2-05-1336/4

2-05-1336 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1336 Tsiviilasi OÜ Vipson Projekt hagi Peurawood OÜ vastu 70 668 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Peurawood apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill 2006 Menetlusosalised ja nende Apellant-kostja: OÜ Peurawood, esindajad Kauko Tapani esindajad Uusitalo ja Andres Aavastik Vastustaja-hageja: OÜ Vipson Projekt, esindajad Taavi Tuvike ja Maia Ploom Kolmas isik: T.T. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2006 otsus muutmata. Poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. OÜ Vipson Projekt esitas maakohtule hagi, milles taotles OÜ-lt Peurawood võlgnevuse 70 668 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 21.10.2004 kottidesse pakitud kase kaminapuid, mille eest tasumiseks esitas arved nr 20 ja
6. Kauba maksumus kummagi arve järgi oli 42 834 krooni, kokku 85 668 krooni. Kostja juhatuse liige T.T. on kauba vastu võtnud ning 15 000 krooni on hagejale kauba maksumusest tasutud.
7. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole OÜ Peurawood 21.10.2004 sõlminud hagejaga ostu-müügilepingut kase kaminapuude ostuks, samuti ei ole hageja poolt OÜ-le Peurawood üle antud nimetatud kaupa ning OÜ Peurawood ei ole kaupa vastu võtnud. Kui T.T. on arvetel märgitud kauba vastu võtnud, siis ei ole ta seda teinud OÜ Peurawood esindajana. OÜ Peurawood ei ole tasunud 15 000 krooni kase kaminapuude eest. OÜ Peurawood omanik ja raamatupidaja on saanud arved nr 20 ja 21 kätte koos Põlva Maakohtust saadetud hagimaterjalidega. Tegemist on fiktiivsete arvetega.
8. Kolmas isik T.T. kohtule oma seisukohti ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND
9. Tartu Maakohus rahuldas
10. jaanuari 2006 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Peurawood välja 70 688 krooni OÜ Vipson Projekt kasuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et 21.10.2004 sõlmisid OÜ Vipson Projekt ja OÜ Peurawood ostu-müügilepingu kaminapuude müümiseks. Tehingu sõlmis kostja nimel T. T, kes oli
11. aasta oktoobris Peurawood OÜ juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel vastavalt TsÜS §-le 34 lg 2 ja ÄS §-le 181 lg 1 esindada iga juhatuse liige. OÜ Vipson Projekt seadusliku esindaja Taavi Tuvikese ning tunnistajate Romel Eriku ja Meelis Rikase ütlustega, samuti T. T allkirjaga arvetel on tõendatud müügilepingu eseme - kaminapuude - üleandmine. Juriidilise isiku seaduslikule esindajale üleandmisega tuleb lugeda kauba valdus üleantuks, valduse üleminekuks ei ole vajalik kauba toimetamine juriidilise isiku registrisse kantud aadressile või tema ettevõtte asukohta. Arvete mittekajastamine kostja raamatupidamises ei muuda olematuks faktilist olukorda, kuna müügilepingule ei ole seaduses sätestatud vorminõudeid. Kuna kaup oli müüjalt ostjale üle antud, tekkis ostjal OÜ-l Peurawood vastavalt VÕS §-le 208 ostuhinna tasumise kohustus. Ostuhinna kokkulepe tuleb lugeda sõlmituks arvete, millistel on kaminapuude hind märgitud, vastuvõtmisega ostjat esindava T. T poolt. T.T. on ostuhinna ka osaliselt - summas 15 000 krooni tasunud. Hageja võtab omaks, et nimetatud summa on tasutud, kuid ta ei nõustu, et OÜ Väikeloomakliinik FIK, mille juhatuse liige on samuti T. T, on kohustuse VÕS § 175 alusel üle võtnud. Hageja oli nõus müügilepingu sõlmima konkreetse ostjaga - OÜ-ga Peurawood, kes oli hageja silmis usaldusväärne tehingupartner. Vastavalt VÕS §-le 175 lg 1 on kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt võimalik eelkõige võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel. Selleks ei piisa kolmanda isiku - antud juhul OÜ Väikeloomakliiniku Fik - ühepoolsest tahteavaldusest, milline on väljendatud võlakohustuses. Isegi kui eeldada, et kolmanda isiku ja võlgniku - Peurawood OÜ vahel sõlmiti leping võlgniku kohustuse 2 ülevõtmiseks, läheb kohustus kolmandale isikule tulenevalt VÕS §-st 175 lg 2 üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seetõttu peab kostja tasuma hagejale 21.10.2004 müügilepingu alusel kaminapuude eest tasumata ostuhinna 70 668 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. OÜ Peurawood esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et võlakohustus 21.10.2004 arvete nr 20 ja 21 alusel ei läinud üle OÜ-le Väikeloomakliinik Fik. Kohaldamata on jäetud VÕS § 175 lg 7, mille alusel võlausaldaja nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks eeldatakse, kui võlausaldaja võtab kohustuse ülevõtjalt tingimusteta vastu võlgnetava rahasumma või muu võlgnetava teo. T.T. vormistas võlakohustuse 16.03.2005, millisega võttis arvete nr 20 ja 21 tasumise kohustuse OÜ-le Väikeloomakliinik Fik. Väikeloomakliinik Fik OÜ tasus osaliselt OÜle Vipson Projekt arvete nr 20 ja 21 alusel 15 000 krooni. Vastustaja võttis tingimusteta OÜ-lt Väikeloomakliinik Fik vastu 15 000 krooni. Seega ei olnud OÜ Peurawood võlgnevuse ülevõtmiseks OÜ Väikeloomakliinik Fik poolt vajalik VÕS §-s 175 lg 1 sätestatud kolmanda isiku ja võlausaldaja vaheline leping ega ka VÕS §-s 175 lg 2 sätestatud vastustaja nõusolek. Nõustumine kohustuse üleminekuga OÜ-le Väikeloomakliinik Fik oli antud 15 000 krooni tingimusteta vastuvõtmisega.
