KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1073 Haldusasi N. K. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooni- ametilt 100 000 kr nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai 2006 määrus haldusasjas nr 305-1073 (endine nr 3-1449/2005) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. K. määruskaebus RESOLUTSIOON Rahuldada N. K. määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu
- mai 2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1073 (endine 1449/2005) ja saata asi halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N. K. esitas 10.11.2005 halduskohtule kaebuse (avalduse) Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt (KMA) 100 000 kr suuruse kahju hüvitamise nõudes, väites, et KMA takistab alates aastast 1992 kaebajal ja tema abikaasal alalise elamisloa saamist, mõnitab kaebajat ning on alalise elamisloa andmisest keeldumisega põhjustanud kaebaja tervise halvenemise (pärast järjekordset äraütlemist 06.02.2002 sai kaebaja infarkti ning invaliidistus). Puuduste kõrvaldamise määruse täitmiseks selgitas kaebaja, et taotleb tema tervisele tekitatud kahju korvamist ning kahjunõue koosneb kahest osast - 25 000 kr on moraalne kahju ja 75 000 kr varaline kahju. Moraalset kahju taotleb kaebaja au ja väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest, varaline kahju seisneb ravimitele kulunud summadest ja saamata jäänud töötasust (alalise elamisloa puudumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik tööle asuda). Veel selgitas kaebaja, et talle tekitatud varaline kahju on tunduvalt suurem (perioodil 1992-2002 on jäänud saamata töötasu ca 240 000 kr ja ravimitele on ajavahemikul 2002-2005 kulunud 90 000 kr), kuid ta piirdub taotletud summadega. 3-05-1073 Tallinna Halduskohus tagastas 28.12.2005 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi ning tasumata on ka riigilõiv. N. K. määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse ja saatis asja sama le kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Ringkonnakohtu määruses märgiti, et riigilõiv on kaebaja poolt tasutud, kaebaja on kõrvaldanud kaebuse puudusi oma oskuste ja parema äranägemise järgi ning kaebaja eesmärk on mõistetav. Halduskohus peab kindlaks tegema õige vastustaja, sest välistatud ei ole, et kahju hüvitamise nõue oleks olnud õigem esitada Vabariigi Valitsuse vastu. Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust kontrollitakse eelmenetluses, mitte asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus. 27.04.2006 määrusega jättis halduskohus kaebuse veelkord käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus leidis jätkuvalt, et kaebus on formuleeritud ebaselgelt ega ole seetõttu menetletav. Kaebajal tuleb täpsustada, kas väidetav kahju on tekitatud KMA või Vabariigi Valitsuse poolt, milliste haldusaktide või toimingutega ning millal. Selgitada tuleb kahjusumma kujunemise ja arvutamise aluseid ning kahjunõude suurust; väiteid tuleb vastavate tõenditega põhjendada. N. K. vastas kohtumäärusele 04.05.2006, et kahjutekitajaks on KMA, kes on 15 aasta jooksul põhjendamatult keeldunud kaebajale alalise elamisloa andmisest, kahjustanud sellega kaebaja tervist ja viinud ta infarktini. Halduskohus leidis, et N. K. ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud ning tagastas 09.05.2006 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Kaebaja ei nimeta väidetava kahju põhjustanud haldusakti ega toimingut, mistõttu pole võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust ega küsida KMA- lt seletust kahju põhjustamise ja arvamust kaebetähtajast kinnipidamise kohta. Kaebaja ei põhjendanud/selgitanud ega tõendanud materiaalse kahju suurust ning kohtul on ilmselgelt võimatu asuda tuvastama põhjuslikku seost kahju tekitanud toimingu/haldusakti ja väidetava tagajärje vahel. Esitatud umbmäärasel kujul on tegemist ilmselt perspektiivitu kaebusega, mille formaalne läbivaatamine ei ole kellegi, ka mitte kaebaja enda huvides. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES N. K. esitas halduskohtu 09.05.2006 määruse peale avalduse, mida ringkonnakohus käsitleb määruskaebusena. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega kaebuse puuduste kohta ning palub välja mõista KMA-lt tema kasuks 25 000 kr moraalse ja 75 000 kr varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel on KMA alates aastast 1992 kuni käesoleva ajani põhjendamatult keeldunud talle alalise elamisloa andmisest ning põhjustanud sellega nii varalist kui ka moraalset kahju. Alalise elamisloa puudumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik asuda tööle ja saada töötasu, keeldumised on mõjunud negatiivselt kaebaja tervisele, viinud infarktini ning nõudnud täiendavaid kulutusi ravimitele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohtu hinna ngul ei ole N. K. esitatud kaebus selliste puudustega, mis takistaksid selle menetlusse võtmist. Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja eesmärk on saada rahalist hüvitist. Kaebuse tagastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et esitades nõude avalikõiguslikus suhtes halduse tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole kaebaja nimetanud neid haldusakte või toiminguid, mis väidetava kahju põhjustasid ega toonud välja konkreetsed 2
(3)3-05-1073 kahju kujunemise ja arvutamise alused. Samuti ei saa kaebust läbivaatamatult tagastada seetõttu, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja näidanud kaebuses ära põhjuslikku seost õigusvastase toimingu/haldusakti ja väidetava kahju vahel. Nimetatud asjaolusid saab täpsustada ja küsimus lahendada kahjunõude sisulisel läbivaatamisel. Kaebusest ja kohtu nõudel esitatud kaebuse täpsustustest on võimalik mõista selle esitaja seisukohta, et varaline kahju seisneb kaebaja meelest alalise elamisloa andmisest põhjendamatust keeldumisest tingitult saamata jäänud töötasust perioodil 1992-2002 (kuna puudus alaline elamisluba, siis ei olnud võimalik asuda alalisele tööle) ning perioodil 2002-2005 tehtud kulutustes ravimitele (seoses järjekordse alalise elamisloa andmisest keeldumisega halvenes kaebaja tervis järsult 2002 veebruaris ning ta invaliidistus). Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse menetlusse võtmiseks piisab, kui kaebuses on väidetava kahju tekitanud põhjused üldisemalt ära nimetanud. N. K. on seda teinud ning kaebusest nähtub, et mittevaralist kahju nõuab kaebaja väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Nõude esitamise tähtaegsust saab kontrollida pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetluses ning kaebuse aluseks olevate asjaolude tõendatuse küsimus lahendatakse asja sisulisel arutamisel. Halduskohus saab HKMS § 16 lg 2 kohaselt teha kaebajale ja teistele protsessiosalistele ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või koguda tõendeid omal algatusel. Tõendeid võivad protsessiosalised esitada kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni kohtuistungil ning kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude tõendamatuse korral jätab kohus kahjunõude rahuldamata. Kaebuse tähtaegsuse ja tõendatuse küsimuste lahendamine ei toimu asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Apelleeritud kohtumäärus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ja asi saata esimese astme kohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Käesolevas menetlusstaadiumis vaieldakse alles selle üle, kas tegemist on menetluskõlbuliku kaebusega, mistõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse kahjunõude rahuldamiseks ringkonnakohtu poolt. Lilianne Aasma Oliver Kask Silvia Truman 3
(3)