3-05-124/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-124 Haldusasi O.V. kaebus Harju maavanema 09.mai 2001.a. korralduse nr 1568 tühistamiseks.
2. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetada haldusasja menetlus (§ 12 lg 3).
3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale O.V.le, kaebaja volitatud esindajale Kairi Kärnerile, vastustajale Harju Maavanemale, kolmandatele isikutele N.N.le, A.G.ile, A.S.ile ja B.K.ile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 31 lg 6). RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord O.V. esitas Tallinna Halduskohtule 28.veebruaril 2005.a (postitempel ümbrikul) kaebuse Harju maavanema 09.mai 2001.a. korralduse nr 1568 tühistamiseks. Kohus jättis 11.aprilli 2005.a. määrusega kaebuse käiguta kuna kaebus ei vastanud HKMS § 10 nõuetele.
4. aprillil 2005.a. saabus kohtusse kaebuse täiendus. Kohus jättis kaebuse
5. juuni 2005.a. määrusega uuesti käiguta, kuna kaebus ei vastanud jätkuvalt HKMS § 10 nõuetele.
6. juulil 2005.a. saabus kohtusse HKMS § 10 nõuetele vastav kaebuse täpsustus. Kohus võttis kaebuse
7. detsembri 2005.a. määrusega menetlusse, kaasas kohtumenetlusse kolmandate isikutena N.N., A.G.i, A.S.i ja B. K.i ja alustas HKMS § 12 lg 3 alusel kaebuse halduskohtule esitamise tähtaegsuse kontrolli. Kaebaja seisukoht Kaebaja on esitanud kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks kuni 01.märtsini 2005.a. põhjusel et temale ei ole vaidlustatud haldusakti vastustaja poolt teatavaks tehtud ning et ta sai vaidlustatavast haldusaktist teada 01.veebruaril 2005.a., kui arutati mittetulundusühingu „Lillevälja Haldus“ moodustamist tänavaala haldamiseks. Kaebuse täpsustuses (tl 9-10) palus kaebuse esitaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks kuulata kohtuistungil üle tunnistajad A. P. ja M. K., kes teavad anda ütlusi selle kohta, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada 01.02.2005.a. tutvudes dokumentidega mittetulundusühingu „Lillevälja Haldus“ moodustamise küsimuses. Vastustaja seisukoht 1 Vastastaja leiab, et O.V. kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud korraldusest teada alles
8. veebruaril 2005, tutvudes dokumentidega mittetulundusühingu „Lillevälja Haldus“ moodustamise küsimustes, on ainetu. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, millal kaebaja nimetatud asutamisdokumentidega tutvus, kuna vaidlustatud maavanema korraldus ei ole mittetulundusühingu asutamiseks vajalik dokument. Samuti leiab vastustaja, et tunnistajate ütlused ei ole küllaldased tõendamaks kaebaja haldusaktist teada saamist, kuna isegi kui tunnistajad teavad anda ütlusi selle kohta, et kaebaja tutvus vaidlustatud korraldusega
9. veebruaril 2005.a., ei välista see veel asjaolu, et kaebaja võis nimetatud haldusaktist teada saada märksa varem. Vastustaja palub haldusasja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. Kolmandate isikute seisukohad Kolmandad isikud B.K., A.G. ja A.S. on ühisel seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 22.12.2005.a. kohtule esitatud vastustes esitatud B. K.i, A.G.i ja A.S.i väidete kohaselt sai O.V. kolmandate isikute vahel teostatud kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi tehingust teada vahetult peale lepingu sõlmimist. Kuna kinnistu mõtteliste osade ostjad teostasid kinnistul elamu ehitustöid, nägi O.V. isiklikult kogu ehituse protsessi ja suhtles nii B.K.i, A.G.i kui ka A.S.iga. Kolmandad isikud leiavad, et O.V.l oli võimalus pöörduda Harju Maavalitsusse teabe saamiseks, saades teada uute kaasomanike elamu ehitamisest kinnistul. Samuti korraldusega nr 1568 tutvumiseks. 28.12.2005.a. esitas kolmas isik B.K. (tl 44) ja 02.01.2006 esitas kolmas isik A.G. ( tl 64) täiendava taotluse tähtaja ennistamise taotluse osas, milles kolmandad isikud märgivad, et O.V. oli teadlik kaasomanike ringi laiendamisest ja Lillevälja tänaval asuva kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi tehingust, kui allkirjastas
10. märtsil 2004.a. Tallinna notari Evelyn Roots notaribüroos isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, millel on kõigi kaasomanike allkirjad. Kinnistu kõigi kaasomanike ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud lepingul on kaebaja O.V. ja kolmandate isikute allkirjad. Seega oli O.V. teadlik B.K.i ja A.G.i poolt kinnistu mõttelise osa omandamisest ja võimalusest kasutada oma ostueesõigust ning tutvuda tehingu kõigi dokumentidega (sealhulgas ka kaevatava Maavanema 09.05.2001.a. korraldusega nr 1568) ning pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates
11. märtsist 2004.a. Eeltoodu tõendamiseks on kolmandad isikud esitanud kohtule nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. 27.12.2005.a. esitas kohtule oma seisukoha kolmas isik N.N., kes on samuti seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu põhjendused HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Vastavalt kuni 01.01.2002 kehtinud HKMS § 9 lõikele 1 tuli kaebus haldusakti või toimingu peale esitada halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. Alates 01.01.2002 kehtiva HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei 2 sätesta teisiti. Riigikohtu halduskolleegiumi
