← Eesti

3-04-301/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-301 Haldusasi AS * (varem AS *) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30. juuni 2004. a maksuotsuse nr 125/148 ning Maksu- ja Tolliameti 9. septembri 2004. a vaideotsuse nr 223-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. haldusasjas nr 3-2297/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * (varem AS *) apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. mai 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja AS * (registrikood *), varem AS * (registrikood *), esindajad Kersti Kägi ja T. K. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Riho Roopõld Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus, esindaja Riho Roopõld märtsi 2005. a otsus RESOLUTSIOON 1. Täiendada Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-2297/2004 põhjendusi ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega. 2. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Jätta kohtukulud apellandi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 10. mail 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksukeskus kontrollis AS * maksude arvestamise ja tasumise õigsust tema ja ** International Ltd-dega (esimene registreeritud Bahamal, registrikood *, teine Iirimaal, registrikood *) seonduvate tehingute osas ajavahemikus 1997-1999. 3-04-301 MTA Põhja maksukeskuse 30.06.2004 maksuotsuses nr 12-5/148 leiti, et AS * kasutas iseseisva majandustegevuseta ja AS-ga * seotud isikute kontrolli all olevaid ** International Ltd firmasid näilikeks tehinguteks AS * maksustatava kasumi vähendamiseks ja AS * ettevõtlusega seotud kulutuste tegemiseks, samuti AS * töötajatele tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemiseks. AS * kohustati maksuotsuse alusel tasuma füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt perioodi 1998-1999 eest kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 152 516 kr, sotsiaalmaksu 233 310 kr, tulumaksu ettevõtluse tulult 1997-1998 eest 46 574 kr ja intresse 178 530 kr. 2. AS * esitas vaide maksuotsusele. maksuotsus intresside osas. MTA 09.09.2004 vaideotsusega nr 223-1 tühistati 3. AS * esitas halduskohtule kaebuse MTA Põhja maksukeskuse 30.06.2004 maksuotsuse nr 12-5/148 ja MTA 09.09.2004 vaideotsuse nr 223-1 tühistamiseks osas, millega vaie jäeti rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 10.03.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)Maksuhalduri poolt esitatud põhjendused ja tõenditele antud hinnangud on õiged.
  2. b)Kumbki ** International Ltd firma ei olnud käsitletav iseseisva äriühinguna, vaid neid kasutati teiste isikute huvides. Vaadeldaval juhul vormistati offshore-firmad teiste isikute tulu varjamiseks ja nende isikute maksukohustuste muutmiseks. AS * kasutas iseseisva majandustegevuseta ja AS-ga * seotud isikute kontrolli all olevaid ** International Ltd nimelisi offshore-firmasid näilikeks tehinguteks AS * maksustatava kasumi vähendamiseks ja AS * ettevõtlusega seotud kulutuste tegemiseks. See puudutab ka väljamakseid töötajatele, millised maksuhaldur luges õigesti AS * tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatavateks väljamakseteks, samas aegumise tõttu määrati tulu- ja sotsiaalmaks tasumisele üksnes A. J. ajavahemikul 1998-1999 tehtud väljamaksetelt. Õigustatult loeti näilikeks tehinguteks ravimite, tervisetoodete, vitamiinide ja farmaatsiatoodete ostmine ** International Ltd nimelistelt offshorefirmadelt.
  3. c)AS * ostis tegelikult kaubad otse välismaistelt tootjatelt, st ilma ** International Ltd vahenduseta. AS * raamatupidamises kajastati soetamist välismaistelt tootjatelt ** International Ltd kaudu eesmärgiga tõsta kunstlikult kaupade soetushindu, vähendamaks maksustatavat tulu ja kasumit. ** International Ltd nimel näidatud kaupade soetamise kulud ja sellega seonduvad kulud on AS * kulud ning viimase poolt ** International Ltd-de pangakontodele kantud summad ei ole arvete tasumisest ja töötajatele tulu- ja sotsiaalmaksudega maksustatavatest summadest ülejäänud osas AS * käsutusest välja läinud, vaid äriühinguga seotud isikute kaudu kaebuse esitaja ettevõtlusesse tagasi jõudnud, mistõttu ei ole põhjendatud AS * kulutuste näitamine ** International Ltd arvetel näidatud ulatuses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS * apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kohtukulud. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  4. a)Asjas kogutud tõendid näitavad äriühingute kasutamist teiste isikute huvides, kuid samad tõendid näitavad, et apellant huvitatud isikute ringi ei kuulunud. ** International Ltd avas Hansapangas 5 kontot, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on kas S. N. ainuisikuliselt või koos kellegi teisega. Hansapanga 07.08.2002 vastusest MTA-le ei nähtu, et S. N. oleks tegutsenud apellandi huvides. S. N. märgib saatja aadressiks koos iseenda nimega kas *** Ltd või ** International Ltd. Saatja aadressiks on märgitud *, mis oli *** Ltd asukoht ja aadress. S. N. ei väljastanud AS * nimel ühtegi kirja. Samuti oli 2

(7)3-04-301 nimetatud aktsiaselts registreeritud aadressil *, hiljem *. **** Inc kirjavahetus ja arved väljastati üksnes ** International Ltd-le ja kontaktisikuna oli märgitud S. N..
