KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1101 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Ulvi Loonurm ja Ande Tänav Tsiviilasi OÜ A. hagi V.J.i vastu 10 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.J.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Vastustaja OÜ A. esindaja K.V. RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
- OÜ A. esitas Tallinna Linnakohtule hagi V.J.i vastu, milles palus kostjalt välja mõista maakleritasuna 10 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale maakleriteenust. 10.05.2004 sõlmisid hageja, kostja esindaja P.J. ja N.Š. hageja ruumides kinnistu ostu-müügi eelläbirääkimiste protokolli nr
- Protokollis (viimase lehe pöördel) kinnitas kostja esindaja, et kohustub maksma maakleritasu 10 000 krooni. Tasu maksmise kohustus tekkis müüjal peale raha ostjalt kättesaamist. Maaklerilepingut eraldi ei sõlmitud. Kinnistu notariaalne müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti 27.05.2004, kostja on raha kätte saanud, kuid lubatud tasu ta maksnud ei ole. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei soovinud maakleriteenust kasutada ega ole kellegagi siduvat lepingut sõlminud. Kostja esindajaks võimalike ostjatega suhtlemisel oli kostja tütar P.J.. Hageja esindaja ise võttis P.J.iga ühendust. Kostja oli seisukohal, et hageja ei osutanud teenust talle, vaid käis oma klientidega kinnistut vaatamas. Vajaliku dokumentatsiooni vormistas pank, kes pani kinni ka notari aja. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
- Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 10 000 krooni. Poolte seletusi ja tunnistajate ütlusi analüüsides leidis kohus, et K.V.i ja P.J.i vastastikused suhted ei olnud isiklikku laadi, mis eeldaks, et üks isik osutab teisele isikule tasuta abi. Kuna P.J. ei keeldunud K.V.i abist otsida kinnistule ostja ning hageja tutvustas võimalikele ostjatele kinnistut, koostas eelläbirääkimiste protokolli ja vormistas selle, leidis kohus, et kostja esindaja kiitis maakleriteenuse pakkumise heaks, mida ta faktiliselt ka kasutas. Kostja ei saanud eeldada, et võõras isik osutab 1,5 kuu jooksul tasuta abi, kandes varalisi ja ajalisi kulutusi. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks võimalikele kinnistu ostjatele osutanud maakleriteenust. Kostja väide, et hageja teenindas oma kliente, on vastuolus kostja enda väitega, mille kohaselt sõlmiti ostu-müügileping isikuga, kelle maakleriks oli N.B. Ketriken Kinnisvarast. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja osutas kostjale maakleriteenust võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 mõttes. Seda kinnitab ka P.J., kes võttis hageja esindajaga ühendust, et leppida lepingu tingimustes kokku enne selle vormistamist. Kuna pooled kirjalikku maaklerilepingut ei sõlminud, ei saa tuvastada ka maakleri töökohustusi, mida ta väidetavalt tegemata jättis. Notariaalne kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti 27.05.2004 (t.l 10-13) ja sel kuupäeval saabus VÕS § 664 kohaselt kohustus maakleritasu maksmiseks. Kohtu arvates oli P.J.il kostja poolt antud suuline volitus allkirjastada tema nimel 10.05.2004 eelläbirääkimiste protokoll. Sellega võttis kostja kohustuse tasuda maakleritasu 10 000 krooni peale tehingu sõlmimist ja raha laekumist. Müügihind on kostjale tasutud. Kostja ei ole eelläbirääkimiste protokolli vaidlustanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks maakleritasu maksmise kohustuse täitnud. Eeltoodu põhjal pidas kohus hageja nõuet põhjendatuks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning mõista kostjalt välja kohtukulud. Hageja ega K.V. ei ole kostjale maakleriteenust osutanud. K.V. ei tutvustanud kostja kinnistut üksnes kostja või P.J.i huvides, vaid näitas oma teistele klientidele ka teisi Laitses asuvaid kinnistuid. K.V.i algatusel allkirjastati eelläbirääkimiste protokoll ja tema nõudmisel tehti protokolli märge maakleritasu maksmise kohta. Protokollist ei nähtu, kellele ja millise teenuse eest maakleritasu makstakse. P.J.ile teadaolevalt puudub K.V.il hagejaga töösuhe, ta vaid kasutab hageja tööruume. K.V. ei ole tõendanud, et tal oli õigus esindada hagejat, ostjat või tema maaklerit N.B.t. Protokollis olev märge maakleritasu maksmise kohta ei ole siduv, kuna see on tehtud eksitavas olukorras. Notariaalne tehing vormistati hageja ja K.V.i abita. Apellatsioonkaebuse vastus
- Hageja on seisukohal, et kaebuse väited on õiguslikult põhjendamata, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Hageja osutas kostjale abi kinnisvara müümisel, mistõttu kohustus kostja oma esindaja vahendusel selle eest tasuma. Alusetud on väited, nagu oleks K.V.il puudunud volitus OÜ A. nimel tegutsemiseks. Nimetatud isikute vahel oli 17.01.2002 sõlmitud tööettevõtuleping. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, ära kuulanud vastustaja esindaja seisukoha kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. 2
- VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Pooled vaidlesid selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud maaklerileping, millest tulenes kostja kohustus maksta talle osutatud teenuse eest tasu. Vaidlust ei olnud selles, et kostja leidis oma kinnistule ostja K.V.i vahendusel. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et K.V. tegutses oma klientide huvides ega osutanud kostjale mingit teenust. Nimetatud käsitus ei ole kooskõlas asja materjaliga. Asjaolu, et üks kinnistut osta soovinud isikutest oli K.V.i klient, kostja vastuväiteid ei kinnita. Ka see, et kostja kinnistu asukohas Laitses käimise ajal näitas K.V. teistele klientidele ka teisi kinnistuid, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Seda ei võimalda ka kostja väide, et P.J. suhtles iseseisvalt mitmete potentsiaalsete ostjatega. Pealgi on kostja oma vastuses hagile ise kinnitanud, et kinnistu ostja maakleriks oli N.B. OÜ-st Ketriken, mitte K.V..
- Kostja hinnang maakleritasu lubamise kohta, mille kinnituseks on P.J. kirjutanud omakäelise teksti ning selle allkirjastanud, ei ole kooskõlas seadusega. Kaebuse väide, et nimetatud tekstis ei ole märgitud, millisele maaklerile ja millise teenuse eest tuli tasuda, ei võimalda järeldada kohustuse puudumist. Kostja ei ole menetluse kestel väitnud ega tõendanud, et ta oleks tasu kinnistu võõrandamistehingu vahendamise eest mõnele teisele maaklerile maksnud (või et mõni teine isik oleks kokkulepitud tasu tema eest hagejale maksnud). Linnakohus leidis õigesti, et hageja osutas kostjale suulise lepingu alusel maakleriteenust, mille eest kostja kohustus tasuma 10 000 krooni. Vastava kohustuse allkirjastas kostja nimel P.J.. Kohus märkis õigesti, et kostja ei ole 10.05.2004 sõlmitud tehingut (tasu maksmise kohustust) vaidlustanud.
- Kolleegium ei pidanud põhjendatuks apellandi taotlust üle kuulata tunnistajana kinnistu ostja N.Š., sest sellist taotlus ei olnud kostja esimese astme kohtus esitanud ega kaebuses ka põhjendanud, miks ta seda varem ei teinud. Apellandi väited hageja ja K.V.i omavaheliste suhete kohta ei ole õiged, kaebuses sisalduvat järeldust need teha ei võimalda.
- Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata, siis tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Ü.Jänes U.Loonurm A.Tänav 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.