kui ka juhatuse liikme töötasusid. Kostja on ka OÜ Seicom omanik. Kostja tegeleb ülikalli hobiga, rallisõiduga, mille peale kulub kostjal umbes 700 000 krooni aastas. Hageja sissetulekuks on peamiselt riigitoetused, kuna hageja on olnud lapsega kodune. Hageja asutas
  10. a OÜ Rehnung, mis tegeleb raamatupidamisteenuste osutamisega, kuid püsivat sissetulekut hageja sealt hetkel ei saa, kuna firma on algusjärgus ja esimesed aastad töötanud kasumita. Hageja on võtnud
  11. a Ühispangast eluasemelaenu summas 500 000 krooni, soetades endale ja lapsele eluaseme Külitsel, Ülenurme vallas. Kulutused lapse ülalpidamiseks moodustavad kuus 6293 krooni, sh eluase (eluasemelaen) ja kommunaalmaksud (elekter, küte) ½ kogumaksest (1400 + 575) 1975 krooni; toit 1000 krooni; riided, jalatsid 500 krooni; hügieenitarbed 100 krooni; kodukeemia 100 krooni; ravimid, vitamiinid 100 krooni; mänguasjad, raamatud 400 krooni; juuksuriteenused 40 krooni; transport päevas 30 km (lapse toimetamine lasteaeda, võimlema jne – bensiin 800 krooni, sõiduki kulu 150 krooni, liikluskindlustus 128 krooni) 1078 krooni; ujumine Ilmatsalus 300 krooni; raviteenused (arsti visiiditasud), massaaž 200 krooni; lasteaiamaks 500 krooni, Hageja palus kohtul PKS § 42 lg 1 alusel tuvastada, et laps põlvneb kostjast ning mõista kostjalt välja elatis ülalpidamiseks igakuiselt 2500 krooni.
  12. Kostja võttis isaduse tuvastamise nõude õigeks ja nõustus tasuma elatist seadusega kehtestatud alammääras. Nõutud elatusraha on liiga suur arvestades lapse vajadusi, millised on järgmised: söögiraha 900 krooni; riided, jalanõud 200 krooni; hügieen 100 krooni; vitamiinid, ravimid 30 krooni; kommunaalmaksed 50 krooni; transport 30 krooni; lasteaiamaks 350 krooni; mänguasjad, meelelahutus 50 krooni. Ujumine Ilmatsalu taastusravikeskuses ja massaaž on tasuta. Vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad 1710 krooni kuus, milline arvestus vastab sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud lapse ülalpidamisekulude arvutamise metoodikale. Kostjal on veel kaks last: lapse xxxxx vajadused moodustavad 1505 krooni ja lapse xxxx vajadused 1180 krooni kuus. Ei ole õiglane ja seaduslik, kui üks laps saab elatusraha rohkem kui teised. Asjaolu, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta xxx ülalpidamiseks igakuiselt 2500 krooni, kinnitab 08.09.2005 laenutaotlus, millest nähtub, et laenu tagasimaksete algust on pikendatud kuni 10.05.
