2-05-5410/4

(20582)krooni põhivõlga ja viiviseid ning kolm tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa

(3779)krooni kohtukulu OÜ A kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis R AS (E AS õigusjärglane) 27.11.1996 kostjaga liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ja kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt on kostjal perioodist 05.12.1996 kuni 04.11.1997 tasumata vastavalt lepingule kostjale osutatud teenuste eest esitatud arved summas 10 291 kr., millele lisandub kokkulepitud viivis arvestusega 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 kr. Perioodi 25.11.1997 kuni 12.05.2005 eest moodustab viivis 140 214,88 kr. 12.05.2005 loovutas E AS võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja OÜ A palus kostjalt välja mõista mobiilsideteenuste lepingust tuleneva võla 10 291 kr. ja viivise põhivõla ulatuses 10 291 kr., kokku 20 582 kr. Samuti palus hageja välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 kr. ja tasu õigusabi eest summas 1029,10 kr. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lgle 1 ja § 231 lg-le

1. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Mobiilsideteenuste lepingu sõlmis
2. a. novembris kostja nimel, kuid ilma kostja volituseta tema tolleaegne elukaaslane D. A. . Kostja sai telefoni kasutamise eest arve
3. a. detsembris, pärast mida sulges koheselt telefoninumbri R AS-s ja rohkem talle arveid ei saadetud. Lepingu üldtingimuste p 3.9.1 järgi pidi R AS sulgema numbri, kui viie päeva jooksul pärast maksetähtaega ei ole arvet tasutud. Samuti on üldiselt teada, et pärast 2 000-kroonise krediidipiiri saavutamist blokeeriti SIM-kaart automaatselt (01.09.1996 GSM 256 hinnakirja p 8). Seetõttu ei ületa võla suurus 502 kr. vastavalt 05.12.1996 arvele, mille tasumises oli kostja kindel, kuna korduvaid arveid ta ei ole saanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi 03.03.2006 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi tõendatud. R AS saldoseis 04.11.1997 ei tõenda kohtu arvates kostja võlgnevust 10 291 kr., kuna arvete summat ei ole näidatud, tabelist nähtuvad üksnes esitatud arvetest laekunud summad. R AS Eurotelefoni kasutamise eeskirja (lepingu üldtingimused) p 7.4.1 kohaselt lõpetatakse kliendiga leping, kui SIMkaart on suletud tasumata arvete alusel rohkem kui üks kuu. Seega ei ole tõenäoline, et R AS saldoteatise neljas tulp näitab kostja võlgnevust, sest kuude kaupa arvete eest tasumata jätmine oleks kaasa toonud telefoninumbri sulgemise ja kostja ei oleks saanud arvetel näidatud kõnesid teha. Kostja seletuse kohaselt ei tulnud temale rohkem kui üks arve ning hageja seda väidet ümber lükanud ei ole. Võla suurus ei ole kohtu hinnangul samuti tõendatud, sest AS J võlateatis kostjale ei lange kokku R AS saldoteatisega. R AS maksekorraldus nr 0020046069 summale 10 243 kr. on kuupäevata, näitamata on maksetähtpäev. Arvel märgitud kõnede alajaotust pöördel ei ole kohtule esitatud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 03.03.2006 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kohtukulud, sealhulgas hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Apellatsioonkaebuse põhjendustel jättis esimese astme kohus hageja esitatud tõendid seaduse nõuete kohaselt hindamata. Kohtuistungil tõendeid vajalikul määral ei uuritud ning sellest tulenevalt jäi hageja ilma õigusest põhistada oma väiteid TsMS § 235 mõttes ja kohus jõudis otsuse tegemisel ekslikele järeldustele. 2

