2-05-6178/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-6178 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Mare Merimaa ja Ande Tänav Tsiviilasi OÜ A.F. hagi A.P.e vastu 7788 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P.e apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni
4. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Apellant A.P., vastustaja OÜ A.F. esindaja Silver Eensaar RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 28.02.2006 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagi asjaolud ja hageja nõue
5. OÜ A.F. esitas 29.06.2005 kohtusse hagi, paludes A.P.elt välja mõista 9256, 26 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 22.12.1997 AS-iga Ritabell (AS Tele2 Eesti õiguseellane) Q GSM lepingu, mille järgi viimane kohustus pakkuma kostjale kommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt, mistõttu lõpetati temaga leping ennetähtaegselt. Seisuga 05.05.1998 moodustas kostja põhivõlg 4628, 13 krooni. Perioodil 05.05.1998 - 18.06.2005 oli kostjal kogunenud viivist 18 042, 76 krooni, millest hageja palus välja mõista 4628, 13 krooni. Hageja sõlmis 20.04.2005 AS-iga Tele2 Eesti nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega viimane loovutas oma nõude A.P.e vastu täies ulatuses OÜ-le A.F..
6. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3894 krooni ja viivise 3894 krooni. Kostja vastuväited
7. Kostja tunnistas põhivõlgnevust summas 3894 krooni, kuid ei nõustunud viivisega. Kostja väitel näitab
8. a lõpetatud lepingu alusel tekkinud viivisenõude esitamine
9. a, et hageja soovib kostja arvel rikastuda. Ka pidas kostja viivist ebamõistlikult suureks. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
10. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 5841 krooni, millest 3894 krooni põhivõlga ja 1947 krooni viivist.
11. Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis 22.12.1997 AS-iga Ritabell Q GSM lepingu (tl 11). Pakkumisest nähtuvalt pidi kostja tasuma kuumaksu 354 krooni ja kõnede eristuse eest 29, 50 krooni (tl 12). Tõendamist ei leidnud kostja väide, et ta ei saanud arveid kätte. Kostja jättis teenuste eest tasumata ajavahemikul 23.12.1997 - 20.04.1998 (tl 32-35). Kostja võttis õigeks, et leping lõpetati 20.03.1998 (tl 16). Kuna kostja rikkus tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-s 1 ja §-s 174 sätestatud kohustust tasuda saadud teenuste eest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3894 krooni ning TsK § 190 lg 1 ja § 191 lg 1 alusel viivis. Kuigi hageja viivitas ebamõistlikult hagi esitamisega (märtsis 1998 oli võlg 3894 krooni, hagi esitati alles juunis 2005), ei tõendanud kostja, et ta ei saanud arveid tähtaegselt tasuda. Kohus pidas võimalikuks vähendada TsK § 194 lg 1 alusel hageja nõutud viivist poole võrra ning mõistis kostjalt välja viivise 1947 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses kohtuotsuse väljamõistetud viivise 1947 krooni ja kohtukulude osas. Kostjale arvete kättetoimetamise tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja poolt 20.04.1998 esitatud võlateatises märgitud teenuseid (telefonimakse 2330,50 krooni ja kõneteenus 2301 krooni) ei ole kostja tarbinud ja seega puudub tal kohustus nende eest tasuda. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale arveid telefoni kuumaksete tasumiseks, ei ole kostja viivitanud arvete tasumisega, mistõttu mõistis maakohus viivise välja ebaõigesti. Apellatsioonkaebuse vastus
13. Hageja palub jätta kohtuotsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kuna kohtus leidis tõendamist, et kostja jättis alusetult tasumata võla summas 3894 krooni, on ta kohustatud tasuma viivist. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata, nõustudes otsuse põhjendustega ning, tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6, ei korda neid.
15. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt lepingulisest suhtest kostja ja AS Tele2 Eesti õiguseellase vahel lasus kostjal kohustus tasuda kokkulepitud makseid. Kostja ei vaidlustanud kuumaksu tasumata jätmist summas 3894 (354 x 11). Kuigi kostja eitas igakuiste arvete saamist, ei vaielnud ta vastu võlgnevuse olemasolule. Asjaolu, et hageja poolt kohtule esitatud tõendite (saldokinnitus, võlateatis, teade lepingu lõpetamisest) kohaselt esitas AS Tele2 Eesti lõpparve, millel on märgitud võlgnevuse tekkimise aluseks „telefonimaksed“ ja „kõneteenused“ (millise kuluartikliga kostja ei nõustunud), mitte aga kuumaks, ei võimalda kostjat tema poolt võetud kohustuse täitmisest vabastada. Kuigi 2 kolleegium nõustub apellandiga, et kostja ei pidanud tõendama arvete mittesaamist, möönab ta, et nende kättetoimetamist ei pidanud tõendama ka hageja. Kostja kohustus tasuda kuumaksu tulenes lepingust. Sellele kohustusele ei vaielnud kostja vastu. Lepingu lõpetamise teate kättesaamist kostja ei eitanud. Kohus märkis õigesti, et kostjal oli võimalus tasuda ettenähtud makseid lepingus märgitud arvelduskontole. Ka oli kostjal võimalik pöörduda arvete saamiseks teenuse osutaja poole. Pealegi oli kostjal õigus saada soovi korral arveid oma kulul tähitud postiga, millist võimalust ta aga ei kasutanud. Lepingu lahutamatuks osaks oleva Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p 3.1.8 kohaselt oli telefoni kasutajal õigus taotleda arvete saatmist tähitud postiga.
16. Kolleegium ei nõustu apellandi hinnanguga viiviste ülemäärase suuruse kohta. Antud juhul on hageja piiranud oma vastava nõude põhivõla suurusega, mis on kohtupraktikas olnud igati aktsepteeritud viivisemäär. Hagetavat summat on kohus vähendanud veelgi ning välja mõistnud sellest poole.
17. Ka kohtukulude osas on kaevatav kohtuotsus õige. Kohtukulude jaotamisel juhindus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-st
18. Nimetatud sätte kohaselt jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud välja võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei ole alust muuta ka kohtukulude jaotust. Ü.Jänes M.Merimaa A.Tänav 3