13. OÜ Vipson Projekt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on põhjendamatu apellandi väide, et OÜ Väikeloomakliinik Fik on tema võlakohustuse vastustaja ees üle võtnud. T.T. vormistas küll ühepoolse võlakohustuse, millega võttis apellandi kohustuse vastustaja vastu enda kanda, kuid see ei ole muutunud lepinguks, kuna puudub tõend, et sellega oleks nõustunud apellant. Asjakohatu on väide, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 175 lg 7, kuna nimetatud säte on kehtetu alates 27.12.
14. OÜ Väikeloomakliinik Fik võla tasumise kohustus on tema ja apellandi vaheline suhe, mis ei puuduta vastustajat. Kauba vastustajalt vastu võtnud T.T. oli ostu-müügi tehingu toimumise ajal apellandi juhatuse liige, seega tema seaduslik esindaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu
16. jaanuari 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevahelisest lepingust tulenev apellandi müügihinna tasumise kohustus ei läinud üle OÜ-le Väikeloomakliinik Fik. Kuna kohustuse korrektne täitmine sõltub olulisel määral kohustatud isikust, ei ole lubatud kohustuse üleandmist ning sellega kaasnevat kohustatud isiku vahetumist ilma võlausaldaja nõusolekuta. VÕS § 175 lg 1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Väikeloomakliinik Fik ei ole sõlminud vastustajaga lepingut apellandi kohustuse ülevõtmiseks. Sellise lepingu olemasolule ei ole pooled viidanud. 3 VÕS § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Isegi kui käsitleda T. T antud võlakohustust (t.l 22) kohustuse ülevõtmise kokkuleppena senise võlgniku (OÜ Peurawood) ja kohustuse ülevõtja (OÜ Väikeloomakliinik Fik) vahel, ei piisa sellest kohustuse üleminekuks. Selleks, et kohustused ka tegelikult seniselt võlgnikult kohustuse ülevõtjale üle läheksid, on vajalik käsutustehing, mille eelduseks on lisaks kohustuse ülevõtmise kokkuleppele ka võlausaldaja nõusolek. Kui nimetatud nõusolekut ei ole eelnevalt antud või kui kohustuse ülevõtmise kokkulepet ei ole sõlmitud eraldi kokkuleppena, võib nii võlgnik kui kohustust üle võtta sooviv isik seda võlausaldajalt taotleda. Kui nõusolekut ei saada, jääb saabumata kohustuse ülevõtmise peamine õiguslik tagajärg, s.o kohustatud isiku vahetumine ja senise võlgniku asendamine kohustuse ülevõtjaga ning võlgnik ei vabane kohustuse täitmisest võlausaldaja ees. Kuivõrd asjas puudub vastustaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks OÜ Väikeloomakliinik Fik poolt, siis on kohustatud isikuks apellant. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti hagi rahuldanud ja mõistnud OÜ-lt Peurawood välja 70 668 krooni OÜ Vipson Projekt kasuks. Apellandi väide, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 175 lg 7, ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte on kehtetu alates 27.12.
17. Asjaolust, et kolmas isik (OÜ Väikeloomakliinik Fik) on tasunud võlausaldajale 15 000 krooni ja viimane on selle vastu võtnud, ei saa teha järeldust, et võlausaldaja on nõustunud kohustuse üleminekuga. Kohustuse üleminek on võimalik üksnes võlausaldaja nõusolekul ning täitmise osalist vastuvõtmist võlausaldaja poolt ei saa käsitleda nõusolekuna kohustuse ülemineku kohta. Apellandi poolt ringkonnakohtu istungil viidatud VÕS § 76 sätestab kohustuste täitmise üldtingimused, kuid ei reguleeri kohustuste üleminekut ja ei oma antud vaidluse seisukohalt tähendust. OÜ Vipson Projekt sõlmis lepingu OÜ-ga Peurawood, keda esindas juhatuse liige T. T, ning tal on õigus nõuda kohustuse täitmist OÜ Peurawood poolt. OÜ Peurawood sisemine töökorraldus on äriühingu siseasi ning sellest ei saa sõltuda lepinguliste kohustuste täitmine vastustajale. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastme kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 61 lg 1 p 1 tulenevalt jäävad vastustaja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud tema kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja