3-05-200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3

ei näe ette kontrollmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust, samuti taotluse esitamisel kontrollmenetluse kohest algust.

§ 10

sätestatud ülesannete täitmiseks algatab maksuhaldur maksumenetluse omal initsiatiivil. Olukorras, kus taotleja on intressi tasumise kohtus vaidlustanud, ei pea maksuhaldur otstarbekaks maksuotsusega tasutud intressidelt tulumaksu määramist. 23.02.2005 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 20-1 jäeti AS * vaie eelnimetatud otsuse peale rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole maksuhalduril maksu määramise (määramata jätmise) osas valikuõigust. Samas on vastava menetluse algatamise (ja seega ka hilisema maksu määramise) hetke valimine maksuhald uri kaalutlusõigus. Täiendava kontrolli alustamine tulumaksu määramiseks olukorras, kus tulumaksu arvutamise aluseks oleva intressinõude õiguspärasuse osas on pooleli kohtuvaidlus, oleks menetluslikult otstarbetu.

1. AS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 16.12.2004 otsus nr 7270 ja teha ettekirjutus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusele üksikjuhtumi kontrolli käigus AS- le * tulumaksu määramiseks maksuhaldurile tasutud intressidelt. Maksuhaldur peaks alustama haldusmenetlust, kui esinevad täitmata maksukohustusele viitavad asjaolud. Antud juhul on selleks tasutud intressisumma ja maksumaksja avaldus täitmata võimalikust maksukohustusest. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada riigilt õiglast ja seaduses ettenähtud hüvitist, kui kohus taotluses osundatud maksuvaidluse kaebuse 2 3-05-200 esitaja kasuks lahendab. Kaebuse esitaja ei ole ise maksukohustust täitnud, kuna: 1) ta ei pea õigeks intresside sissenõudmist; 2) see kahjustaks kaebuse esitaja positsiooni kohtus; 3) hilisemalt puudub võimalus nõuda kahju hüvitamist, kuna maksuhalduri teos puudub õigusvastasus (maksumaksja on summa ise deklareerinud). Maksuotsuse tegemine oleks käesoleval juhul nii maksuhalduri kui maksumaksja huvides – maksuhaldur saab maksusumma, kuna maksuhalduri arvates esineb vastav teokoosseis (otsuses maksuhaldur rõhutab, et esineb maksukohustus, mida maksumaksja eirab), maksumaksja positsioon kohtus ei ole vasturääkiv, positiivse lahendi korral on maksumaksja õigustatud nõudma kahju ja negatiivse lahendi puhul tema kahjud ei suurene, kuna ta on valmis maksuotsuse koheselt täitma.
2. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Maksuhalduri tegevusetus, mida maksuhaldur on põhjendanud kaevatava otsusega, ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Maksusumma määramisega viivitamine olukorras, kus maksukohustuse aluseks oleva asjaolu eksisteerimise või selle puudumise üle toimub iseseisev kohtuvaidlus, on proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest tulenevalt igati põhjendatud. Maksumenetluse läbiviimine on kulukas nii riigile kui maksukohustuslasele ning olukorras, kus esineb konkreetsest menetlusest sõltumatu asjaolu, millest sõltub samas käsitletava menetluse seaduslikkus, on põhjendatud ja seadusega kooskõlas menetlusest hoidumine (selle algatamise edasilükkamine). Menetlusosalise õigused on sealjuures tagatud, kui isikule on teada, et maksuvõlg eksisteerib sõltumata maksukohustuse deklareerimisest või määramisest ning intressi arvestatakse alates maksuvõla tekkimisest kuni tasumiseni, st. maksuvõla tasumise hetkest intressiarvestus lõpeb. AS * kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajal nimetatud asjaolude suhtes piisav selgus. Ükski norm ei sea maksuhaldurile piiranguid menetluse läbiviimise aja valikul, niikaua, kui see mahub seadusest tuleneva aegumistähtaja piiresse.
3. Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vastustaja keeldumine maksumenetluse algatamisest haldusakti andmiseks, millega määrataks kaebuse esitajale tasumiseks tulumaks maksuhaldurile tasutud intressidelt, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebuse esitaja poolt taotletud haldusakti näol on tegemist tema suhtes koorma va haldusaktiga. Taotletud ha ldusakti seaduslikkus sõltub Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 10.08.2004 korralduse nr 15.2.1/9240, millega kohustati kaebuse esitajat tasuma maksuvõlga, seaduslikkusest. Eeltoodud korralduse õiguspärasuse üle peetavas kohtuvaidluses lahend veel puudub. Kui kohus peaks korralduse õigusvastasuse tõttu tühistama, oleks õigusvastane ka haldusakt, mille andmiseks menetluse algatamisest on vastustaja käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega keeldunud. Kohtuistungil on kaebuse esitaja selgitanud, et taotletud maksuotsuse tegemisel tasub ta nõutud summa ja esitab kohtusse kaebuse otsuse tühistamiseks. Kaebajal oleks sellisel juhul maksuotsuse tühistamise korral võimalik nõuda maksuhalduri õigusvastase otsuse alusel tasutud maksusumma tagastamist koos intressidega. Seega on kaebuse eesmärgiks saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Käesolevas haldusasjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja on maksukohustuse suurusest teadlik ning puuduvad takistused tulumaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Samuti on kaebuse esitajal võimalik viivitamata tulumaksu deklareerimise ja tasumisega vältida 3 3-05-200 maksukohustuse suurenemist ning kahju tekkimist. Eeltoodud kaebuse esitaja kohustuste täitmist ei saa häirida maksumenetluse algatamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna kaebuse esitajale õigust pöörduda kohtusse ärilise kasu eesmärgil. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 15 tulenevalt, millele tugineb ka HKMS § 7 lg 1, on kohtusse pöördumise eelduseks vaid isiku õiguste ja vabaduste rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. AS * apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsus ja teha uus otsus, millega AS * kaebus rahuldada. Kohtu järeldus, et kaebaja õigusi ei rikuta, on väär. Kohus ei ole käsitlenud asja kogumis. Kaebaja selgitas, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et maksuotsust tegemata kannab ta kahju. Kui maksuotsust ei tehta ja kaebaja deklareerib maksusumma ning võidab kohtuasja intressivaidluses, siis ei ole tal võimalik nõuda kahju hüvitamist, kuna maksuhalduri teos puudub õigusvastasus. Kui maksuotsust ei tehta ja apellant ei deklareeri tulumaksu ning kaotab intresside üle peetava kohtuvaidluse, tuleb täiendavalt viivitatud aja eest kaebajal intresse tasuda. Väär ja tõenditele mitterajanev on kohtu seisukoht, et käesoleva kaebuse esitamise eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja rikutud õiguste kaitse ega ka võimaliku tulevase õiguste rikkumise ärahoidmine, vaid vastupidi, kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise esilekutsumine, eesmärgiga saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Kohtu järeldusele räägib vastu asjaolu, et kaebaja omakapitali keskmine tootlus oli
5. aastal 23,4%, mis ületab maksuintressi (22% aastas) määra, st. kaebaja võiks lisaks tema kasuks makstavatele intressidele nõuda veel kahju hüvitamist 1,4% aastas tagastamata tulumaksu summalt. AS * palub võtta materjalide juurde
6. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande, mis eeltoodud asjaolu tõendab ja lükkab ümber kohtu paljasõnalise väite. Kui kaebaja kasumlikkus ei ületaks aastast intressimäära, siis oleks tal ikkagi õigus saada intressi, kuna see tuleneb otseselt seadusest (

