) liikluskindlustusandjale pandud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud
sätestas, et liikluskindlustuse lepingu alusel kuulub hüvitamisele vaid liikluskindlustuse seaduses piiritletud kahju, hooldajatasu sellise kahju alla ei kuulu. Abistamine majapidamises ja olmeteenuste osutamine ei ole ravi ega ka traumajärgsete tüsistuste kergendamine (
). Puudega isikute toimetulekut ja nende abistamist igapäevaste toimingute sooritamisel reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHKS) ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus (PISTS). Abistamine majapidamises ja olmeteenuste osutamine on SHKS § 10 p. 3 mõistes koduteenus. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, toetuste maksmise ja muu abi osutamise teel. Puudest tingitud lisakulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Kostja hooldusvajadus on kaetud. Kostja hooldajaks on tema õde L.M., kes saab hooldajatoetust 400 krooni kuus. Kostjale makstakse sotsiaaltoetusi vähemalt 800 krooni kuus. Valla sotsiaaltöötajaga on sõlmitud leping hoolduse saamiseks vastavalt vajadusele. Enamuse ajast viibib kostja Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses, kus talle on tagatud hooldusteenus sotsiaaltöötajate poolt. Hageja on oma kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud ja hooldustasu hüvitise saamiseks kostjal õigus puudub. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal lasub kohustus maksta perioodiliselt kindlustushüvitist summas 3240 krooni kuus põhjendatud ja tõendatud kuludokumentide esitamisel. Kindlustuse vahekohtu otsus oli seaduslik ja põhjendatud. Hageja viited tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, sotsiaalhoolekande seadusele, sotsiaaltoetuste seadusele ning puuetega inimeste seadusele ei ole asjakohased. Hageja on põhjendamatult asunud seisukohale, et püsiv puue ei ole traumajärgne tüsistus.
2 p. 3 kohaselt kuuluvad ravikulud liikluskahju koostisse, § 22 kohaselt on kannatanu ravikulud tema raviasutusse toimetamise, ravimise, traumajärgsete tüsistuste 3 kergendamise ning tervislikule seisundile vastava uue eriala õpetamise otsesed kulud. Esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekitatud kahju vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel saadud traumast põhjustatud liikumispuuet ei saa käsitleda teisiti kui traumajärgse tüsistusena tekkinud liikumisvõimetust. Traumajärgsete tüsistuste kergendamine, milleks on ka kulud hooldusabile, kuulub liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Kostja vajab hooldajat ja hageja on kohustatud hooldaja palkamiseks vajalikud kulud hüvitama. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidles hagile vastu. Traumajärgsete tüsistuste kergendamine võib toimuda ka muude teenuste kui ainult tervishoiuteenuste osutamise raames.
ei sea traumajärgsete tüsistuste kergendamisel hüvitise saamist sõltuvusse tervishoiuteenuste olemasolust. Hüvitamisele kuulub igasugune tegevusvorm, mis on suunatud tüsistusest tulenevate vaevuste kergendamisele. Traumale järgnenud halvatus on käsitletav tüsistusena ja kindlustusandja on kohustatud tüsistuse leevendamiseks tehtavad kulutused hüvitama. Esimese astme kohtu otsus 1. veebruari 2006. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi, tuvastades, et hagejal puudub kohustus kostja hoolduse hüvitamiseks. Kostjalt mõistis kohus välja riigilõivu 60 krooni hageja kasuks. 1. juuli 1995. a.
1 sätestab, et selles seaduses sätestatakse liikluskindlustus sundkindlustusena selleks, et liiklusõnnetuse tõttu kannatanutele tagada kõnealuses seaduses piiritletud liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult.
1 sätestab, et selles seaduses mõistetakse liikluskahju all isiku- või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel käesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses.
