KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-16335 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes ja Ande Tänav Tsiviilasi OÜ M.F

) § 218 lg 2 alusel OÜ G. likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks T.K. (t.l 54 ja 55). Avalduse kohaselt oli avaldaja OÜ G. võlausaldaja, kelle nõue OÜ G. vastu summas 839 457, 99 krooni oli Tallinna Linnakohtu menetluses. Kuigi OÜ G. likvideerija oli avaldaja nõudest teadlik, esitas ta äriregistrile avalduse osaühingu äriregistrist kustutamiseks, kinnitades, et võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik raha deponeeritud. Ka ei kajastu avaldaja nõue registripidajale esitatud lõppbilansis.

1. Huvitatud isik T.R. vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. T.R. ei olnud teadlik avaldaja nõudest OÜ G. vastu. Teade OÜ G. likvideerimismenetluse alustamise kohta avaldati 02.04.2004 Ametlikes Teadaannetes ja võlausaldajad, s.h avaldaja oleksid pidanud teatama oma nõuetest OÜ G. vastu hiljemalt 02.08.
2. Pealegi on võla kohta vaid hüpotees, vastavat dokumenti ega kohtuotsust ei ole. Kui võlausaldajal ka on kahju tekitamisest tulenev nõue äriühingu vastu, pidi ta sellest teatamisel kinni pidama neljakuulisest tähtajast.
3. Pärnu Maakohus rahuldas 30.01.2006 määrusega avalduse ja määras OÜ G. likvideerijaks T.K.u, kes andis selleks oma nõusoleku. Määruse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et OÜ G. likvideerija teadis või pidi teadma nõudest äriühingu vastu, kuid likvideeris äriühingu viimast puudutava kohtumenetluse käigus. 17.11.2004 kohtuistungi protokollist tuleneb, et äriühing või likvideerija on loovutanud samade poolte vahelisest tehingust, millest tuleneb ka avaldaja nõue äriühingu vastu, tuleneva nõude kolmandale isikule, kes on omakorda esitanud nõude avaldaja vastu. Kohus leidis, et avaldaja on oma nõude

§ 218lg 3 korras põhistanud.

T.R. ei ole sobilik täitma likvideerija ülesandeid, sest viis OÜ G. likvideerimise läbi ebapiisava põhjalikkusega, mis tingis käesoleva avalduse esitamise. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused 5. T.R. palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta OÜ M.F. avaldus rahuldamata. Avaldaja ei ole oma nõuet põhistanud, sest 17.11.2004 kohtuistungi protokoll ei kajasta avaldaja nõuet OÜ G. vastu. Apellandil puudus alus eeldada, et äriregistrile esitatud avaldus OÜ G. kustutamiseks äriregistrist võiks olla vale. Ka puudub alus eeldada, et OÜ G. võlgneks midagi avaldajale, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Samuti ei nähtu avaldusest, miks ei esitatud nõuet OÜ G. likvideerimismenetluses neljakuulise tähtaja jooksul. Ka Riigikohus on seisukohal, et avalduse esitajal tuleb esile tuua kaalukas põhjus, mis tingis tähtaja möödalaskmise (

§-de 218 ja 381 regulatsioon ei ole oma sisult erinev, mistõttu on see kohaldatav ka osaühingule). Kui kohus leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane, ei nõustu apellant T.K.u määramisega likvideerijaks. Kuna apellandile ei olnud teada avaldaja nõue OÜ G. vastu ja seda ei esitatud seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on väär kohtu järeldus, et apellant eiras likvideerijana seaduse nõudeid. Vajadusel oleks apellant nõus olema ise likvideerija. Apellandile teadaolevalt on T.K. nõustanud äriühinguid, millistel oli vaidlusi OÜ-ga G., mistõttu on alus kahelda tema lojaalsuses OÜ G. suhtes. Vastus määruskaebusele

1. OÜ M.F. palub jätta määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata apellatsioonitähtaja möödumise tõttu. Toomas Rahula sai vaidlustatud kohtumääruse kätte 01.02.2006 ja tulenevalt TsMS § 661 lg 2 lõppes määruskaebuse esitamise tähtaeg 13.02.
2. Määruskaebus on esitatud aga 28.02.
3. Ka asus vastustaja seisukohale, et T.R.l puudub õigus Pärnu Maakohtu 30.01.2006 määruse vaidlustamiseks, sest TsMS § 606 lg-st 2 tulenevalt võis selle määruse peale kaevata avaldaja või juriidiline isik. Nimetatud sätte tähenduses on avaldajaks OÜ M.F. ja juriidiliseks isikuks OÜ G., mitte T.R.. Kaebuse sisu osas märgib vastustaja, et selles toodud väited ei ole õiged. OÜ G. likvideerimise avalduse esitas likvideerija äriregistrile ajal, mil Tallinna Linnakohtus oli pooleli kohtuvaidlus OÜ M.F. varalistes nõuetes OÜ G. vastu. Sellest vaidlusest oli T.R. äriühingu likvideerijana teadlik. Vastustaja peab Pärnu Maakohtu sellekohaseid järeldusi õigeks. Ka see, et kohus ei määranud likvideerijaks T.R.t, vaid T.K.u, on igati põhjendatud ja õige. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
4. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtumäärus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 jätta avaldus likvideerimismenetluse ennistamiseks rahuldamata. 2
5. Kuna ringkonnakohus jättis OÜ M.F. taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata 05.05.2006 määrusega, sest leidis, et maakohtu seisukoht kaebuse menetlusse võtmiseks oli lõppjärelduses õige, ei pea ta vajalikuks käesolevas määruses korrata 05.05.2006 määruse põhjendusi. Apellandi kaebeõiguse kohta peab kolleegium vajalikuks märkida, et TsMS § 606 lg 2 mõttest tulenevalt on likvideeritud äriühingu juhatuse liikmel (likvideerijal) õigus likvideerimismenetluse taastamist käsitava määruse peale edasi kaevata (ka vastustaja on oma sellekohases viites nõustunud, et üheks kaebeõiguslikuks isikuks on äriühing, kes aga antud juhul on registrist kustutatud).
6. OÜ G. likvideerimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 02.04.2004, mistõttu pidid võlausaldajad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu (

§ 213). OÜ G.

kustutati äriregistrist 06.12.2004. OÜ M.F. esitas kohtule avalduse likvideerimismenetluse ennistamiseks 29.08.2005.

§ 218

lg 2 kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Seega eeldas avalduse rahuldamine andmeid võimaliku nõude kohta. Kuigi likvideerija määramisel ei saa hagita menetluse iseloomu arvestades tuvastada nõude olemasolu või selle puudumist, nõustub kolleegium apellandiga, et kõnealused andmed on vajalikud, kontrollimaks täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise eeldusi (vastasel juhul oleks likvideerija määramine ebaotstarbekas). Kuigi eelnimetatud säte ei reguleerinud eraldi, millistel juhtudel võib võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia, on kohtupraktika olnud üheselt seisukohal, et võlausaldaja taotlust täiendava likvideerimise läbiviimiseks (vastava menetluse ennistamiseks) ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijale õigeaegselt esitamata. Alates 01.01.2006 kehtiv

§ 218redaktsioon väljendab seda üheselt.

1. Seega pidi võlausaldaja äriühingu likvideerimise ennistamiseks esitama kohtule nii tõendid selle kohta, et tal on kustutatud äriühingu vastu nõue kui põhjendama, mis takistas tal esitada oma nõuet tähtaegselt. Tähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat normistikku. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist reguleerib alates 01.01.2006 TsMS § 67, mille lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje (avalduse esitamise ajal reguleeris tähtaja ennistamist kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 45, millest tulenes sama põhimõte). Antud juhul ei ole avalduse esitaja nimetanud kaalukat põhjust, mis tingis tähtaja möödalaskmise (sellise põhjusena ei ole hinnatav väide, et OÜ G. juhatuse liige pidi olema tema nõudest teadlik). Seetõttu ei ole alust menetlustähtaega ennistada ega likvideerijat määrata. Pealegi ei oleks see kehtiva seaduse järgi enam ka võimalik, sest TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Nõuete esitamise tähtaeg lõppes antud juhul 02.08.2004, avaldus likvideerimismenetluse ennistamiseks esitati kohtule 29.08.
3. Nagu eelpool öeldud, saab võlausaldaja nõudel pärast äriühingu registrist kustutamist likvideerimist ennistada üksnes juhul, kui võlausaldaja esitab kohtule tõendid, mis võimaldavad eeldada tema nõuet kustutatud äriühingu vastu. Seetõttu pidi avalduse esitaja lisama vastavaid väiteid kinnitavad tõendid. Asja materjalist nähtuvalt oli likvideeritud 3 äriühingul nõue avaldaja vastu, mis loovutati kolmandale äriühingule, kes esitas vastava hagi OÜ M.F. vastu kohtusse. Alles selle nõude menetlemise käigus esitas viimane omakorda hagi (vastuhagi) hageja ja OÜ G. vastu, nõudes kahju hüvitamist. Kuigi väidetav kahju tekitati OÜ-le M.F. veose kaotsiminekuga juulis-augustis 2003, ei nähtu, et peale hagiavalduses sisalduva paljasõnalise väite veose kadumise kohta oleks seda fakti püütud muul moel fikseerida (ka hagiavaldusele ei olnud lisatud sellekohaseid tõendeid). Kuna avalduse esitaja ei ole nõude olemaolu kohta ühtegi tõendit esitanud, jääks tema avaldus likvideerimismenetluse ennistamiseks rahuldamata ka sel põhjusel.
4. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu sellele, et tähtaja ennistamata jätmine ei lõpeta iseenesest tema nõudeid registrist kustutatud äriühingu vastu (tegemist ei ole õigust lõpetava ega aegumistähtajaga, mille tuginedes võiks võlgnik esitada vastuväite). Aegumistähtaega kui materiaalõiguslikku ning selle kulgemist ei mõjuta võlgniku likvideerimismenetlus. Võlausaldaja võib esitada oma nõude äriühingu juhtorgani liikme vastu juhul, kui viimane ei teavitanud võlausaldajat sundlõpetamisest hea usu põhimõtte vastaselt mõistlikul viisil, mistõttu ei saa võlausaldaja oma nõuet äriühingu vara arvel rahuldada. R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav 4