  13. Kostja ütluste kohaselt kaetakse rallisõidu kulud reklaamimüügi rahadest, varustus on soetatud varasematel aastatel. Hetkel elab kostja koos perega 50 m2 suuruses üürikorteris, mille üür on 5000 krooni kuus. Kostja sõidab sõber A.K. autoga. Kostja abikaasa sõidab
  14. a sõiduautoga Mitshubishi, mille on liisinud OÜ Seikom. xxx käis küll Audentese eelkoolis, kuid selle eest tasus kostja ema, kes elab Soomes. Ema abistab kostjat palju. Perel läheb üldiselt majanduslikult kehvasti. Pangale teatas kostja oma sissetulekuks 25 000 krooni selleks, et laenu saada. Nüüdseks on kostja AS-st Reinsalu Auto lahkunud ja ei tea veel, millega tegelema hakkab. Suuremad kulutused kostja pangaarvelt ei ole seotud üksnes kostja isikuga. 2 MAAKOHTU LAHEND
  15. Tartu Maakohus rahuldas 02.11.2005 otsusega hagi ning tuvastas, et laps põlvneb A.S. ja A. S tuleb kanda isana xxxxx sünniakti. Kohus mõistis A. S lapse ülalpidamiseks välja 2500 krooni kuus alates 02.05.2005 kuni xxxx täisealiseks saamiseni A.E. kasuks. Kohus mõistis A. S välja riigituludesse riigilõivu 2100 krooni ja ekspertiisitasu 3600 krooni ning kohtukulu A. E kasuks 5560 krooni. Otsuse kohaselt on hagi põlvnemise tuvastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärast ekspertarvamuse teadasaamist ei vaielnud ka kostja hagile põlvnemise tuvastamise osas vastu Kohus tuvastas kostja varandusliku olukorra järgmiselt: kostja on abielus ja tema ülalpidamisel on veel kaks last. Kostja abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel. Kuigi kostja on esitanud tõendeid, et tema palk AS Reinsalu Auto juhatuse liikmena oli 5000 krooni ja muid sissetulekuid tal ei ole, on kostja avaldanud Hansapangale laenu taotlemiseks 08.09.2005 oma palgana 25 000 krooni, mis on kooskõlas muude andmetega kostja elustiili ja varandusliku olukorra kohta. Kostja tegeleb rallisõiduga ja on liisinud sel eesmärgil sõiduauto Subaru, mille igakuulisi liisingmakseid summas 5000-6000 krooni tasub kostja, sissemakse 155 000 krooni on tasutud 07.09.2005 samuti kostja arveldusarvelt Hansapangas. Kuna tõendid reklaamimüügi ja sellest saadava tulu osas puuduvad, on alust arvata, et olulises osas katab rallisõiduga seotud kulutusi kostja ise, sealjuures OÜ Seicom kaudu. Kostja on ainuosanik OÜ-s Seicom, kes on tõendite analüüsist nähtuvalt tegutsev ja jätkusuutlik. Kostja eelistab võimaliku omanikutulu investeerida ettevõtlusesse ja katab osad isikliku tarbimisega seotud kulutused (näit abikaasa sõiduauto) OÜ Seicom rahaliste vahendite arvel. Kostja Hansapangas asuva pangakonto kreeditkäive perioodil 01.09.2004-20.09.2005 on 988 706 krooni. Nimetatud summast 555 236 krooni moodustab laekumine kinnistu Tartus Meloni 25a müügist, millisest summast 440 000 krooni tasus kostja Kraavikalda 20 kinnistu ostmiseks. Kostja pangaarvele on laekunud ka muid rahasummasid kui üksnes töötasu AS-st Reinsalu Auto. Samuti on kostja teinud kulutusi, mis ei osutuks võimalikuks isikule, kelle kuusissetulek on 5000 krooni. Kuigi kostja väidab, et AS Audentes kulutused kattis tema Soomes elav ema, kauplusest Lee Coopers osteti kingitus viieteistkümne inimese peale jmt, ei ole kostja oma väiteid millegagi tõendanud.
