3-04-281/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-281 Haldusasi J. M. E. K kaebus Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 1. septembri 2004. a maksuotsuse nr 16.2.2-9/98 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2217/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus J. M. E. K apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja J. M. E. K Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2217/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 11. mail 2006. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §- le 62 peab kassatsioonkaebus hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 1. septembri 2004. a maksuotsus ega nr 16.2.2-9/98 kohustati kaebajat tasuma käibemaksuvõlga 15 081 kr ja intressivõlga 5 321 kr, millele lisandub intress iga viivitatud päeva eest kuni maksuvõla tasumise päevani. Maksuotsuse kohaselt märkis maksukohustuslane 21. jaanuari 2003. a tollideklaratsioonis deklareeritavaks kaubaks kasutatud mootorsõiduki Dodge Caravan lisakoodiga 372. Märgitud kood tähistab ümberasuja isiklike asjade käibemaksuvabalt vabasse ringlusse lubamist. 21. jaanuaril 2003 registreeriti mootorsõiduk autoregistrikeskuses OÜ A. I. nimele. Kuni 1. maini 2004 kehtinud tollimaksuvabastuse seaduse (TMVS) § 7 lg 1 kohaselt tuli maksuvabalt sisseveetud isiklike asjade võõrandamisest tollile ette teatada, kui võõrandamise ajal oli sõiduki vabasse ringlusse 2-3/207/05 laskmisest möödunud vähem kui 12 kuud. TMVS § 7 lg 2 kohaselt tuli asja võõrandamise korral tasuda tollimaks sellise määra alusel, mis kehtib võõrandamise päeval vastavalt tolli poolt sellel päeval määratud või aktsepteeritud tolliväärtusele. 2. J. K esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus maksuotsuse tühistada. 3. Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)Sõiduki võõrandamise tõttu tuli kaebajal tasuda tollimaks. Kaebaja väide, et tal ei olnud võimalust end Eesti seadustega kurssi viia, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja on alates 29. augustist 2002 OÜ A. I juhatuse liige. Osaühing tegeleb muuhulgas sõidukite ja tööstusmasinate müügiga. Ametikohustustest tulenevalt pidi kaebaja tundma piisaval määral Eesti maksu- ja tolliseadusi või vähemalt kasutama vastava ala asjatundjate abi. Kõik vaidlustatud maksuotsuses viidatud õigusaktid olid avaldatud Riigi Teatajas. Seega oli taga tud reaalne võimalus tutvuda maksustamist reguleerivate õigusaktidega ja neid ka mõista.
2. b)Kaebaja on elanud vaheldumisi Eestis ja Ameerika Ühendriikides ning oma vara erinevatesse riikidesse viimisel tundnud huvi vastava riigi õigusliku regulatsiooni vastu. Samuti oli auto Eestisse toomisel teada, et Soomes märgitakse tollideklaratsiooni sõiduki hind ja käibemaks ning samal deklaratsioonil nähtuvad summad, mis tuleb maksta mootorsõiduki võõrandamisel. Seega oli kaebaja teadlik, et tema kui ümberasuja vara suhtes kohaldatakse maksuvabastust ja sellest tulenevalt oli kaebajal kohustus vastavate maksuvabastustingimustega tutvuda.
3. c)MKS § 2 alusel on maksu puhul tegemist rahalise kohustusega, mis tekib vahetult maksuseaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel. Maks ei ole rahaline mõjutusvahend, mille suurus peab vastama õigusrikkuja tegevuse raskusele ja süü vormile. Samuti ei sõltu maksukohustuse tekkimine asjaolust, kas maksukohustuslane on maksukohustuse olemasolust teadlik. Maksuo tsus on õigussuhet tuvastav, mitte õigussuhet tekitav haldusakt. Kuni maksunõue ei ole aegunud, võib seda alati täitmisele pöörata. Toll sai teada kaebajale kuulunud mootorsõiduki kui isikliku asja võõrandamisest alles pärast kauba vabastamist läbiviidud tollideklaratsioonide järelkontrolli käigus. Seega on maksunõude esitamine poolteist aastat pärast auto võõrandamist õiguspärane.
4. d)Vastustaja esitas intressinõude maksuotsuses üheaegselt maksusumma määramisega. Intressikohustus kujutab endast objektiivset vastutust, s.t kohustus ei eelda maksumaksja süülist käitumist. Intressi arvutamine on välistatud ainult MKS §-s 119 loetletud juhtudel. Kaebaja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks maksuhalduri poolt eksitava või vale teabe andmine. Kaebajale anti võimalus esitada vastuväited. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. J. K apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
5. a)Apellandil ei olnud välisriigi kodanikuna võimalik end Eesti seadustega kurssi viia. Ametnikud ei teavitanud, et auto vormistamisel firma nimele tuleb tasuda käibemaks. Tollidokument ides puudus info sõiduki teise isiku nimele registreerimise tagajärgedest. Soomes on tollidokumentides kirjas ümbervormistamise tagajärjed. Seetõttu eeldas apellant, et Eestis ei kehti edasimüümisest teatamise kohustus.
6. b)OÜ A. I. tegeles ainult majutusteenuste osutamisega.
7. c)Maksu- ja Tolliamet ei teatanud aasta ja seitsme kuu jooksul pärast auto Eestisse toomist käibemaksu kohustusest ja võimaldas intressivõla suurenemist. 5. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega ja lisab järgmist: 2