§ 116lg 1).

Kas seadusest tuleneva intressiga korvatakse kahju üksnes otseste kulutuste näol või hüvitatakse ka saamata jäänud kasu, ei ole antud juhul asjasse puutuv. Kohus ei viita ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on oma maksukohustuse suurusest teadlik. Kuigi kohus märgib, et kaebaja saab maksusumma deklareerimisega ja selle tasumisega vältida kahju suurenemist, ei põhjenda kohus, kuidas hüvitatakse kaebajale endale tekkinud kahju, kui deklareerimine osutub hiljem vääraks.

§ 116

lg 1 ei näe ette võimalust maksumaksjale intressi tasumiseks, kui ta ise on deklareerinud ja tasunud maksu seaduses ettenähtust rohkem. Kohtu järeldused ärilistel eesmärkidel kohtumenetluse pidamisest on meelevaldsed ja kohatud. Apellant palub vastustajalt välja mõista ka kohtukulud. 7. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitamise eesmärgiks on kaebuse esitaja õiguste võimaliku rikkumise esilekutsumine, et saada haldusakti õigusvastasuse korral oma õigused 4 3-05-200 mitte ainult taastatud, vaid ka kasu õiguste rikkumisest. Sellisel viisil paremate tingimuste loomine hüvituse saamiseks (kui kaebaja jaoks laheneb soodsalt paralleelselt toimuv kohtuvaidlus, millest sõltub maksukohustuse olemasolu) on vastuolus hea usu põhimõttega ning ei saa olla halduskohtusse pöördumise esemeks kaebaja õiguste rikkumise motiivil.

§ 10

lg 3 nimetatud põhimõttega on kooskõlas tasutud intressidelt tulumaksu määramisest hoidumine olukorras, kus intresside tasumise kohustuse osas on kohtuvaidlus pooleli. Antud juhul tähendaks tulumaksu määramine AS-le * automaatselt uue kohtuvaidluse tekkimist, kuna maksukohustuse aluseks oleva intressikohustuse osas on vaidlus pooleli ning on selge, et AS * ei aktsepteeriks ilma vaidluseta maksuotsust, mille seaduslikkus on sõltuvuses teise kohtuvaidluse tulemusest. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kohus ei viita ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kaebaja on oma maksukohustuse suurusest teadlik, jääb arusaamatuks. Apellant möönab, et on intressi tasunud, samuti tuleb eeldada, et isik on teadlik TuMS § 4 lg 1, § 34 p 3 ja § 51 lg 1 ja lg 2 p 1 sisust, seega on isikule teada nii kohustuse olemasolu kui ka selle suurus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Esitatud kaebuses on taotletud maksuhalduri menetluse algatamisest keelduva otsuse tühistamist ja maksuhalduri kohustamist üksikjuhtumi kontrolli käigus maksuotsuse tegemiseks. Seega on sisuliselt tegemist kohustamisnõudega HKMS § 6 lg 2 p 2 mõttes. Kaebajal on nõudeõigus maksumenetluse algatamiseks ja maksuotsuse andmiseks kohustamiseks juhul, kui seadus sellise kohustuse maksuhaldurile paneb ja kaebajale vastava subjektiivse õiguse annab. Kaebaja tugineb oma kaebuses asjaolule, et maksuhaldur peab

§ 10

lg-st 1 ja lg 2 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3 tulenevalt maksumenetlust alustama, kui esinevad täitmata maksukohustusele viitavad asjaolud. Selles, et kaebaja peab tasutud intressidelt tulumaksu maksma, pooled ei vaidle. Maksuhalduri arvates on tal õigus valida maksumenetluse algatamiseks sobiv ajahetk ning seda õigust piirab eelkõige maksukohustuse aegumine. Käesoleval juhul ei pidanud maksuhaldur menetluse algatamist otstarbekaks enne seotud maksuvaidluse lahendamist. 9.

§ 10

lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad maksuhalduri ülesandena küll maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise ja tasumisele kuuluva maksusumma määramise, kuid nimetatud sätetest ei tulene kaebaja subjektiivne õigus nõuda enda suhtes maksumenetluse läbiviimist ja maksuotsuse tegemist. Selleks, et kaebajale tuleneks nimetatud sätetest subjektiivne õigus maksumenetluse algatamise nõudmiseks, peaks ta eristuma ülejäänud isikutest, kelle kontrollimise kohustus maksuhalduril samuti on. Kaebaja on küll selles mõttes eriline, et on ise andnud teada maksuvõla olemasolust ja taotlenud maksu määra mist, kuid

§-st 10 ei tulene sellisel juhul mingeid erisusi kontrollimenetluse läbiviimiseks.

§ 10kaitseb avalikku huvi ja normi eesmärgiks ei ole maksumaksjale eeliste loomine.

Seega ei ole võimalik rahuldada kaebaja nõuet maksuhalduri kohustamiseks üksikjuhtumi kontrolli läbiviimiseks ja maksuotsuse tegemiseks. 10.

§ 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur maksumenetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures 5 3-05-200 haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kuna seadus ei näe ette maksumenetluse algatamise ning läbiviimise osas konkreetseid vorminõudeid ja menetluskorda, määrab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel muuhulgas ka selle, millal ja kelle suhtes kontrollimenetlust läbi viia. 11. Maksuhaldur on maksumenetluse algatamise otsustamisel õigesti lähtunud

§ 10lg 3 viidatud põhimõtetest.

Asjaolu, et kohtuvaidlus intressinõude õiguspärasuse üle pole lõppenud, on piisav põhjus, et mitte alustada selle vaidluse lõpptulemusest sõltuvat maksumenetlust. Kohtunikud Lauri Madise Lilianne Aasma 6 Viive Ligi