3-06-1158/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1158 Haldusasi A. A.-K.’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 10.05.2006 korralduse nr 931-k õigusvastasuse kindlakstegemiseks. RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri A. A.-K.’ile Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades käesoleva määruse ärakirja ja esimese astme kohtu tagastatud dokumendid (HKMS § 11 lg 8; § 31 lg 3 ja 6). KOHUS LEIAB:
4. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsus 10.05.2006 korralduse nr 932-k, millega võeti vastu Kotkapoja tn 4 kinnistu detailplaneering, õigusvastasuse kindlakstegemiseks koos rea muude taotlustega. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
5. juuni 2006 määruses kohus leidis, et esitatud tuvastamistaotluse läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse ja on esitatud HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud tähtajal (kaebus on kohtusse saabunud 09.06.2006). Tasutud on riigilõiv. Samas olid kaebuses kõrvaldatavad puudused, mille tõttu kohus jättis kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.
6. Kohus selgitas
7. juuni 2006 määruses, „et planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. PlanS § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku käigus esitada ettepanekuid ja vastuväited planeeringu kohta. PlanS § 26 lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Sellisest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS §
8. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Käesoleval juhul on vaidlustatud juba detailplaneeringu vastuvõtmine (see võetakse vastu, kui planeering on koostatud vastavalt planeeringu lähtetingimustele, üldplaneeringule ja seadusnõuetele), mitte aga selle kehtestamine. Kaebusest ei selgu, milles seisneb korralduse õigusvastasus ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud korraldus rikub. Kaebaja kirjeldab kaebuses, milliseid olmelisi ebamugavusi võib vaidlustatud korralduse alusel võimalik algav ehitustegevus kaasa tuua ja milliseid on toonud kaasa hoopis ühe teise elamu ehitamine, mis on antud juhul täiesti asjassepuutumatu. Kaebusest ei nähtu ka, et kaebajal oleks volitus esindada kõiki Kotkapoja eramajade elanikke. Kohus peab vajalikuks selgitada, et haldusakti vaidlustamiseks võib halduskohtule esitada haldusaktist vabanemiseks tühistamiskaebuse või õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuvastamiskaebuse. Tuvastamiskaebuse esitamise korral HKMS § 10 lg 3 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on n-ö juriidilise fakti tuvastamine, mis ei mõjuta haldusakti kehtivust st, et kohus võib küll leida, et haldusakt on õigusvastane, kuid see jääb kehtima. Vastustaja ei ole sellise konstateeringu alusel kohustatud asja uuesti läbi vaatama, andma uut haldusakti vms. Kaebaja põhjendatud huvi on antud juhul selgusetu. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kuna kaebus on kohtusse saabunud 09.06.2006, siis teoreetiliselt oleks kaebajal võimalik muuta taotlust ja asendada see tühistamistaotlusega. Samas tuleb kaebajal aga arvestada kohtu eelneva selgitusega planeerimismenetluse vaidlustamise võimalikkusest selle erinevatel etappidel. Seega tuleb kaebajal analüüsida, kas tühistamistaotluse esitamine on antud juhul üldse perspektiivikas. Kohtule on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti informatsiooni alusel teada, et vaidlustatud korralduse alusel on 5.