8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus muus osas ei ole põhjendatud. Maakohus on hagi rahuldades hinnanud õigesti ja täielikult asjas olevaid tõendeid, tuvastanud õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud ning kohaldanud materiaalõigust. Maakohtu otsus vastab kuni 01.01.
§-des 228 ja 231 lg 4 sätestatud sisunõuetele. Kuna maakohtu otsus sisulises osas on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu vastavaid põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Õige ei ole apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti ja ebaobjektiivselt hinnanud asjas olevaid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele kogumis (sh asjatundja M. Gluhhova kirjalik arvamus ja tunnistaja S. Stepanovi ütlused) antud hinnanguga, et tõendatud on kostja poolt hagejale müüdud saabaste mittevastavus seda liiki asjadele tavaliselt omasele kvaliteedile ja seda just tootmisdefekti, mitte hagejapoolse kandmisvea tõttu. Apellandi väited ei anna alust hinnata asjas olevaid tõendeid ja poolte esitatud asjaolusid teisiti. Maakohus ei ole ka rikkunud protsessinorme (TsMS § 93), hinnates asjatundja M. Gluhhova arvamust kirjaliku tõendina, kuivõrd sellise võimaluse andis kuni 01.01.
Samuti oli maakohtul alust hinnata asjatundja M. Gluhhova arvamust usaldusväärsemana I. Nikolase poolt antust ja seda eelkõige just asjaolul, et I. Nikolas on kostja seaduslik esindaja, kes ei saa juba sellest lähtuvalt olla asjas erapooletu. Kohtul puuduvad andmed, et M. Gluhhoval olnuks arvamuse andmisel isiklik huvi, samas on esitatud asjaoludest nähtuvalt tal olemas vajalikud teadmised ja kogemused pädeva arvamuse andmiseks. M. Gluhhova kirjalikust arvamusest ja tema ütlustest tunnistajana nähtub ka see, et ta on oma arvamuse andmisel arvestanud muuhulgas asjaolu, et hagejale müüdud saapaid oli pärast nende müüki ja lühiaegset kandmist parandatud. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väide, et maakohus on rikkunud protsessinorme sellega, et on jätnud vaatamata kostja taotlusele määramata saabaste suhtes kaubandusliku ekspertiisi. Maakohtus asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 129 sätestas, et kohtul on õigus asjas tähtsate ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määrata ekspertiis. Seega tulenes nimetatud sättest, et kohtul oli ekspertiisi määramise otsustamisel diskretsiooniõigus, mis tähendab, et kohus võis sõltuvalt vaidluse asjaoludest ekspertiisi määrata, kuid ei olnud kohustatud seda ilmtingimata tegema. Üksnes menetlusosalise vastava taotluse 5 olemasolu ja tema poolt ekspertiisikulu etteasumine ei saa olla alusteks kohtule ekspertiis määrata. Kuna käesoleval juhul nähtus juba maakohtule esitatud muudest tõenditest (sh asjatundja M. Gluhhova arvamus ja saapad kui asitõend), et hagejale müüdud saapad olid tootmisdefektiga, siis puudus maakohtul vajadus määrata ekspertiisi veel mingite täiendavate eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. 9. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väide, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS § 231 lg 5 nõuetele, kuna maakohus ei ole näidanud, kuidas on jaotatud kostja poolt tasutud ekspertiisi teostamise tasu 1000 krooni. Nimetatud protsessisätte kohaselt tuli kohtul, kui pool taotles, et kohus jaotaks kohtukulud, otsuse resolutsioonis märkida, kuidas kohus kohtukulud jaotab. Kuivõrd käesoleval juhul maakohus ekspertiisi ei määranud, siis ei kasutatud ka apellandi poolt ettemakstut summat ekspertiisitasuna ja kohtul puudus alus seda kohtukuluna TsMS § 231 lg 5 kohaselt poolte vahel jagada. Tulenevalt kuni 01.01.
MS § 463 lõikest 1 kuulub nimetatud, ekspertiisi teostamiseks ettemakstud summa apellandile tagastamisele ringkonnakohtu poolt täiendavalt tehtava määruse alusel. 10. Apellant on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 140 krooni. Kuna apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata, siis tuleb nimetatud kohtukulu jätta kuni 01.01.
Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.