← Eesti

3-05-295/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Lilianne Aasma ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-295 Haldusasi R. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. mai
  3. a korralduse nr 2108-k lisa p 10 ja
  4. novembri
  5. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsus Menetlus toiming AS * (likvideerimisel) taotlus kolmanda isikuna protsessi kaasamiseks RESOLUTSIOON Rahuldada taotlus ja kaasata kolmanda isikuna protsessi AS * (likvideerimisel). EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. R. K. esitas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  9. mai
  10. a korralduse nr 2108-k p 10 ja
  11. novembri
  12. a korralduse nr 5091-k lisa p 1 tühistamiseks. Nimetatud osas otsustati korraldustega kanda hooneregistrisse Tallinnas * asuvad mitteeluruumid (nr 571—587). Tallinna Halduskohtu
  13. aprilli
  14. a otsusega rahuldati kaebus. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
  15. AS * (likvideerimisel) esitas taotluse menetlusse kaasamiseks, kuna kohus on otsustanud tema õiguste ja vabaduste üle isikut menetlusse kaasamata. Taotleja kasutas vaidlusalust mitteeluruumi juba enne eluruumide erastamist ja on vaidlusaluse mitteeluruumi erastamise õigustatud subjekt, soovides seda erastada. Tallinna Linnavalitsuse vastuses toetatakse taotlust. R. K. vastuses leitakse, et vaidlusalused rendipinnad erastati korteriomanikele 1994.—
  16. aastal. Erastamise ajal kehtivate seaduste kohaselt mitteeluruumidena erastatavaid pindasid elamus ei olnud. Elamu üldkasutatavate abiruumide kasutamine üürilepingute alusel ei saanud muuta nimetatud ruumide õiguslikku staatust, kusjuures ei oma tähtsust asjaolu, et huvitatud isik kasutas vaidlusaluseid ruume enne eluruumide erastamist. Selliste ruumide kasutamise 3-05-295 kord pärast nende erastamist korterite üürnikele oli reguleeritud mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg- ga
  17. Seega ei ole huvitatud isik vaidlustatud ruumide erastamise õigustatud subjekt ja tema õiguste ega vabaduste üle asja arutamisel ei otsustata. Samuti põhjustaks kolmanda isiku kaasamine kohtuasja venitamise ja rikuks oluliselt kuuekümne kolme korteriomaniku huve, õigusi ning vabadusi. Vaidluse tõttu on peatatud korteriomandite seadmine ja korteriomanikel ei ole võimalik vabalt oma vara käsutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse kolmas isik menetlusse, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Ringkonnakohus leiab, et aktsiaselts tuleb käesoleval juhul kaasata kolmanda isikuna mene tlusse, sest vaidlustatud haldusaktide tühistamine võib MEES § 2 lg 2 kohaselt mõjutada aktsiaseltsi õigust erastada mitteeluruume. Halduskohus on küll leidnud, et täiendavalt erastatavaid mitteeluruume elamus ei eksisteeri, kuid mitteeluruumide olemasolu ongi käesolevas asjas vaidlusalune küsimus ja aktsiaseltsil sellest küs imusest puudutatud isikuna peab olema õigus vaidluses kaasa rääkida. Lilianne Aasma Ivo Pilving Silvia Truman 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.