-19.06.2006 toimunud detailplaneeringu avalik väljapanek ja selle käigus planeeringule vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Seega on toimunud juba planeeringu menetlemise järgmine etapp pärast selle vastuvõtmist ja planeering läheb veelgi järgmisse etappi, so kehtestamisele, mis arvestades Tallinna Linnavalitsuse korralist suvepuhkust võib toimuda selle aasta augustis. Kohtul ei ole andmeid, kas kaebaja püüdis oma õigusi detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus kaitsta, ning kui mitte, siis miks ta seda ei teinud. Nagu kohus juba eespool selgitas, planeerimismenetluse toiminguid saab enne planeeringu kehtestamist vaidlustada ainult siis, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba 2 menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kuna kaebusest ei selgu, milline oluline menetlusviga on antud juhul tehtud, milles seisneb kaevatud korralduse õigusvastasus, milliseid konkreetseid kaebaja õigusi on detailplaneeringu vastuvõtmisega rikutud, tuleb kaebajal selles osa kaebust täiendada. Kaebaja peab märkima, milliseid kaebaja õigusi on planeeringu vastuvõtmisega rikutud, kui pole veel kindel, et vastuvõetud planeering üldse või siis vastuvõetud kujul kehtestatakse ja selle alusel ehitustegevust alustatakse. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja esitada kohtule järgmisi taotlusi: 1) et muudetaks vaidlustatud korralduses kavandatav 10-korruseline elamu kuni 6-korruseliseks elamuks; 2) ehituse ajal probleemideta juurdepääsu tagamist Kotkapoja tänava eramajadele; 3) ehitaja kohustamist teavitada kõikidest katkestustest, mis võivad puudutada Kotkapoja tänaval asuvaid eramuid; 4) korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses ehituse liigse lähedusega raudteele ja müra mõõtmise korraldamist Kotkapoja 2 korterelamus. Nimetatud taotluste lahendamine ei kuulu kas HKMS kohaselt halduskohtu pädevusse või ei seondu vaidlustatava haldusaktiga. Kohtule esitatavad taotlused on sätestatud HKMS §-s
9. Kohus juba selgitas, et vastuväiteid ja ettepanekuid planeeringu kohta oli kaebajal võimalik teha planeeringu avaliku väljapaneku käigus (sh teha ettepanekuid kavandatava elamu korruste arvu osas), mis toimus 5.-19.06.
10. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kaebaja seda õigust ei kasutanud, on tal võimalik ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist pöörduda kohtusse selle vaidlustamiseks, kui kaebaja leiab, et kehtestamise otsus on vastuolus seadusega ja rikub tema subjektiivseid õigusi. Samuti on õigus pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist vaidlustada ka menetlustoiminguid.“ Ülaltoodut arvestades tuli kaebajal tõsiselt kaaluda oma kaebuse perspektiivikust praeguses planeerimismenetluse etapis. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib aga jääda oma kaebuse juurde, siis tuleb tal kaebust oluliselt täiendada vastavalt kohtu juhistele.
11. A. A.-K. on saanud eelnimetatud kohtumääruse ärakirja kätte 30.06.2004, kuid kaebaja ei ole tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud. Kohtule ei ole teada, kas puuduste kõrvaldamata jätmine on seotud asjaoluga, et kaebaja on mõistnud oma kaebuse perspektiivitust.
12. Kohus leiab, et ehkki formaalselt on olemas üks menetletav taotlus – teha kindlaks Tallinna Linnavalitsus 10.05.2006 korralduse nr 932-k õigusvastasus -, ei ole kaebuse menetlemine võimalik, kuna kaebaja põhjendatud huvi on antud juhul endiselt selgusetu. Kohus alustab kaebuse sisulist läbivaatamist tuvastamiskaebuse puhul just isikul põhjendatud huvi olemasolu kontrollimisest. Ka ei ole arusaadav, milles seisneb vaidlustatava korralduse õigusvastasus, kus on tehtud oluline menetlusviga jms. Seega on põhjendatud huvi ja akti õigusvastasuse põhjenduste märkimata jätmine olulised kaebuse puudused, mille tõttu vastustaja ei saa adekvaatset vastulauset esitada, samuti ei ole kohtul võimalik täita talle HKMS § 12 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Põhjendatud huvi väljaselgitamine on antud juhul seda olulisem, et kõnealune planeerimismenetlus on siirdunud juba järgnevatesse etappidesse, kus kaebajal oli/oleks olnud võimalus oma õigusi ja huve kaitsta. Kohus on kaebajat piisavalt abistanud tema kaebuse korrastamisel ja hoiatanud puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest. Seega tuleb kaebus nüüd A. A.-K.ile läbivaatamatult tagastada. Hurma Kiviloo kohtunik 3 4