← Eesti

2-04-1625/7

Tsiviilasi nr 2-04-1625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-04-1625 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Igor Amann ja Jüri Paap Otsuse tegemise aeg ja koht 24.07.2006 T

§ 60

lg.2 alusel.

§ 218

lg.2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Kuna osaühing kustutati äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta, siis on vaja määrata likvideerija, kes nõuaks sisse kolmandate isikute võlad, müüks vara ja rahuldaks võlausaldajate nõuded, ja kui nõuete rahuldamiseks vara ei jätku, esitab likvideerija pankrotiavalduse. Avaldaja palus likvideerijaks määrata osaühingu juhatuse liikme R. V.. 14.09.2005 esitatud avalduses palus M. A. ennistada likvideerija määramise avalduse esitamise tähtaeg põhjendusega, et juhatuse liige ei teavitanud teda kui võlausaldajat osaühingu sundlõpetamisest ega esitanud ka pankrotiavaldust osaühingu maksejõuetuse tõttu. Äriregistri andmetel on osaühingul vara, mille arvel saab võlausaldajate nõuded rahuldada. Maakohtu otsus Pärnu Maakohtu 13.12.2005 otsusega jäeti M. A. avaldus likvideerija määramiseks ja tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad kaalukad põhjendused

§-is 60 lg.1 ja 3 antud neljakuulise tähtaja ennistamiseks võlausaldaja poolt nõude esitamiseks sundlõpetatava osaühingu vastu. OÜ H sundlõpetamise teade avaldati Ametlike Teadaannetes 13.12.2001. Kohtutäituri sissenõudmise võimatuse aktidega on tõendatud, et M. A. oli nimetatud ajast teadlik äriühingu registrist kustutamisest. Oma nõude esitas ta hagina kahju hüvitamiseks juhatuse liikme H. V. vastu, mille juures oli tal kasutada õigusabi. Seega otsustas ta teadlikult avaldust likvideerija määramiseks mitte esitada, teades, et osaühingul vara puudumise tõttu võib jääda tema nõue rahuldamata. Hilisem meelemuutus seondaval kohtu poolt kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmisega ei muuda olematuks varasemat. M. A.l ei olnud alates 01.10.2002 ühtki takistavat asjaolu likvideerija ja likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. H. V. poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine ei takistanud avaldajal avalduse esitamist likvideerija määramiseks. Asjaolu, et likvideerimismenetlust ei ole läbi viidud, ei tingi iseenesest veel likvideerija määramist. Objektiivsed tõendid osaühingul vara olemasolu kohta puuduvad. Vara puudumist tõendavad nii kohtutäituri aktid kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsus. Viimastega on ümber lükatud avaldaja poolt viidatud 2000.a. majandusaasta aruande andmed. M. A. ei ole nõus likvideerimiskulusid kandma ja endine juhatuse liige H. V. ei ole nõus likvideerijaks olema ja likvideerimismenetlust tasuta läbi viima. M. A. apellatsioonkaebus Kaebuses palub M. A. maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega avaldus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt olid avaldajal kaalukad põhjused tähtaja möödalaskmiseks. Avaldajal puudus võimalust kasutada arvutit ja teada saada Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadet osaühingu sundlõpetamise kohta. Juhatuse liige teadis nii palganõuetest kui ka äriregistri hoiatusest. Väidetav vara puudumine ei 2

(4)vabastanud teda seaduse täitmisest. Osaühingu varatus ei ole tõendatud. Vara olemasolu ei ole keegi kontrollinud. 2000.a. aruanne näitas, et osaühingul oli vara. On mõistlik kohaldada M. A. suhtes vähemalt samu mööndusi kui osaühingu suhtes. M. A. ei ole näinud kohtutäituri 2005 a. akti ega kohtutäiturit ennast. Viited hilisemale meelemuutusele on alusetud ja M. A. ei ole loobunud likvideerija määramisest. Kohtuotsuse järeldused on ühepoolsed, arvestamata jättes osaühingu poolt kohustuste ja seaduste eiramist. Kohtutäituri 01.10.20002 akt ei tõenda vara puudumist, samuti ei tõenda seda Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsus. Põhjendatud ei ole nõue, et likvideerimiskulutused peaks kandma võlausaldaja; H. V. kandku ise oma tekitatud kahju. Vastustaja H. V. oma vastuses palub kaebuse jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Osaühing H sundlõpetati

§ 60korras kui varatu äriühing.

Sundlõpetamise teade hoiatusega OÜ H sundlõpetamisest avaldati Ametlikes teadaannetes 13.12.2001 ja osaühing kustutati äriregistrist 04.07.2002.

§ 60

lg.3 kohaselt, kui nimetatud hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul teatab äriühingu võlausaldaja äriregistrile oma nõudest, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Põhimõtteliselt võisid võlausaldajad nelja kuu jooksul sundlõpetamise teate saamisest pöörduda ka kohtusse;

§ 513lg.3

(1)kohaselt võisid võlausaldajad esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerija määramiseks või pankrotimenetluse algatamiseks nelja kuu jooksul sundlõpetamise teate avaldamisest. M. A. ei pöördunud nelja kuu jooksul sundlõpetamise teate avaldamisest ei registripidaja ega kohtu poole. Maakohus on õigesti leidnud, et puuduvad kaalukad põhjused nimetatud tähtaja ennistamiseks, sest kohtutäituri 01.10.2002 koostatud sissenõudmise võimatuse aktidest (toimiku lk. 32-33), millele on alla kirjutanud ka M. A., nähtub, et OÜ-l H puudub vara ja rahalised vahendid ning osaühing on kustutatud äriregistrist. Avalduse likvideerija määramiseks esitas M. A. alles 18.11.2004. Vahepealsel ajal esitas ta OÜ H juhatuse liikme vastu kuni 01.07.2002 kehtinud

redaktsiooni § 187 lg.2 alusel hagi kahju hüvitamiseks, milline hagi jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsusega. Seega on õige maakohtu otsuse järeldus, et nimetatud ajavahemikul puudusid M. A.l kaalukad põhjused ehk takistused avalduse esitamiseks likvideerija määramiseks ja tähtaja ennistamiseks. Nimetatud neljakuulise tähtaeg on koosmõjus

§ 218

sätetega otstarbeks ennistada siis, kui selguks, et registrist kustutatud osaühingu nimel on vara (näiteks kinnisvara), millest on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. M. A. aga sellise vara olemasolu ei ole tõendanud. Tema väited vara olemasolust põhinevad osaühingu 2000.a. majandusaasta aruandel, s.o. perioodist enne osaühingu registrist kustutamist. Osaühingul vara puudumine on tõendatud kohtutäituri 01.10.2002 aktidega ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsusega. Nimetaud otsuses on tuvastatud, et OÜ H näol oli tegemist mitu aastat kahjumiga töötanud äriühinguga, mille ainsaks varaks oli kolm vana sõidukit, mis müüdi 2001.a. augustis. Seda, et osaühingu nimel oleks praegu veel vara, ei ole avaldaja tõendanud ega isegi väitnud. 3

(4)Apellandi väited osaühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise kohta ei ole asjakohased likvideerija määramise avalduse tähtaja ennistamisel. Likvideerimisavalduse esitamine sõltus avaldajast ja osaühingu juhatuse liikme tegevus ei takistanud tal avalduse esitamist kohe peale osaühingu registrist kustutamisest teadasaamisest 2002.a. oktoobris. Tiit Kollom Igor Amann Jüri Paap 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.