  1. b)Motiveerimata on, miks ei arvestatud kohtuotsuses A. J. poolt antud seletust, milles isik tunnistas, et sai vahendustegevuse eest tasu ** International Ltd-lt, mitte AS-lt *. A. J. tasus ** International Ltd-lt saadud tulult, 174 700 kroonilt, riigieelarvesse tasumisele kuuluva tulumaksu. Seega ka ülejäänud 586 600 kroonilt määratud tulumaks kuulub tasumisele A. J. poolt. Hindamata jäid A. J. kinnitused tulu saamisest. ** International Ltd ei andnud A. J. volitusi, kuid äriühing kiitis viimase tegevuse VÕS § 1018 kohaselt heaks, makstes esindamise eest vahendustasu 10-15%. Seega ei ole maksuotsus AS * sotsiaalmaksukohustuse muutmiseks A. J. tuludelt arvestatavate sotsiaalmaksusummade võrra seaduslik ega põhjendatud. Ettevõtlustulu on iseseisev sotsiaalmaksu objekt ja sellelt tuleb isikul endal tasuda sotsiaalmaks. Tema ettevõtlustulult ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu isikul, kellega ta oli töölepingulistes suhetes. Seega ei olnud AS-l * SMS § 10 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud sotsiaalmaksu maksja kohustusi. Ebaõige materiaalõigusnormi tõlgendamise tõttu on tekkinud olukord, mis tagab A. J. tulevikus õiguse riigi poolt makstavale pensionile suuremas mahus, kui tal tegelikult õigus saada oleks. AS * tulu- ja sotsiaalmaksukohustuse muutmine eeldab tema poolt esitatud deklaratsioonide vormi TSD lisas 1 A. J. kohta deklareeritud andmete parandamist alates 1998. aasta juunist kuni 1999. aasta detsembrini palgatuludelt, mida apellandile tegelikult makstud ei ole. Seisukoht, et apellant peab kandma omavahendite arvelt sotsiaalmaksukohustust, on vastuolus MKS §-ga 2. ** International Ltd kontodelt raha väljavõtnud isikud olid S. N. ja A. J.. Kuna tulumaksukohustus oli üle läinud füüsilisele isikule endale, on maksuotsuse tegemisel viidatud õiguslik alus, TuMS § 26 lg 5 väär. Maksuhaldur rakendas ühe ja sama maksustamise objekti suhtes seadust erinevalt. TuMS § 9 lg 1 p 1, § 6 lg 1 ja § 29 lg 1 koosmõjust tuleneb, et tulumaksukohustus langeb tulusaajale endale. Maksuhaldur leiab, et tulumaksu tasumise kohustus langeb sularaha väljavõtnud isikule ja viitab nõude alusena töötaja ja tööandja tulumaksu tasumisel ja kinnipidamisel solidaarvastutusele. Apellant leiab, et solidaarset maksukohustust tulumaksuseaduse viidatud sätetest ei tulene. Juhinduda tuleks Riigikohtu 17.02.2004 lahendist nr 1-1-120-03.
  2. c)AS * ostis ** International Ltd-lt ravimeid, vitamiine, farmaatsiatooteid. Vahendaja, ** International Ltd, müües edasi ostetud kaupa, lisab võimaliku suurima vahendustasuprotsendi, et teenida kasumit. Osade ravimite müügi osas oli ** International Ltd-l maaletoomiseks ainuõigus. Hindamata jäeti ** International Ltd-ga sõlmitud vahenduslepingust kaebuse esitajale kaasnevad õiguslikud tagajärjed. AS * ja ** International Ltd vahel 29.04.1997 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 22 kohaselt kandis müüja kõik kaubaga seotud kulud, sh hind, kindlustus, prahiraha kuni Tallinnani. See tõendab, et kaebuse esitajal mingeid kulusid kanda ei tulnud ja järelikult toimis ** International Ltd iseseisva äriühinguna.
