2-04-1789/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1789 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Tiit Kollom Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend AS H hagi K. S. vastu hüpoteegile õiguse tunnustamiseks ja hüpoteegi seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ning hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise õiguse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts
4. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Apellandi K. S. esindaja M. S., vastustaja AS H esindaja R. M. RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõude põhjendus ja kostja seisukoht
5. AS-i H, K. S. ja Aleksander Lepiku vahel sõlmiti 30.03.2001 ostu-müügi ja pandileping, mille kohaselt omandas kostja Tallinnas XXX asuva korteri ning seadis nimetatud korterile pandi hageja kasuks. Pandiga tagati kõik hageja nõuded, mis tulenesid hageja ja M. S. vahelisest laenulepingust nr 01-022974-EL. 19.11.2003 kanti panditud eseme alune maa kinnistusraamatusse (registriosa nr 151990). Kostja rikkus pandilepingust tulenevat kohustust seada pandi eseme aluse maa kinnistamisel moodustatud korteriomandile hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteek, ka ei ole ta korteriomandi omanikuna andnud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 311 lg 1 kohaselt nõusolekut hageja kasuks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks, millega rikkus pandilepingu p-s 9 sätestatud kokkulepet ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 133 lg-s 1 sätestatud nõuet. Hageja palus tunnustada tema õigust hüpoteegile ja tuvastada kostja kohustus anda puudutatud isikuna vastav nõusolek.
6. Kuna M. S. ei täitnud laenulepingut kohaselt, ütles hageja temaga sõlmitud laenulepingu üles. Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega kuulutati välja M. S. pankrot. 07.10.2003 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet summas 511 048, 78 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hageja palus tunnustada tema õigust kinnistusraamatusse sisse kantava hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele sundenampakkumise teel. Hageja lõplik nõue on formuleeritud 17.12.2004 esitatud hagi eseme muutmise avalduses (toimiku lk 36-37).
7. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. M. S. esitas pankrotimenetluses vastuväite laenulepingust tulenevale hageja nõudele, mistõttu ei ole tunnustatud nõuete nimekirjal nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas, täitedokumendi tähendust. Hageja oleks pidanud esitama võlgniku vastu hagi kas nõude või pandiõiguse tunnustamiseks. Kostja asus seisukohale, et pandiõiguse aluseks olev tehing on tühine, vastuolus heade kommetega ja teeseldud iseloomuga. Tühist tehingut ei saa tagada, sest sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laen oli antud eluasemelaenuna, kuid kanti korteri müüja asemel kolmanda isiku AS O (pankrotis) kontole. Hageja oleks pidanud keelduma laenu väljamaksmisest juhul kui makse alus ja sisu ei vastanud laenu sihtotstarbele. Hagejal on õigus nõuda raha tagastamist AS-ilt O (pankrotis). Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
8. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas, et kostja ei andnud hagejale nõusolekut hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. Pandilepingust tulenevalt on kostjal kohustus sõlmida hagejaga pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise leping. Pandilepingu p 6.1 järgi tagab see hageja ja M. S. vahelisest laenulepingust tulenevaid pandipidaja kõikide nõuete täitmist. Laenulepingu sõlmimise aja seisuga 15.03.2001 oli laenusumma 31 975 eurot, mis Eesti Panga päeva kursi järgi oli 500 000 krooni. M. S. pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet summas 511 048, 78 krooni. Seega tagab pandileping laenulepingust tulenevat nõuet summas 511 048, 78 krooni, millises ulatuses peab olema ka sissekantav hüpoteek. Tõendatud pole, et laenuleping on tühine. Kostja ei ole tõstatanud vaidlust selle lepingu üle ja hageja nõue on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Ka ei eelda hüpoteek AÕS § 325 lg 2 kohaselt tagatava nõude olemasolu. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsus kas ja kui suures ulatuses on hageja nõue täidetud, see omab tähtsust realiseeritavast varast saadu üleandmisel hagejale. Täitemenetluses lahendatakse, millise summa on hageja õigustatud kostjalt nõude rahuldamiseks saama. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnustada hageja õigust hüpoteegile ja kostjal on kohustus anda puudutatud isikuna nõusolek selle kandmiseks kinnistusraamatusse.
9. Käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 1, kuna vaidlus puudutab hageja ja kostja vahel sõlmitud pandilepingut, mitte M. S. pankrotimenetlust ning kohaldamisele kuuluvad vastavad asjaõigusseaduse sätted. Kostja viide PankrS § 104 lg-le 1, mille kohaselt puudub võlausaldajal võimalus nõuda nõude rahuldamist pärast pankrotimenetluse lõppemist vahetult täitemenetluses, s.o kohtu abita, ei tähenda, et võlausaldajal nõuet poleks. Hageja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et korteriomandi sundvalitsemine ei tagaks efektiivselt hageja nõude rahuldamise ega väitnud, et hageja nõue oleks rahuldatud. Hageja kui hüpoteegipidaja õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel tuleneb AÕS § 352 lg-st 1 ja see kuulub tunnustamisele. 2 Apellatsioonkaebuse põhjendused
10. Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Laenusaaja esitas enne pankroti väljakuulutamist kohtule hagi laenulepingu tühisuse tuvastamiseks, kuid tema pankrotihaldur loobus hagist vastuolus esindatava tahtega. See aga ei muuda tühist tehingut kehtivaks. Kostja esitas laenulepingu tühisusest tulenevad vastuväited käesolevas vaidluses. Laenuleping on tühine kui teeseldud tehing. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et laenulepingu ja 30.03.2001 lepingu tingimuste (p 4.3) rikkumise tõttu jäi korteri müüjale müügihinnast 500 000 krooni tasumata. Seega oleks laenuleping tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kohus ei andnud sellele hinnangut. Kohus ei analüüsinud laenulepingu tühisust käsitlevaid väiteid ja jättis hindamata kostja väiteid tõendava hageja arhiiviväljavõtte. Kostja ei ole laenusaaja ega pankrotivõlgnik ja tal on õigus oma õiguste kaitsel tugineda pandilepingu aluseks oleva laenulepingu tühisusele. Kostja kui kolmanda isiku vastu ei saa laenusaaja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid esitada, vastupidine järeldus riivab kostja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele. Laenulepingu tühisuse korral on tühine ka pandileping Kostja varale hüpoteegi seadmine pandiõiguse ümberregistreerimise teel eeldab eelnevalt pandiõiguse aluseks oleva nõude tunnustamist PankrS § 104 lg 2 korras. Kohus ei analüüsinud kostja väiteid tühise tehingu pandi ja hüpoteegiga tagamise võimatuse kohta.
11. Kohus tõlgendas vääralt pankrotiseaduse kui eriseaduse ja asjaõigusseaduse vahekorda ning kohaldas vääralt AÕS § 352 lg-t 1, mis käsitleb hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist. Hagi esitamisega eirab hageja pankrotiseadusega kehtestatud korda, soovides vastuolus PankrS § 104 lg-ga 2 kostja varale hüpoteegi seadmisega tagada ja seejärel sundtäita nõuet, millele võlgnik esitas laenulepingu tühisuse vastuväite. Käesoleva vaidluse esemeks on pandiõiguse ümberregistreerimine hüpoteegiks, seega ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet veel tekkinudki. Antud juhul tunnustas kohus olematu hüpoteegi sundtäitmist. Kohus tõlgendas vääralt PankrS § 104 ja § 168 ning andis ebaõige hinnangu täitemenetluse seadustiku kohaldamise võimalikkusele. Kohus andis ilma PankrS § 104 lg-s 2 nõutava hagimenetluseta hinnangu hageja nõudele. Vaidlustatud nõue võib osutuda alusetuks, mistõttu on meelevaldne, ennatlik ja lubamatu kohtu järeldus, millega ta PankrS § 104 lg-st 2 tulenevat korda järgimata otsustas hageja nõude põhjendatuse üle. Hageja nõude alusel, millel pole väljaspool pankrotimenetlust täitedokumendi tähendust (PankrS § 168), ei saa täitemenetlust algatada.
12. Pandiõiguse ümberregistreerimine toimub AÕSRS § 13 3 korras, mitte AÕS § 325 korras. Pandiõiguse ümberregistreerimine hüpoteegiks, mis toimub kinnisasja omaniku nõusolekuta, s.o sundkorras, eeldab tagatava nõude olemasolu. AÕS § 325 lg 4 reguleerib hüpoteegi seadmist poolte kokkuleppel ja nimetatud säte pole käesolevas vaidluses kohaldatav. Isegi kui hüpoteegi seadmine on kokku lepitud ilma tagatava nõudeta, ei saa tagatava nõudeta hüpoteeki realiseerida. Antud juhul ei ole pandilepingus kokkulepet, et hüpoteek seatakse tagatava nõudeta. Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt peab vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle olema lahendatud hagimenetluses. Ka ei saa täitedokumendita täitemenetlust algatada. Isegi juhul, kui laenuleping oleks kehtiv, on laenulepingu ülesütlemisega laenuga seotud tagatis (pant) kostja varale lõppenud. Kohus ei andnud sellele hinnangut. Vastus apellatsioonkaebusele
13. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kuna kostja ei ole laenulepingu pooleks, puudub tal õigus selle vaidlustamiseks. Kuni hagi esitamiseni ei olnud kostjal vastuväiteid laenulepingu kehtivusele, mistõttu ei ole kostja käitumine 3 kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tuleneb soovist vältida vabatahtlikult võetud kohustust vastutada oma varaga laenulepingust tulenevate M. S. kohustuste kohase täitmise eest. Antud juhul on tõendatud, et laenusumma anti laenusaaja omandusse. Kui laenusaaja ei kasutanud laenusummat sihtotstarbeliselt, on tegemist temapoolse laenulepingu p 12.1 rikkumisega, mis aga ei too kaasa laenulepingu tühisust. Hageja ei taotlenud kinnistusraamatusse kantud, vaid sisse kantava hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist sundenampakkumise teel. Vastava õiguse tunnustamise nõudena on hageja selle kohtule esitanud ning kohus on selliselt nõuet ka käsitanud. Kuna laenuleping on üles öeldud 31.05.2002, ei ole käesolevas vaidluses VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatavad kostja viidatud võlaõigusseaduse sätted. Kuna laenulepingust tulenevad varalised kohustused on pankrotivõlgniku poolt täitmata, on kehtiv ka poolte vahel sõlmitud pandileping. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta otsuse põhjendusi.