12. oktoobri 2002.a. määruses nr 3-3-1-57-02 on märgitud: „Haldusaktist teadasaamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk. Haldusakti teatavakstegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte.“ Riigikohtu halduskolleegiumi
13. detsembri 2000.a. määruses nr 3-3-1-52-00 on märgitud: „Juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.“ O.V. on kohtule esitanud kaebuse tähtaja ennistamise põhjendusena kaks asjaolu, mida kohus alljärgnevalt analüüsib: 1) asjaolu, et temale ei ole vaidlustatud haldusakti vastustaja poolt teatavaks tehtud, 2) et ta sai Harju maavanema 09.05.2001 korraldusest nr 1568 teada alles 01.02.2005, mil ta tutvus dokumentidega mittetulundusühingu „Lillevälja Haldus“ moodustamise küsimustes. Põhjenduse kohta, mille kohaselt O.V.le ei ole vaidlustatud haldusakti vastustaja poolt teatavaks tehtud märgib kohus, et Harju maavanema 09.05.2001 korralduse nr 1568 väljaandmise hetkel ei kehtinud veel Haldusmenetluse seadus, mistõttu nimetatud õigusaktist haldusakti kättetoimetamisele tulenevad nõuded käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Vaidlustatud Harju Maavanema 09.05.2001 korraldusega nr 1568 „Kinnisomandi üleandmine“ on lubatud N.N.l anda üle temale kuuluv mõtteline osa Harjumaal Tallinna linnas Lillevälja tänaval asuvast kinnistust välismaalastele A.G.ile, A.S.ile ja B.K.ile. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Harju maavanema 09.05.2001 korraldus nr 1568 on halduse üksikakt, mis tuli teatavaks teha menetlusosalistele. O.V.l ei ole vaidlustatud maavanema korraldusega puutumust, mistõttu ei olnud tegemist isikuga, kellele oleks tulnud vaidlustatud haldusakt teatavaks teha. Kaebaja põhjenduse kohta, et ta sai Harju maavanema 09.05.2001 korraldusest nr 1568 teada alles 01.02.2005 leiab kohus, et kaebuse esitajal oli võimalus astuda vajalikke samme selleks, et Harju maavanema 09.05.2001 korraldus nr 1568 talle teatavaks tehtaks oluliselt varem. Esiteks, nähes kolmandate isikute A.G.i, A.S.i ja B.K.i ehitustegevust Lillevälja tänava kinnistul, oli kaebajal juba
14. aastal võimalus uurida, millisel õiguslikul alusel kolmandad isikud kinnistul ehitavad. 22.04.2005.a. kohtusse esitatud kaebuse täpsustusele on kaebaja lisanud
15. mail 2001.a. sõlmitud kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi ja asjaõiguslepingu ärakirja, mille punktis 3.1.9 on viidatud vaidlustatud korraldusele. Sama lepingu punktis 6.6 on märgitud, et vastavalt asjaõigusseaduse § 263 on ostueesõigust omaval isikul õigus ostueesõigust teostada hiljemalt kahe kuu jooksul arvates käesoleva lepingu ärakirja saamise päevast. Kaebuses ei ole märgitud, millal kaebuse esitaja on selle
16. mail 2001.a. sõlmitud kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi ja asjaõiguslepingu saanud. Isegi kui eeldada, et
17. mail 2001.a. sõlmitud kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi ja asjaõiguslepingut kaebuse esitajale ei saadetud, pidi kaebaja B.K.i, A. G.i ja A. S.i kinnistu mõtteliste osade ostu-müügi tehingust ja kaasomanike ringi laienemisest teada saama, kui ta allkirjastas 01.märtsil 2004.a. Tallinna notari Evelyn Roots notaribüroos isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on omanikele kuuluv Tallinna Lillevälja tänaval asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega ja millel on kõigi kaasomanike, sealhulgas A.G.i, A.S.i ja B.K.i ja ka kaebuse esitaja allkirjad (tl.65-76). Kuna kaebuse esitaja eesmärgiks oli ostueesõiguse teostamine, pidi kaebuse esitajal hiljemalt
18. märtsist 2004.a., mil ta allkirjastas isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu, tekkima kahtlus tema õiguste rikkumise osas. Kaebuse esitaja oleks pidanud mõistliku aja jooksul 3 astuma kohaseid samme selleks, et selgitada välja, millisel õiguslikul alusel said B.K., A. G. ja A. S. Lillevälja tänaval asuva kinnistu mõtteliste osade kaasomanikeks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks tõendamaks asjaolu, et kaebaja tutvus 01.veebruaril 2005 vaidlustatud käskkirjaga.
19. aastal käskkirjaga tutvumine ei muuda asjaolu, et kaebajale pidi juba 2001.aastal olema teada, et kolmandad isikud B.K., A. G., A. S. ehitasid Lillevälja tänava kinnistul ning hiljemalt
20. märtsil 2004.a. oli kaebajale teada Lillevälja tänaval asuva kinnistu (koos selle oluliste osade ja päraldistega) kaasomanikud. Kaebaja ei ole astunud hiljemalt 01.märtsist 2004 mõistliku aja jooksul vajalikke samme vaidlustatud korraldusest teadasaamiseks ja selle tähtaegseks halduskohtus vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 10 krooni. HKMS § 84 lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Vastavalt riigilõivuseaduse § 11 lg-le 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta
21. jaanuarist arvates. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele (käesoleval juhul Tallinna Halduskohtule) Vabariigi Valitsuse 11.aprilli 2000.a. määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ § 11 kohane avaldus. Aili Maasik Kohtunik 4