  3. d)Maksuhaldur arvestas ** International Ltd pangakontodele laekunud tasumisi kauba eest AS * tuludena, kauba veokulusid ja teisi tegevuskulusid AS * kuludena. Maksuhalduri poolt valitud metoodika kohaselt otsustati maksustada kasum kolme erineva juriidilise isiku majandustegevusest ühiselt AS * maksuarvestuse koosseisus, kuigi oleks tulnud arvesse võtta kõikidel ** International Ltd pangakontodel toimunud liikumised. Maksuotsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid haldusakti adressaadile ei tutvustatud, mistõttu ei ole võimalik maksusumma määramisel kasutatud metoodikat kontrollida ja vaidlustada. Lähtuvalt raamatupidamise seaduse (RPS) § 5 lg-st 1 ei saa ** International Ltd kulutusi käsitleda AS * kulutustena ja ** International Ltd väljamakseid füüsilistele isikutele AS * väljamaksetena.
  4. e)Kogutud tõenditest tulenevad asjaolud eeldasid maksukohustuse muutmist A. J. ja mitteresidentidest äriühingutel, ** International Ltd-del, kelle püsiva tegevuskoha MKS § 18 lg 1 p 1 mõistes maksuhaldur menetluse käigus on tuvastanud. Seega on eksitud MKS § 10 lg-st 3 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte vastu. 3
(7)3-04-301 6. MTA ja MTA Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt: a. Kuigi Bahama saartel ja Iirimaal registreeritud ** International Ltd-d asutati S. N.i initsiatiivil, saab asjaolusid (tehingute näilikkus, tehingutega seonduvate kulude tasumine ** International Ltd pangakonto kaudu, isikute seotus) kogumis hinnates järeldada, et äriühingut kasutati lisaks muude äriühingute huvidele ka AS * huvides. Maksuhaldur tugines otsuse tegemisel AS * raamatupidamisdokumentidele, kaubadeklaratsioonidele, ** International Ltd pangakontode väljavõtetele, kolmandate isikute seletustele, maksumaksja pangakonto väljavõtetele, 20.12.1995 lepingule esindusõiguse ja kaupade ainumüügiõiguse kohta, Soome Maksuameti vastusele maksuhalduri järelpärimistele, * kirjavahetusele jne. Kohtumenetluses lisas kaebuse esitaja 29.04.1997 ostu-müügilepingu nr 22 konkreetsete kaupade tarnimise kohta. Arusaamatuks jääb, mille alusel toimus tarnimine enne tehingute tingimusi kindlaksmäärava lepingu sõlmimist. Mõlemad ** International Ltd äriühingud olid ASga * seotud isikute kontrolli ja juhtimise all olevad varidirektoritega äriühingud, mida kasutati erinevate residentidest isikute, sh apellandi poolt maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Väidet kinnitab kirjavahetus AS-ga *, * arvete tasumine ja A. J. ning S. N.i poolt pangakontolt raha väljavõtmine. Ka tõik, et sularaha võttis ühelt ** International Ltd arvelt välja AS * raamatupidaja, tõendab, et pangakontot kasutati AS * huvides. Teabe hankimisel Soome Maksuametist selgus, et ühe tehingupartneri esindajate väitel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ** International Ltd-ga, vaid AS * tegevdirektoriga A. J.. Kaubad toodi AS-le *, ent arved väljastati ** International Ltd-le. Seega on kaebuse esitaja ja tootja vaheline leping sõlmitud juba enne, kui ** International Ltd kaupu vahendama hakkas. Kaupade osas sai AS * ainumüügiõiguse Eestis ja ** International Ltd-l ei olnud võimalik sama kaupa müüa AS-le *. b. Maksuhaldurile ega kohtule ei esitatud kaebuse esitaja ega pankade poolt ühtki volitust, millest nähtuvalt oleks A. J. õigus ** International Ltd-d esindada. Arusaamatuks jääb, kuidas selgitas A. J. oma esindussuhet kolmandatele isikutele, sest mitteresidendist äriühingu andmeid äriregistris ei ole. c. A. J. poolt pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamine ** International Ltd poolt reklaami tarbeks ei ole usutav ja asjaosalised on sisustanud asjaolud enesele sobivalt. ** International Ltd-le ei olnud esitatud arveid väidetavate reklaamiteenuste eest ega teenuste eest sularahas tasumist tõendavaid dokumente; väidetav reklaamiteenust osutanud ettevõtja ei ole kunagi tegutsenud reklaamiteenuste osutamisega, vaid ehitustöödega. Seletused on vastuolus tunnistajate ütlustega ja teiste asjas kogutud tõenditega. AS * ja ** International Ltd vahelised ravimite ostu-müügitehingud vormistati AS *, AS * ja AS * tolliladudes. Tasumine impordi vormistamise eest toimus küll ** International Ltd kaudu, ent tehingute tegelikeks poolteks olid apellatsioonkaebuse esitaja ja tootjad ilma ** International Ltd vahenduseta. d. Maksuhalduri haldusaktid on kontrollitavad, sest maksuotsusest nähtub, milliseid tulusid-kulusid ja tehinguid maksuhaldur apellandi maksukohustust mõjutavana käsitleb. Tegemist on üksnes lõpuks AS * käsutusse jõudnud ravimite soetamisega ja sellega seonduvate tehingutega (nt tollivormistus). Ilmselgelt ei oma AS-ga * puutumust kolmandate isikute ** International Ltd kaudu tehtud kinnisvara - ja väärtpaberitehingud. Tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel nähtub, et ** International Ltd-d ei olnud käsitletavad iseseisvate äriühingutena, vaid neid kasutati teiste isikute huvides. e. Kaebuse esitaja rikkus majandustegevuse lahususe printsiipi, tehes näilikke tehinguid ** International Ltd-ga. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. f. Põhimõtteliselt on õige apellandi väide, et tulumaksukohustus võiks olla tulu saanud isikul endal. Siiski on eeldatavasti äriühingul kui maksu kinnipidajal füüsilisest isikust lihtsam leida vahendeid maksuvõla tasumiseks ja seetõttu on põhjendatud 4
(7)3-04-301 maksuhalduri pöördumine AS * poole. Ka asjaolu, et A. J. on osa 1999-2000 saadud summast
  1. aasta tuludeklaratsioonis deklareerinud ja tasunud, ei muuda maksustamist valikuliseks ega välista AS * ja A. J. solidaarset kohustust ülejäänud summa osas. Kui apellant leiab jätkuvalt, et tegemist ei ole töötasuga, on AS-l * võimalik esitada regressinõue A. J. vastu. Kui A. J. saadud summad tagastab, oleks tegemist maksustamist tingivate asjaolude äralangemisega ja apellandil oleks võimalik esitada parandusdeklaratsioon, nõudes maksuhaldurilt enammakstud maksusummade tagastamist. Kuni 31.12.1998 kehtinud SMS § 1 lg 1 ja alates 01.01.1999 kehtiva SMS § 2 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale töö- või teenistuslepingu alusel rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele makstud tasudelt. Seega kuulub A. J. tasutud väljamaksetelt arvestamisele ja tasumisele sotsiaalmaks. Tegemist ei ole väljaspool töölepingulist suhet toimunud A. J. iseseisva ettevõtlustegevusega. Seetõttu ei ole asjakohased apellandi väited A. J. sotsiaalmaksu tasumise kohustusest või viimase ebaõiglaselt suurest pensionist. Kuigi seaduses tõepoolest ei ole sõnaselget sätet, mille kohaselt töötaja ja tööandja vastutavad töösuhtest tuleneva tulumaksuvõla osas solidaarselt, tuleneb põh imõte tulumaksuseaduse mõttest.
  2. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tulenevalt AS * lõpetamisest ja AS * õigusjärglusest asendas ringkonnakohus apellandi AS-ga *.
  4. Vaidlustatud maksuotsus on rajatud seisukohale, et AS * tehingud äriühingutega ** International Ltd ei omanud majanduslikku sisu. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja peab apellandi vastupidist väidet paljasõnaliseks.