15. Kohus leidis õigesti, et hagejal kui pandipidajal on seadusest tulenev õigus peale ehitisealuse maa kinnistamist nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina. Kuna kostja vajalikku nõusolekut ei andnud, oli hagejal õigus nõuda seda kohtu kaudu. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, siis võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Lisaks sellele taotles hageja tunnustada tema õigust nõuda hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise teel (täpsustatud hagiavaldus toimiku lk 36-37). Selline õigus tuleneb AÕS § 325 lg-st 1, mille kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. Linnakohus kohaldas seadust õigesti. Kinnistusraamatusse hüpoteegi sissekandmisel on hagejal hüpoteegipidajana õigus nõuda sundtäitmist.
16. Kolleegium ei nõustu apellandi hinnanguga laenulepingust tuleneva kohustuse puudumisele (lepingu tühisusele). Asjaolu, et võlgnik on laenulepingu tühisuse tuvastamiseks esitanud kohtule hagi, millest hiljem loobus, selliseks järelduseks alust ei anna. Teistsugust järeldust teha ei võimalda ka see, et hagist loobumise avalduse esitas võlgniku seaduslik esindaja pankrotihaldur. Ka asjaolu, et võlgnik kandis pangast saadud laenu kolmanda isiku arvele, apellandi soovitud järeldust teha ei võimalda. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et pandilepinguga tagatud nõudest tulenev kohustus on täimata: laenulepingu järgne võlajääk moodustas 511 048, 78 krooni (nõuet tunnustati võlgniku pankrotimenetluses 07.10.2003 nõuete kaitsmise koosolekul). Linnakohus on otsuses neile asjaoludele viidanud ja leidnud põhjendatult, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Alusetu on apellandi seisukoht, et kostja kui kolmanda isiku vastu ei saa laenusaaja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid esitada (vastupidine riivaks kostja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele). Antud juhul on kostja puhul tegemist isikuga, kes on oma varaga taganud laenulepingu järgsete nõuete täitmist. Ebaõige on apellandi käsitlus pandilepinguga seatud pandi lõppemise kohta. Laenuga seotud tagatis - kostja varale seatud pant - laenulepingu ülesütlemisega ei lõppenud.
17. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et hageja on pöördunud hagiga kohtusse kostja kui kolmanda isiku vastu tema varale hüpoteegi seadmiseks ja nõude sundtäitmiseks seetõttu, et 4 soovib eirata pankrotiseaduses kui eriseaduses kehtestatud korda. PankrS § 104 lg-st 2 tulenev võimalus luua tunnustatud nõuete nimekirjale oma nõude osas täitedokumendi tähendus ei piira võlausaldaja võimalust kasutada oma rikutud õiguste kaitseks muid vahendeid. Antud juhul oli võlgniku laenu taganud pandiga kolmas isik, kes endale võetud pandiõiguse kinnistamise kohustust ei täitnud. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et laenulepingust tulenevad varalised kohustused on võlgniku poolt täitmata ja võlg võlausaldajale tagastamata, oli hagejal õigus nõuda sundtäitmist. Asjaolu, et käesoleva vaidluse esemeks oli ka pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimine, ei võimalda teha järeldust, et kohus ei saanud sama otsusega rahuldada hageja teist nõuet. Tegemist ei olnud olematu hüpoteegi sundtäitmise õiguse tunnustamisega, nagu väidab apellant. AÕS § 352 lg 1 sõnastusest sellist järeldust teha ei saa. Kuna kohus rahuldas hageja nõude tunnustada pandilepingust tulenevat õigust hüpoteegile, oli kohus pädev otsustama ka hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise üle. Ü.Jänes R.Allikvere T.Kollom 5