(4)Kaevatava kohtuotsuse järeldus, et kostja võlgnevus mobiilsideteenuste lepingu järgi ei ole tõendatud, on ebaõige ja põhineb tõendite vääral hindamisel. Hageja esitas kohtule R AS saldoteatise ja koondarve, millest nähtub kostja koguvõlg. Arvel nr 0020046069 on nii väljastamise kuupäev 04.10.1997 kui maksetähtpäev 18.10.1997 ning kõnede loetelu ei saanudki olla arvele lisatud, kuna arve sisaldas ainult telefoni kuumaksu. Kuivõrd kohtuistungil nimetatud tõendeid (saldoteatist ja koondarvet) ei uuritud, ei saanud hageja teada, et kohus ei loe saldoteatise ja koondarvega kostja võla kujunemist tõendatuks. Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada täiendavaid tõendeid nõude põhistamiseks. Samuti ei võrreldud kohtuistungil AS J võlateatist R AS saldoteatisega ja kostja ei ole neile tõenditele vastu vaielnud. Vaidluse korral hagihinna osas oleks kohus pidanud vaidlusaluse tõendi TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata jätma või nõudma hagejalt hagi täpsustamist. Hageja leiab, et on kohtule esitanud kõik tõendid nõude olemasolu ja selle loovutamise kohta. Esimese astme kohus on ebaõigesti tõlgendanud R AS Eurotelefoni kasutamise eeskirja p 7.4.1, mille kohaselt Radiolinja võib lõpetada liitumislepingu ilma ette teatamata, kui SIM-kaart on suletud tasumata jäänud arvete alusel rohkem kui üks kalendrikuu. Viidatud lepingupunkt käsitleb teenuse osutaja õigust, mitte kohustust leping lõpetada. Seega on alusetu kohtu seisukoht, et saldoteatis ei oleks saanud kajastada rohkem maksmata arveid kui ühe kuu eest. Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ehk hagimenetluses jaguneb tõendamise koormus poolte vahel võrdselt. Kohus kaldus kõrvale sellest põhimõttest ja poolte võrdse kohtlemise põhimõttest ning ei hinnanud kostja tõendamiskohustust tema vastuväidete osas. Maakohus on otsuses tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud arvete esitamist pärast 1996. a., kuid jätnud tähelepanuta hageja väite, et pretensiooni esitamise korral oleks teenuse osutaja väljastanud kostjale sellekohase dokumendi. Samuti ei tõendanud kostja oma vastuväidet, et tema ei ole isiklikult liitumislepingut sõlminud, kuna lepingul on tema allkiri. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta ei lähtunud tõendite hindamisel TsMS §-s 232 sätestatust ning miks ei ole kohus vaieldava asjaolu kindlakstegemiseks pöördunud arvamuse saamiseks asjatundja või eksperdi poole. Kostja apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kohtuotsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. 3

(4)Maakohus rikkus TsMS § 436 lg.4 sätteid, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Viimane lause tähendab, et kohtuotsus ei tohi poolele olla üllatuslik. Antud juhul ei ole kostja otseselt vaidlustanud hageja esitatud tõendeid võlgnevuse kohta ega võlgnevuse suurust. Ta on väitnud, et liitumislepingu sõlmis tema nimelt teine isik (tema tollane elukaaslane) ja, saades esimese arve, laskis ta numbri sulgeda. Kohus ei ole ka hageja tähelepanu juhtinud vajadusele esitada muid tõendeid võlgnevuse olemasolu või suuruse kohta ega küsitlenud hageja esindajat, millest tuleb 48 kroonine vahe 04.10.1007 ja 04.11.1997 saldoseisu koopiates. Viimasele asjaolule rajanes kohus oma otsuse hagi rahuldamata jätmiseks. Seega rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu otsus tuleb tühistada. Apellatsioonikohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja sõlmis R AS-ga 27.11.1996 GSM 256 liitumiselepingu (Business Time hinnapaketiga). See nähtub vastavast kirjalikus lepingust ja sellele lisatud Eurotelefoni kasutamise eeskirjadest. Kohtuistungil kostja väitis, et allkiri sellel lepingul sarnaneb tema omaga; samuti väitis, et R kontoris numbrit sulgemas käies näidati talle koopiat tema oma passist. Oma allkirja lepingul ta ei ole vaidlustanud avaldusega dokumendi võltsituse kohta või käekirjaekspertiisi taotlemisega, mistõttu tema vastuväited, nagu ei ole tema R lepingut sõlminud, on alusetud. Oma väite kinnitamiseks, et ta lõpetas R lepingu pärast esimese arve saamist, pärast mida talle enam arveid ei saadetud, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Järelikult on nimetatud väide tõendamata. Saldoseisu koopiaga 04.11.1997, sama kuupäeva arve koopiaga ja maksekorralduse koopiaga on hageja tõendanud, et selle kuupäeva seisuga võlgnes kostja R 10 291 kr., kusjuures 48 kr. võlgnevus tulenes 01.10.1997 kuni 06.10.1997 ajavahemiku Business Time kuumaksust. Kostja vastuväide, et vastavalt Eurotelefoni kasutamise eeskirjade p.-le 3.9.1 pidi R numbri sulgema viie päeva möödudes esimese arve maksetähtaja saabumisel, kui arve ei ole tasutud, samuti juhul, kui abonendi võlgnevus ületab 2000 kr., on alusetu, sest märgitu on võrguettevõtja õigus, mitte kohustus. Seega tuleb hagi põhivõla, viiviste ja kohtukulude osas rahuldada TsK §-de 174, 222 lg.1 ja 231 lg.1 alusel. Hageja on kandud kohtukulu hagi esitamisel tasutud 1750 kr. ja apellatsioonkaebuselt tasutud 1000 kr. riigilõivu ning 1029 kr. õigusabikulu näol. Tiit Kollom Ande Tänav Gaida Kivinurm 4