  16. a müüs kostja elukohana kasutatava kinnistu ja ostis 440 000 krooni eest hoonestamata kinnistu, kuhu kavatseb ehitada elamu, milleks on võtnud Hansapangast laenu summas 900 000 krooni. Käesoleval ajal elab kostja koos perega üürikorteris, mille kuumakse on 3500-3800 krooni. Müües vana ja ehitades uue kodu soovib kostja parandada enda ja oma perekonna elamistingimusi, mis tõendab kostja head varanduslikku olukorda. Asjaolu, et kostja taotles pangalt septembris 2005 maksepuhkust, ei tõenda kostja halba majanduslikku olukorda, sest kostja ei ole taotlust selliselt motiveerinud. Arvestades tõendeid kogumis leidis kohus, et kostja varaline seisund on tunduvalt parem tema poolt väidetust. Teatavasti ei anna pank laenu varatule isikule. Ja seda, et pank ei ole laenu andnud varatule isikule, tõendab eelkõige kostja enda poolt pangale avaldatud kuusissetuleku suurus ja kostja arvelduskonto väljavõte. Kostja kuu sissetulekuks tuleb pidada vähemalt 25 000 krooni, millele lisanduvad otsesed ja kaudsed tulud ettevõtlusest. Kohus analüüsis ka hageja varanduslikku olukorda ja leidis, et esitatud tõenditest saab teha järelduse, et ka hageja majanduslik olukord ei ole halb. Hageja on kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 26.09.2005 viibinud lapsehoolduspuhkusel ja saanud riiklikke toetusi. Hagejale kuulub kinnistu Ülenurme vallas Külitsel, mis on ostetud pangalaenuga, kuuosamakse on 2700 krooni. Hagejale kuulub 1-toaline korter Tartus, mis on antud kasutada isikule, kes tasub hageja eest kommunaalmakseid. Hageja on elukutselt raamatupidaja ja on asutanud OÜ Rehnung, mille ainuosanik ta on. Hageja väide, et kuna osaühing on asutamisjärgus, siis tulu ta osaühingu tegevusest veel ei saa, on ümber lükatud pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et OÜ Rehnung on mitmel korral teinud hagejale ülekandeid summades 1000-4000 krooni. Hagejale 3 kuulub kinnisvara, mida on võimalik tulu teenima panna. Samuti on hageja loonud endale töökoha kodus, kus saab tulu teenida suhteliselt väheste täiendavate investeeringutega. Osanikuna on hageja pädevuses otsustada osaühingu rahaliste vahendite kulutamise üle. PKS § 61 lg 1 p 4 muudatus, millega kehtestati elatusraha miinimummääraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka kuus, kehtestati 25.02.
  17. Siit saab püstitada eelduse, et seadusandja arvamuse kohaselt on kahe vanema minimaalne varaline panus lapse ülalpidamisse, eeldusel, et vanemate võimalused on võrdsed ja ei kuulu kohaldamisele PKS § 61 lg 6, kokku vähemalt üks kuupalga alammäär, mis käesoleval hetkel on 2690 krooni, ja seda sõltumata lapse vanusest. Alles pärast elatusraha minimaalmäära tõstmist tellis sotsiaalministeerium prof E.-M. Tiidult uurimistöö "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika". Metoodikast lähtudes on
  18. a terve 3-aastase maalapse keskmine ülalpidamiskulu 1928 krooni kuus. Kohus leidis, et Metoodika eesmärgiks on hinnata nn keskmist tegelikku kulutust lapsele ja abistada elatusraha taotlejat oma nõude tõendamisel. Metoodika eesmärgiks ei ole anda hinnanguid, kas selline nn keskmine kulutus on kooskõlas lapse vajadustega ja tagab lapse täisväärtusliku arengu. Kohus luges lapsega seotud põhjendatud ja vajalikeks kulutuseks järgmised kulutused: eluase 209 krooni; toit 1000 krooni; riided, jalatsid 500 krooni; hügieenitarbed 100 krooni; kodukeemia 100 krooni; ravimid, vitamiinid 100 krooni; mänguasjad, raamatud 400 krooni; juuksur 40 krooni; transport 500 krooni; ujumine 300 krooni; lasteaiamaks 500 krooni, kokku 3749 krooni. Kuna poolte, eriti kostja varanduslik olukord on parem kui Eesti keskmisel perel, siis on põhjendatud, et ka