  5. Õige ei ole ka apellandi väide, et halduskohus ei ole vastustajate seisukohtadega nõustudes apellandi väidetele hinnangut andnud. Kohtuotsuse motiveerimise nõue ei tähenda, et kohus ei saa tugineda vastustaja poolt esitatud seisukohtadele või haldusakti motiividele, kui ta peab sellist hinnangut õigemaks kaebuses väidetust. Kohtuotsuses võib piirduda motiveerimisega, miks kohus vastustaja seisukohti eelistab. Ringkonnakohtu hinnangul halduskohus seda tegi, osundades asjas esitatud tõenditele.
  6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas ** International Ltd-de tegevuses majanduslik sisu oli või loodi nad üksnes apellandi või mõne teise ettevõtjaga näilike tehingute tegemiseks. Seetõttu ei oma tähtsust, milline oli välismaiste äriühingute võimalik tegevuskoht. Maksustamise seisukohast tuleb hinnata üksiku tehingu kehtivust olukorras, kus teine tehingu pool võib omada majandustegevust. Maksuotsuses ei ole tuginetud asjaolule, et ** International Ltd-del ettevõtlus puudus, vaid leiti, et AS-ga * tehtud tehingud on maksustamise seisukohalt tühised tehingud. Tähtsust omab ** International Ltd-de asutamisega seonduv niivõrd, et sellest nähtub, kes on ** International Ltd-de faktilised esindajad. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et S. N. oli apellandi nõukogu liige ja A. J. 31.07.1997 kuni 26.01.1999 juhatuse ainuliige, hiljem üks juhatuse liikmetest, ning apellandi tegevdirektor. 19.04.1999 ravimite hulgimüügi tegevusloa kohaselt oli A. J. ettevõtte tegevuse eest vastustav isik. Ringkonnakohus nõustub maksuotsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ** International Ltd-d olid seotud S. N.i ja A. J.. 5
(7)3-04-301
  1. Apellandi väitel ei ole kohus esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ** International Ltdsid kasutati AS * huvides. Apellandi väitel kasutati neid S. N.i ja A. J. huvides. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on kogu kohtumenetluse kestel väitnud, ja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et Soome maksuametist saadud tõendid, ** International Ltd arvelt sularaha väljavõtmine apellandi raamatupidaja poolt, suure hulga sularaha kasutamise otstarbe ebaõige näitamine, apellandi ainuõigus ravimite maaletoomisel, kus maaletoojana on näidatud ** International Ltd, apellandi huvides kulutuste tegemine ** International Ltd poolt (väljamaksed M. L. reisi eest), osadel importkaubadeklaratsioonidele lisatud rahvusvahelistel saatelehtedel kauba saajana apellandi märkimine ja P. V. ütlused, samuti S. N.i ja A. J. mõlema kuulumine apellandi juhtorganitesse osundavad, et vaidlusaluseid tehinguid ei tehtud S. N.i ja A. J. huvides, vaid apellandi huvides. Suhetes kolmandate isikutega on ** International Ltd-de esindamisel mõlemad nimetatud isikud kolmandate isikute selgitustest nähtuvalt nimetanud ennast AS * esindajateks, sest kolmandad isikud on sellest äriühingust kuulnud, ei tea aga tehingute tegemisest ** International Ltd-ga. Asjaolu, et Hankintatukku * OY arvetest mõnel on kliendina märgitud ** International Ltd, ei tähenda, et nende arvete alusel toimunud tehinguid tuleks lugeda ** International Ltd tehinguteks. * OY võis arvetel näidata kliendina apellandi poolt näidatud isiku. Soome maksuhaldurile antud ütlustest nähtub, et suheldud on A. J. kui apellandi esindajaga. Kaubad toodi apellandile. Nimetatud Soome äriühinguga lepingu sõlmimise ajaks apellandi ja ** International Ltd vahel sõlmitud lepinguid ei ole esitatud. Ülalloetletud tõendid kogumis lükkavad ringkonnakohtu hinnangul ümber A. J. enda ütlused, mille kohaselt sai ta tulu ** International Ltd-lt ning tegutses selle äriühingu esindajana, ja tõendite usaldusväärsuse, mis kinnitavad apellandi ja ** International Ltd vahel lepingute olemasolu (20.12.2005 leping ja 29.04.1997 ostu-müügileping nr 22). Need väited lükkavad, nagu vastustajad õigesti märgivad, ümber ka ühetaolise vahendustasuprotsendi puudumine apellandi ja ** International Ltd tehingutes, A. J. poolt väidetud reklaamiteenuse osutaja mittetegutsemine reklaamiteenuste osutamisega ja majandustegevuse puudumine pärast sularaha väljavõtmist ** International Ltd arvelt, A. J. ja S. N.i maksumenetluses antud ütluste vastuolulisus. Apellant ei ole maksumenetluses lasuva tõendamiskoormuse olemasolul esitanud lepingu id apellandi ja ** International Ltd vahel ka perioodi kohta, mis eelnes esitatud lepingute sõlmimisele, kui rahasummad AS * poolt ** International Ltd arvele on tasutud (märtsis 1997).