1 ja 2 järgi on liikluskahju kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud füüsilise isiku tervisele või füüsilise või juriidilise isiku varale ning liikluskahju hinnatakse ainelise kahjuna rahas; isikukahju on ajutisest töövõimetusest tulenev kahju, püsivast töövõimetusest tulenev kahju, kannatanu ravikulud, surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju.
sätestab, et kannatanu ravikulud on tema raviasutusse toimetamise, ravimise, traumajärgse tüsistuse kergendamise ning tervislikule seisundile vastava uue eriala õpetamise otsesed kulud. Kindlustuse vahekohtu
peab silmas traumajärgse tüsistusena pidevat puuet, mida on võimalik leevendada, mitte täielikult terveks ravida. Selle sätte kohaselt ei ole kannatanu traumajärgsete tüsistuste kergendamise kulude all mõeldud hooldajakulusid, vaid meditsiinilisi kulusid, näiteks seoses füsioteraapia või muu sellisega. Sotsiaalteenuste ja muu abi andmist on kohustatud korraldama kohalik omavalitsus. Abistamine majapidamises ja 4 olmeteenuste osutamine on SHKS § 10 p. 3 mõttes koduteenus. Seega ei ole hageja kohustatud hüvitama kostjale hooldajakulusid. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
§-le 22 ei ole kindlustushüvitis piiratud muu kohustusliku kindlustuse hüvitisega. Sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu makstav pension ei ole käsitletav hooldaja kulude hüvitisena. Maakohus on otsuse tegemisel
Nimetatud sätte kohaselt on kannatanu ravikulud raviasutusse toimetamise, ravimise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ning tervislikule seisundile vastava uue eriala õppimise otsesed kulud. Kohus on õigesti leidnud, et apellandi puue on traumajärgne tüsistus, mida on võimalik leevendada, kuid mitte terveks ravida. Kuid ei saa nõustuda, et traumajärgse tüsistuse kergendamise kuludena on mõeldud üksnes meditsiinilisi kulusid. Ravikulude koosseisus on näiteks uue eriala õpetamise kulud, mis ei ole seotud meditsiiniliste kuludega. Tähendab, peale meditsiiniliste vahendite kasutamise võib olla vajalik ka muu hooldus ja abi. Vahekohus on õigesti leidnud, et
alusel on hooldajale tasu maksmise kulu liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatav liikluskahju, olles osa ravikuludest. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Traumajärgse tüsistuse kergendamise kulude all mõeldakse vaid meditsiinilisi kulusid, hooldaja tasu ei kuulu
Abistamine majapidamises ja olmetoimetustes ei ole traumajärgsete tüsistuste kergendamine
Liikluskindlustusandjale ei ole seadusega pandud kohustust finantseerida hooldamise teenust. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust õnnetuse asjaolude ja kostja terviseseisundi ning tema abivajaduse üle. Vaidlus on selle üle, kas kostjale vajaliku hooldaja kulud tuleb kahju tekitanu kindlustusandjal hüvitada kui
§-s 22 sätestatud ravikulud. Hageja leiab, et hooldajakulud ei ole käsitletavad ravikuludena nimetatud sätte mõttes. Kostja leiab, et kulutused hooldajale on traumajärgsete tüsistuste kergendamise otsesed kulud, mis on käsitletavad ravikuludena osundatud sätte mõttes. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kulutusi hooldajale ei saa pidada
§-s 22 sätestatud ravikuludeks. Osundatud sättes peetakse traumajärgsete tüsistuste kergendamise kulude all silmas kulutusi, mis tehakse tüsistuste endi kergendamiseks, mitte hoolduse abil tüsistustega toimetulemiseks. Kolleegium leiab, et maakohus pidas nendeks kuludeks õigesti tüsistuste kergendamiseks tehtavaid meditsiinilisi kulutusi, mitte kulutusi hooldajale. Teisiti ei võimaldada
§-s 22 märgitud tüsistuste kergendamise kulusid 5 tõlgendada ka asjaolu, et sama sätte kohaselt on ravikuludeks ka kannatanu raviasutusse toimetamise ja tema tervislikule seisundile vastava uue eriala õpetamise otsesed kulud. Nimetatud kulud ei ole otsesed meditsiinilised kulud, nagu apellant õigesti leiab. Samas tuleb neid pidada ravikuludeks
Seega, kui seadusandja oleks soovinud ravikuludeks selle sätte tähenduses pidada ka muid kulutusi, mis ei ole otse meditsiinilised kulud, siis oleks ta sedagi sõnaselgelt märkinud. Kuna
§-s 22 ei nähta ette hoolduskulude hüvitamist, just hoolduskulude hüvitamise üle käib aga vaidlus, siis ei olegi vaidluse lahendamiseks iseenesest oluline, kas kostjal trauma tagajärjel tekkinud püsivat puuet saab pidada traumajärgseks tüsistuseks osundatud sätte mõttes. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.