kulutused lapsele on suuremad keskmise pere kulutustest 3-aastasele lapsele. Kuna pooled ei vaidle toidukulu suuruse osas, siis tuleb lugeda põhjendatuks toidukulu 1000 krooni. Vajalikuks kulutuseks on ka lasteaiakulu 500 krooni. Otseselt lapsega seotud vajalikeks kulutusteks ei saa pidada laenumakseid kinnistu soetamiseks olukorras, kus hagejal on juba elukoht – 1-toaline korter Tartus. Muude objektiivsete andmete puudumisel tuleb lugeda lapsega seotud põhjendatud eluasemekuluks vastavalt metoodikale 209 krooni. Kulutused lapse transportimisel viis korda nädalas isikliku transpordiga lasteaeda ja tagasi on põhjendatud. Lasteaed asub Tartus, 7 km kaugusel kodust ja puuduvad andmed, et mõni lasteaed oleks lähemal. Kuigi ühistransport on 3-aastastele lastele tasuta, ei ole see tasuta vanemale. Teiseks on ühistranspordi kasutamine nii väikese lapsega selgelt ebamugav ning külmal ja pimedal ajal isegi ebatervislik. Samas kohus leidis, et hageja sõidud Tartusse ei seondu üksnes lasteaiaga, ning pidas lapsega seotud bensiinikulutuseks 500 krooni. Kulutused riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, ujumisele, massaažile jmt on kõige rohkem sõltuvuses vanemate varalisest olukorrast. 3-aastane laps vajab üldteadaolevalt seoses kasvueaga pidevalt suuremaid riideid. Pooled, arvestades nende varanduslikku olukorda, on võimelised kulutama xxx riiete, jalatsite, mänguasjade ja raamatute peale rohkem kui metoodikas ette nähtud. Ka kulutused ujumiseks summas 300 krooni tuleb lugeda asjakohaseks. Teadaolevalt on ujumine avalikes ujulates lastele tasuline. Ujumiskulu on põhjendatud ka ilma arsti otsuseta ja see kulu vastab kostja varalistele võimalustele. Asjakohased on ka kulutused hügieenitarvetele, kodukeemiale, ravimitele ja vitamiinidele, juuksuriteenusele. Nende kulutuste suurus ei ole ebamõistlik ja vastab vanemate võimalustele. Raviteenuste ja massaaži vajalikkus ja kulu on tõendamata. Kohus leidis, et kostja varanduslik olukord ja võimalused lapse ülalpidamiseks on paremad kui hagejal, kuigi tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Arvestades lapse kindlakstehtud vajadusi, on mõistlik elatusraha hageja taotletud 2500 krooni kuus. Tuleb arvestada, et mitte kogu kostjalt saadud raha ei saa kasutada lapse ülalpidamiseks, vaid hagejal tekib elatusraha osas tulumaksu maksmise kohustus. Hageja kasvatab last üksinda ja kostja on kategooriliselt keeldunud lapsega suhtlemast, mis välistab kostja poolse lapse toetuse (ühised üritused, kingitused) täielikult. Samuti on last kasvataval vanemal paratamatult selliseid kulutusi, mida ta ise ja kohus ei oska elatusraha määramisel ette näha – väikesed reisid, kingitused, kui laps läheb kellegi sünnipäevale, mööbel, kaotatud ja lõhutud asjad, huviringid jms. Arvestades kostja sissetulekuid, ei jää kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui xxx. 4 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt läbi viidud molekulaargeneetilise ekspertiisi maksumus 3600 krooni tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse. Juhul kui kostja oleks xxx põlvnemist temast tunnistanud, oleks pooled saanud lapse põlvnemist kindlaks teha ka ilma kohtusse pöördumata ühise kirjaliku avalduse alusel PKS § 41 lg 1 sätestatud korras. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. A. S taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega A. S mõisteti välja ekspertiisitasu täies ulatuses ja lapse Patriku ülalpidamiseks elatis summas 2500 krooni, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A. S välja ekspertiisitasu summas 1800 krooni ning lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha summas 1350 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi PS § 12 tähenduses, kuna jättis arvestamata, et kostja nõustus ekspertiisi teostamisega ning põhjendas seda. Ühestki seadusest ei tulene isiku kohustus tunnistada end lapse isaks ainult sellel alusel, et lapse ema esitab hagi tema vastu. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes on vähe usutav, et samas olukorras iga isik tunnistaks end isaks lapse suhtes, kelle eostamisest sai ta teada kolm aastat pärast lapse sündi. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostja nõustus ekspertiisi teostamisega, et säästa kohtu aega ja kohtukulusid. Kohtupraktikast nähtub, et protsessid, kus pooled asusid tõendama asjaolusid, mille alusel võiks teha järelduse lapse põlvnemise kohta, venivad aastaid ning sellele lisandub ka psüühiline stress mõlemale poolele. Kuna ekspertiis on teostatud mõlema poole huvides, siis tuleb ekspertiisitasu 3600 krooni jagada poolte vahel võrdselt. Lastekaitse seaduse § 10 kohaselt on lastel võrdsed õigused, sõltumata sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks kulutab ta igakuiselt ca 2685 krooni. Kohus jättis motiveerimata, miks xxx peab saama elatist rohkem kui kaks teist last. Kohus pidi kohaldama PKS § 61 lg 5 ning mõistma kostjalt elatisena välja mitte rohkem kui 1350 krooni kuus. Otsuse loogikast tuleneb, et mida rohkem teenib vanem, seda rohkem peab ta kulutama lapse ülalpidamiseks. Praktika aga näitab, et pankrotti lähevad just need isikud, kes kulutavad oma sissetulekud igapäevaseks tarbimiseks, arvestamata, et vahendeid tuleb investeerida tulevikku. Kõik hageja selgitused xxx vajaduste kohta on tõendamata. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  20. A. E vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt saab vastavalt PKS § 41 lg 1 põlvnemist isast, kes ei ole lapse emaga abielus, teha kindlaks ka ekspertiisikulusid vältides lapse ema ja isa kirjaliku avalduse alusel, mille nad esitavad perekonnaseisuasutusele. Kostja oli teadlik, et laps põlvneb temast, juba lapse sündides, seega oleks kostja võinud kasutada eelnimetatud paragrahvist tulenevat võimalust. 28.06.2005 eelistungil juhtis kohus kostja tähelepanu asjaolule, et kui kostja ei tunnista oma isadust, tuleb teostada ekspertiis, mille kulud kannab kostja, kostja ei vaielnud sellele vastu. Seetõttu on ekspertiisikulude vaidlustamine kohatu, arvestades ka, kuidas kostja korduvalt ekspertiisi teostama ei ilmunud. Tuginedes asjaolule, et kostja eiras korduvalt kohtu korraldusi, määras kohus 02.09.2005 kostjale trahvi 5380 krooni. Seega on apellandi väited nii kohtu aja säästmise kui kohtukulude kokkuhoidmise suhtes ebaõiged ning kohut eksitavad, mistõttu on apellant rikkunud ka TsMS § 68 lg 1 ja
  21. TsMS § 60 lg 1 tulenevalt puudus kohtul alus asja läbivaatamiskulu jagamiseks poolte vahel võrdselt. Kohus on õigesti hinnanud tõendeid, tuvastanud asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja kohaldanud õigeid materiaalõigusnorme, millest tulenevalt määras elatiseks summa, mis lähtub kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tõendeid kogumis hinnates on kohus tuvastanud, et kostja palk on vähemalt 25 000 krooni kuus. Kostja ei palunud menetluse käigus 5 vähendada väljamõistetavat elatist seoses veel kahe alaealise lapse olemasoluga, samuti ei tõendanud kostja oma kahe teise lapse kohta tehtavaid kulutusi ja asjaolu, et teised lapsed osutuksid hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitas küll kohtule arvestuse, kui palju kulub laste ülalpidamiseks, kuid arvestus on vaid kostja seisukoht ja ei olnud kooskõlas teiste andmetega. Nimelt käib xxx Audentese erakoolis ning koolimaks 6900 krooni tasuti kostja pangakontolt, mida viimane küll kohtuistungil eitas ja mille kohta ebausutavaid väiteid tõi. Vastustaja palub jätta kaebuses toodud summad tähelepanuta, kuna need ei vasta tegelikkusele. Kostja ei vaidlustanud ka eelviidatud trahvimäärust, mis on samuti märgiks, et kostja on võimeline tasuma elatist 2500 krooni. Kostja puhul on tegemist varjatud tulusid saava isikuga, kuna info isiku tuludeklaratsioonis, kuhu on kantud üksnes minimaalsed summad, ei kattu isiku tegelike tulude ja elustandardiga. Arvestades kostja sissetulekuid ja kostja omanduses olevast ettevõttest saadavaid lisatasusid ning hüvesid (tasuta bensiin, mobiilikulu hüvitamine jne) ei teki olukorda, kus kostja kaks teist last oleksid peale 2500 krooni elatise tasumist P. E vähem kindlustatud. P. E ei saa kostja otsuse tõttu suhelda oma isaga, kuna viimane on keeldunud kategooriliselt lapsega kohtumisest (seda küll alles peale hagi esitamist, maist 2005), ning seega on P. E ebavõrdse kohtlemise tulemusena isa kasvatusest ja hoolitsusest ilma jäetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 654 lg 6 nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses.
  23. Apellatsioonkaebuses on apellant esiteks vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja ekspertiisi tasu. Apellandi väite kohaselt rikkus maakohus võrdse kohtlemise printsiipi, kuna jättis arvestamata asjaolu, et kostja/apellant nõustus ekspertiisi teostamisega. Asja materjalidest nähtub, et kostja kirjalikus vastuses 01.06.2005 vaidles kostja põlvnemise tuvastamisele vastu, märkides, et hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjat hageja lapse isaks pidada. Maakohtu eelistungil 28.06.2005 määras kohus viia läbi DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendatult kogu ekspertiisitasu kostja/apellandilt välja. Apellant oma vastuväidete esitamisega ning lapse suhtes põlvnemise eitamisega kujundas olukorra, kus kohus oli kohustatud ekspertiisi määrama. Ekspertiisikulutusi ei ole käesolevas asjas alust panna hageja kanda, kuna hageja ei ole ekspertiisi määramist taotlenud põhjusel, et oli kostja isaduses kindel, samuti puudub seaduslik alus jätta osa kulusid riigi kanda.
  24. Apellant on vaidlustanud ka väljamõistetud elatise suuruse, leides, et 2500 kr on ülemäärane ning põhjendatud oleks elatise väljamõistmine suuruses 1350 kr. Ringkonnakohus leiab, et elatise suuruse määramisel on maakohus esitanud põhjendused, millistega ringkonnakohus nõustub, ning kuna asjas uusi asjaolusid ega väiteid esitatud ei ole, siis ringkonnakohus elatise suuruse põhjendatuse osas omapoolseid täiendavaid motiive ei esita.
  25. Vastustaja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse mõista apellandilt välja õigusabikulud summas 4838 kr. Apellant ega tema esindaja kohtuistungil ei osalenud, seega ei saanud ringkonnakohus küsida nende arvamust menetluskulude kohta. Apellandi esindaja taotles päev enne määratud kohtuistungi toimumist asja arutamise edasilükkamist või alternatiivselt ilma apellandi osavõtuta asja arutamist põhjusel, et advokaat osaleb koolitusel ning apellant viibib väliskomandeeringus. Ringkonnakohus jättis asja arutamise edasilükkamise taotluse 6 rahuldamata, kuna ringkonnakohtu istungi aeg oli apellandile eelnevalt teatavaks tehtud ning ka tema esindajaga kokku lepitud. Ringkonnakohus leiab, et istungil mitteosalemisega võttis apellant endalt õiguse esitada vastuväiteid menetluskulude osas. Kuna vastustaja on kulutused õigusabile teinud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis mõistab ringkonnakohus kulud apellandilt välja. Üllar Roostoja Egon Konsand 7 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.