  2. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et näilisi tehinguid maksustamisel ei arvestata ning maksusummade määramisel tuleb lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Seetõttu ei oma tähtsust maksuotsuse õiguspärasuse juures asjaolu, et apellandi raamatupidamises on kajastatud tehingud ** International Ltd-dega ja kajastamata ** international Ltd-de nimel tehtud tehingud. Kohtupraktikas on kinnitamist leidnud seisukoht, et lepingupooled ei saa tulenevalt ühetaolise maksustamise põhimõttest ja maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusest omavaheliste kokkulepetega määrata kindlaks maksukohustust, selle sisu ja ulatust. MKS § 83 lg 4 kohaselt teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS § 84 järgi juhul, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
  3. Apellant leiab, et tulumaksu tasumiseks kohustamine saaks toimuda üksnes tulu saajalt maksu sissenõudmise kaudu, mitte apellanti maksustades. Ringkonnakohus märgib, et kui tulu saadi apellandilt ja apellant jättis tulumaksu tasumata, siis on võimalik 6
(7)3-04-301 solidaarvastutuse kohaldamise kaudu esitada maksunõue ka apellandile. Maksuhaldur põhjendas maksu sissenõudmist üksnes apellandilt, mitte aga A. J. asjaoluga, et ettevõtjalt maksu sissenõudmine on ettevõtja majanduslikku seisu arvestades üldjuhul lihtsam. Asjaolu, et tulumaksuga maksustatakse füüsilist isikut, kes tulu sai ja kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS § 29 lg 1 kohaselt on tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohustatud füüsiline isik tasuma hiljemalt jooksva aasta
  1. juuliks maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, ei tähenda, et maksusummat ei saa pärast tuludeklaratsiooni esitamist või selle esitamise kohustuse tekkimist enam maksu kinnipidamiseks kohustatud isikult, kelleks AS * käesoleval juhul oli, solidaarselt sisse nõuda. Apellandi kohustus makstavalt tulult tulumaksu kinni pidada ei lõpe tulumaksu deklaratsiooni esitamise tähtaja saabumisega ega ole tulu saaja ja selle maksja vahelise kokkuleppega lõpetatav. Seadusest nähtub üksnes, et varasemal ajal ei saa maksuhaldur tulu saajalt kinni pidamata tulumaksu sisse nõuda.
  2. Apellandi väitel on sotsiaalmaksu nõudmine A. J. tehtud väljamaksetelt karistuslik ja loob talle põhjendamatult suure pensioni saamise võimaluse. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu. Kuna kohus nõustub maksuotsuses toodud seisukohaga, et tulu ei saanud nimetatud isik mitte ** International Ltd-delt, vaid apellandilt, ning apellant ei ole tõendanud, et osa A. J. tehtud väljamaksetest on ebaõigesti käsitletud isiku sotsiaalmaksuga maksustatava tuluna ja kasutati tegelikult ettevõtlusega seonduvalt, siis leiab kohus, et sotsiaalmaksu kinnipidamise õiguslik alus tuleb seadusest ega ole karistusliku iseloomuga. Kuna apellant ei tõendanud, et A. J. poolt saadud tulu ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu hulka, siis ei ole põhjendatud ka väide, et isiku pensionisumma suureneb tulevikus põhjendamatult.
  3. Apellandi väitel kohaldati maksuotsuses ebaõigesti kuueaastast aegumistähtaega, sest apellandi tegevuses puudus tahtlus maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et näilike tehingute tegemine eesmärgiga vähendada maksukohustuse suurust on tahtlik tegevus ning seetõttu maksu määramise aegumisega tegemist ei ole. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et näiliku d tehingud tehti tahtlikult ning apellant ei pidanud selliseid tehinguid majanduslikku sisu omavateks. Seda asjaolu kinnitab ka tehingute poolte omavaheline seotus.
  4. Apellant taotles apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb taotlus HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.