← Eesti

2-01-144/16

2-01-144 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtunik Vladimir Rozalka Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2006.a Jõhvi Tsiviilasja number 2-01-144 Tsiviilasi AS R.E. hagi N. vastu kohustuse täitmisele sundimiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 04.07.2006a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 04.07.2006 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi Viru Maakohtule. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik AS R.E. esitas 01.10.2001 hagiavalduse, milles taotles välja mõista N hageja kasuks sõlmitud tööettevõtulepingu alusel 337904 krooni. 04.04.2002 esitas N vastuhagi AS R.E. vastu tööettevõtulepingu järgse tasu vähendamise nõudes 124 741 krooni võra. Nõuete loovutamise lepinguga loovutas hageja nõude OÜ-le B.H.. Hageja AS R.E. ja OÜ B.H. esitasid seoses nõude loovutamisega 21.11.2005 kohtule taotluse hageja AS R.E. asendamiseks OÜ-ga B.H. 2-01-144 Viru Maakohtu Narva kohtumaja oma 04.07.2006 määrusega määras asendada põhihagis hageja AS R.E. (registrikood XXXX, asukoht YYYY) hagejaga OÜ B.H. (reg kood XXXX, asukoht YYYY) ja asendada vastuhagis kostja AS R.E.(registrikood XXXX, asukoht YYYY) kostjaga OÜ B.H. (reg kood XXXX, asukoht YYYY). Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 protsessiõigusjärgsus on võimalik muu hulgas ka hageja poolt hageja nõudeks oleva nõude loovutamisel. Käesolevas hagis hageja AS R.E. on nõude loovutamise lepinguga loovutanud nõude kostja vastu OÜ-le B.H. Esitatud taotluses hageja asendamiseks AS R.E. ja OÜ B.H. avaldasid nõusolekut OÜ B.H. hageja protsessi astumiseks. Kuna N esitas 04.04.2002 vastuhagi AS R.E. vastu tööettevõtulepingu järgse tasu vähendamise nõudes 124 741 krooni võõra tuleb tsiviilasjas asendada ka kostja AS R.E. OÜ-i B.H. vastu. Narva linn esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tühistada Viru Maakohtu 04.07.2006 määrus ja teha võimaluse korral uus määrus AS R.E. taotluse, Hageja asendamiseks, rahuldamata jätmise kohta. Apellant leiab, et ebaõige on kohtu järeldus – TsMS § 209 lg 1 kohaselt on protsessiõigusjärglus võimalik muu hulgas ka hageja poolt aluseks oleva nõude loovutamisel – kohtu poolt viidatud säte reguleerib juriidilise isiku üldõigusjärglase menetlusse astumist juriidilise isiku lõpetamise korral, mida käesolevas vaidluses tuvastatud ei ole. Ja käesolevas asjas kohaldamisele kuuluva TsMS § 210 lg 2 nõude loovutamine (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust – õigusjärglane võib vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse õiguseelneja asemel, vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetluse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. 09.01.2006.a. toimunud eelistungil vaidles N vastu Hageja AS R.E. asendamisele OÜ B.H. põhjendusel, et AS R.E. vastu on N esitanud vastuhagi, mille ühine menetlemine koos põhihagiga hageja asendamisel saab võimatuks – OÜ B.H. ei ole kohustusi N ees 04.10.2000 tööettevõtulepingu järgi, mille rikkumisega seoses vastuhagi esitati. Eelnevast lähtudes leiab apellant, et antud juhul, vastavalt TsMS § 210 lg 2 ja 3, saab OÜ B.H. astuda menetlusse üksnes kolmanda isikuna AS R.E. poolel. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud käesoleva erikaebuse materjalidega, leidis, et Viru Maakohtu 04.07.2006 määrus kuulub tühistamisele ja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt : 1. Määruskaebuse esitaja arvamus / vaidlusaluse kohtumääruse p 5 /, et kohtu poolt viidatud TsMS § 209 lg 1 reguleerib juriidilise isiku üldõigusjärglase menetlusse astumist, juriidilise isiku korral, mida käesolevas vaidluses tuvastatud ei ole, on ebatäpne, kuna antud TsMS § 209 lg 1 sättes on samuti öeldud … või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lähtudes ülaltoodust oleks nagu Viru Maakohtu 04.07.2006 määrus seaduslik. 2

(3)2-01-144 2. Samal ajal, olenemata ülaltoodust, on kaebuse esitaja väide õige, et vastavalt TsMS § 210 lg 3 võib õigusjärglane astuda menetlusse vastaspoole nõusolekuta ja teda võib kaasata õiguseelneja poolel kolmanda isikuna. Ringkonnakohus leiab, et antud TsMS § 210 lg 3 mõte tuleneb TsMS § 209 lg 1–st kus on öeldud, et … lubab kohus astuda menetlusse selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 210 lg 3 näebki ette antud küsimuse teistsugust lahendamist ja see ei näe ette antud küsimuse lahendamist kohtu äranägemisel. 04.07.2006 määruse tegemisel oli maakohtule teada, et 09.01.2006 toimunud eelistungil vaidles Narva linna esindaja vastu Hageja AS-i R.E. asendamisele OÜ-ga B.H. / kd 2 lk 46,47/. Vaatamata sellele Maakohus millegagi ei põhjenda oma määruses, miks ei ole OÜ B.H. menetlusse kaasatud kolmanda isikuna AS R.E. poolel / määrus, kd 2 lk 97 /. Kohtu määrus vastavalt TsMS § 465 lg 1 p 8 - le peab olema põhjendatud kõikides vaidlustatavates küsimustes ja kui seda ei ole tehtud ning kohus ei ole väljendanud oma seisukohta vaidlustatavas küsimuses /uuesti kd 2 46,47/, siis määrus kuulub tühistamisele ja saatmisele sama kohtule uueks arutamiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-dest 659 ; 666 lg 1 ; 667 lg 2,3,4 leidis ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 04.07.2006 määrus kuulub tühistamisele ja saatmisele sama kohtule uueks arutamiseks. Kohtunik Vladimir Rozalka 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.