ohustuste täitmise käigus 11.03.2004 fikseeriti Poola Vabariigi tollis veose ülekaal ning tollis koostatud akti kohaselt määrati AS-ile A.T. trahv 5040 zlotti ehk 17 500 krooni. Kostja teavitas hagejat tekkinud olukorrast, mispeale hageja kandis 12.03.2004 kostja arvele 17 500 krooni selgitusega päevarahad kokku 7 500 krooni ja lähetuse avanss 10 000 krooni. Kostja maksis tema arvele kantud raha kogu ulatuses trahviks. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 09.06.2005 tsiviilasjas nr 2/30-9253/04 jäeti rahuldamata A.T.i AS-i hagi kostja vastu lõpparve kinnipidamise õigsuse ja keskmise palga väljamaksmise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes ja mõisteti A.T.i AS-ilt A. Jõemaa kasuks välja 17 500 krooni. Hageja nõue ja põhjendused Kostja võttis teadlikult veokisse kaupa rohkem peale kui Poola Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt oleks tohtinud ja tekitas hagejale kahju, mis seisneb trahvis 17 500 krooni. Kahju tekitamine on õigusvastane, sest kostja rikkus Poola Vabariigis kehtestatud õigusnorme. Toimepandud tegu on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega - kui kostja ei oleks peale võtnud rohkem kaupa, kui seda võimaldas Poola Vabariigi seadusandlus, poleks kahju tekkinud. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kogenud autojuhina pidi kostja teadma, et tollis vaadatakse kaal üle ning ülekaal on näha. Hageja palus kostjalt VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 8, 1050 alusel välja mõista kahju 17 500 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 08.03.2004 sai kostja hageja logistik J.L.lt koorma aadressi Stobno Tallinn, koormaks ehitussegud. Samal päeval sai kostja telefonile sõnumi, et koorma taha otsa tuleb jätta 6 m2 vaba ruumi, et Varssavist kaupa juurde võtta. Kui ehitussegud olid peale võetud, oli koorma kaal 23 540 kg. Kostja teatas logistikule koorma kaalu ja ütles, et rohkem pole mõtet laadida, kuna tekiks ülekaal. Logistik vastas, et juurde laaditakse ainult 752 kg kaupa. Tegelikult laaditi aga 790 kg ja koorma kogukaaluks oli 24 330 kg. Kostja helistas kohe logistik J.L.le ja rääkis talle probleemist koorma kaaluga, mille peale logistik arvas, et ehk saab siiski piirist üle. 11.03.2004, kui toll fikseeris piiril ülekaalu, käskis logistik tollitöötajale raha pakkuda, et ta dokumendid ära vormistaks ja kostja koormaga minema laseks. Tollitöötaja ei võtnud raha ja määras trahvi 5040 zlotti. Kostja helistas logistikule, rääkis trahvi määramisest ning palus trahvi maksmiseks raha saata. Raha kanti 12.03.2004 kostja arvele. Kostja maksis trahvi ja sai piirilt edasi 12.03.
ohustuste tõttu töölähetuses Poola Vabariigis. Tööülesannete täitmisel võttis kostja veokisse kaupa rohkem peale kui Poola Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt oleks tohtinud võtta, mille tõttu määrati hagejale rahatrahv 17 500 krooni. Seega tekitati hagejale kahju seoses kostjapoolsete
ohustuste täitmisega, tegemist on lepinguliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahjuga, mitte lepinguvälise kahjuga. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Seega tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada ENSV
oodeksi sätteid.
lg 1 järgi töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalsest vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. See vastutus piirdub tavaliselt teatud osaga töötaja palgast.
lg 1 sätestab asjaolud, mil töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses olenemata keskmise palga suurusest. Antud asjas nimetatud asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada
sätteid.
järgi vastutavad töötajad
ohustuste täitmisel tekitatud kahju eest reeglina otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga.
tulenevalt vastutavad töötajad otsese tegeliku kahju olemaolu korral ainult järgmistel tingimustel: kui kahju on tekitatud töötaja õigusvastase käitumisega
ohustuste täitmisel; kui kahju tekitamine on põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase tegevusega või tegevusetusega; kui kahju on tekitatud töötaja süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Otsese tegeliku kahju suuruse osas vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas kostja on hagejale kahju tekitanud õigusvastase käitumisega või mitte. Poolte vahel 08.10.2002 sõlmitud töölepingu p 2.2 järgi on kostja töö sisuks auto juhtimine, laadimistööd, remonditööd, sõitudel vajaliku dokumentatsiooni täitmine ja kontroll. Kuivõrd kostja
ohustuste hulka kuulusid ka laadimistööd, kaasnes sellega kohustus kontrollida, et koormasse laaditud kauba kogus ei ületaks Poola Vabariigis kehtivat koorma koguse piirnormi. Kostja seletuste kohaselt ta seda ka tegi ja kui selgus, et koormas on rohkem kaupa kui lubatud, teatas sellest tööandja logistik J.L.le. Tunnistaja J.L. ütlustega on tõendatud, et kostja ei rikkunud
ohustusi, vaid toimis vastavalt logistik J.L. korraldustele. Kostja täitis TLS § 50 p 3 ja 5 sätestatud töötaja kohustusi õigeaegselt ja täpselt ning teatas tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust. Neil asjaoludel ei põhjustanud kostja hagejale kahju õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Kuivõrd puudub kostja õigusvastane tegevus kahju tekkimisel, puudub ka põhjuslik seos kostja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel ja kostja süü kahju tekkimises. Töötaja süü tõendamise kohustus lasub tööandjal. Hageja kostja süüd tõendanud ei ole. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS A.T. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus hindas vääralt kogutud tõendeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus protsessinorme. Kohus peab osutama normile, mida võidakse asjas kohaldada. Maakohus ei viidanud, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada ENSV
oodeksi sätteid. Seega ei anud pooltele võimalust esitada seisukohti lähtudes ENSV
oodeksi vastavatest sätetest. 3
lg 1 sätestab asjaolud, mis töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses olenemata keskmise palga suurusest. Antud asjas nimetatud asjaolusid ei tuvastatud. Seega jättis kohus eelmenetluses välja selgitamata, milliseid tõendeid on pooltel esitada asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, tuginedes otsuses asjaoludele, mille kohta pooltel ei olnud võimalik arvamust avaldada ja mida menetluses ei arutatud. Väär on kohtu järeldus, et A.J. ei põhjustanud hagejale kahju õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. 15.02.2006 kohtuistungi protokolli kohaselt J.L. tunnistas, et kui on probleemid, võtab autojuht logistikuga ühendust ja toimib põhimõtteliselt nagu logistik ütleb. J.L. selgitas, et ta ei ole autojuhtide ülemus, pigem on tegemist koostööga. Seega ei ole tuvastatud, et A.J. ei rikkunud
ohustusi, vaid täitis tööandja korraldusi. Nimetatud seisukohta toetab ka poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4, mille kohaselt tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult transpordidirektor, mitte logistik. Kohus ei motiveerinud, kuidas saab logistiku selgitust autojuhile käsitleda tööandja korralduste jagamisena. TLS § 50 lg 3 kohaselt kohustub töötaja täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Puudub vaidlus, et töötaja rikkus Poola Vabariigis kehtestatud õigusnorme. Isegi, kui tööandja möönaks, et kostja käitus vastavalt temalt saadud juhistele, ei oleks see kahju tekitamise õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Tööandja seaduslikuks korralduseks ei saa pidada Poola Vabariigis kehtestatud õigusnormide rikkumist. Vastus apellatsioonkaebusele A.J. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega , leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kuna kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on õigesti vaidluse lahendamisel kohaldanud
oodeksi IX peatüki sätteid. Hageja on nõudnud kostjalt seoses tööülesannete mittekohase täitmisega tekkinud kahju hüvitamist, mille suurus ületab kostja keskmise kuupalga. Õige on maakohtu järeldus, et asjas ei ole
Üldise aluse tekitatud kahju eest hüvituse väljamõistmiseks töötajalt annab
, mille kohaselt vastutavad töötajad tööandjale tekitatud otsese kahju eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. Eeltoodud alusel kahju hüvitamiseks on vajalik tuvastada töötaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus, tekkinud kahju ja töötaja tegevuse vaheline põhjuslik seos ning töötaja süü kahju tekitamisel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Apellandi väited ei veena kolleegiumi vastupidises. Hageja töötaja logistik J.L. ütluste kohaselt andis tema kostjale korralduse jätta ülekaaluline koorem peale ja püüda tollis läbi pääseda. Õige on apellandi väide, et töölepingu p 2.4 järgi pidi kostjale tööülesandeid andma ja nende täitmist kontrollima transpordidirektor, kuid tulenevalt kostja seletusest ja tunnistaja J.L. ütlustest tegelikkuses andis kostjale koorma laadimise ja teekonna kohta käske logistik ning transpordidirektor ei tegelnud otseselt vedude korraldamisega. Seetõttu oli põhjendatud kostja pöördumine juhendite saamiseks logistik J.L. poole. Kostja täitis TLS § 50 p 5 nõudeid ja teatas tööülesannete täitmise takistusest koheselt logistikule ja käitus hilisemalt logistiku juhtnööride järgi. Õige on apellandi väide, et tööandja korraldus sõita edasi ülekaalulise autoga oli seadusevastane. Õige on see, et töötaja ei pea täitma tööandja ilmset ebaseaduslikku korraldust. Samas tuleb aga hinnata, kas töötajal oli võimalik keelduda korralduse täitmisest. Kostja on 4
oodeksi sätete kohaldamine oli talle üllatuseks, mistõttu ei saanud ta esitada tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas kostja vastutab kogu tekkinud kahju eest või piiratud ulatuses. Kolleegium leiab, et apellandi väide on iseenesest õige, kuid hageja nõue on jäetud rahuldamata põhjusel, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane, see tähendab, et ei olnud täidetud eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Õigusvastasus on oluline nii piiratud kui ka täieliku materiaalse vastutuse kohaldamisel ja ka võlaõigusseaduse alusel kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel. Lisaks sellele on kostja oma vastuses hagile viidanud sellele, et nõude lahendamisel tuleb kohaldada
oodeksi sätteid, mistõttu ei saanud
oodeksi sätete kohaldamine kohtu poolt tulla hagejale üllatusena. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb kohtukulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud seadust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Kai Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.