jõustumise ajaks oli tal staaþi eelnimetatud asutustes üle 30 aasta. Avaliku teenistuse seaduse jõustumisel 01.01.1996.a. töötas ta Tartu Metsaameti Tartu metskonna metsaülemana. Alates 16.01.1989.a. saab R. K. riiklikku vanaduspensioni.
kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) eest. Ühtlasi palus kaebaja, et kohus tunnistaks põhiseadusevastaseks ja jätaks kohaldamata Vabariigi Valitsuse
lg-t 1 ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus
lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Kohus peaks kohaldama üksnes
kehtinud redaktsioonis), tõlgendades seda seaduse mõttest lähtuvalt.
lg 1 mõtte kohaselt tuli riigi ametiasutusteks lugeda muu hulgas ka Tartu Metsaametit ja selle õiguseellasi ning teisi riigiasutusi, kus kaebaja oli enne
-i jõustumist töötanud. Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet oli kohustatud ümber arvestama ja välja maksma kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud), kuivõrd selline kohustus tulenes
§-ist 57 lg 2 p 5 koostoimes
§-iga 182 lg 1. Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet ei lugenud kaebaja eelnevat (enne 01.01.1996.a.) töötamist Tartu Metsaameti Tartu metskonna metsaülemana ja sellele eelnevat töötamist teistes metskondades riigi ametiasutuses töötamiseks põhjendamatult.
lg 1 (kuni 27.01.2001.a.kehtinud redaktsioonis) järgi arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. Eeltoodust tuleneb, et määravaks varasema teenistusstaaþi arvestamisel ja
lg 2 p 5 kohaldamisel oli asjaolu, kas vastav isik oli
'i jõustumise ajal 01.01.1996.a. avalikus teenistuses ja kas ta töötas enne
'i jõustumist sellises asutuses, mida võis lugeda riigi ametiasutuseks
Muid kriteeriume seadusandja varasema teenistusstaaþi arvestamiseks ja kõrgendatud pensioni arvestamiseks ette ei näinud. Kaebaja oli seisukohal, et puudub vaidlus selle üle, et ta oli 01.01.1996.a. seisuga avalikus teenistuses. Käesoleva kaebuse lahendamisel omab tähtsust asjaolu, kas Vabariigi Valitsus on temale
§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi riigi ametiasutuste kindlaksmääramisel kasutanud õiguspäraselt, arvestades põhiseaduse §-idest 11 ja 12 tulenevat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja leidis, et tema töötamist enne 01.01.1996.a. Tartu Metsaameti Tartu metskonnas ja enne seda veel viimase õiguseellaste juures ametikohtadel tuleb lugeda töötamiseks riigi ametiasutustes. Sellise järelduse saab teha lähtudes
2 Kaebaja, töötades avalikus teenistuses, teostas oma ametis riiklikku järelevalvet ja kontrolli, omas õigust määrata halduskorras karistusi, omas õigust hoida, kanda ja kasutada tulirelva ja teisi erivahendeid, samuti teostas teisi riigiametnikule kohaseid ülesandeid. Nimetatut kinnitab ka loetelu ametitõendil nr. A-3/3.
lg 2 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. VVS § 39 lg 3 loetelust nähtub, et valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Kuni 09.01.1999.a. kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 ning § 21 lg-d 1 ja 2 panid täidesaatva riigivõimu ülesanded riigimetsa majandamisel ja metsavalvel Metsaametile, milline pidi neid ülesandeid täitma oma koosseisus olevate riigimetskondade kaudu .
jõustumisel 01.01.1996.a. kehtinud Riikliku Metsaameti 04.06.1991.a. põhimääruse p 1 ja 3 kohaselt oli Eesti Metsaamet riigivalitsemisorgan keskkonnaministri valitsemisalas. Põhimääruse p 5 kohaselt Eesti Metsaameti põhiülesandeks oli riigi metsandus- ja jahinduspoliitika väljatöötamine ning selle ellurakendamise riiklik juhtimine. Riikliku Metsaameti 04.03.1993.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tartu Metsaameti põhikirja kohaselt oli Tartu Metsaamet valitsusasutus, kes viis maakonnas ellu valitsuse metsanduspoliitikat ja teostas metsavalvet ning kontrollis metsade majandamise seaduslikkust. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka
jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Põhimääruse kohaselt määratleti metskonna peamise ülesandena riikliku metsamajanduspoliitika ellurakendamine. Oma põhiülesande täitmisel tuli metskonnal täita peaasjalikult selliseid ülesandeid, mida on võimalik käsitleda üksnes täidesaatva riigivõimu teostamisena. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Tartu Metsaametit ja selle õiguseellasi, samuti metskondi ja metsamajandeid, tuli käsitleda valitsusasutusena ehk riigi ametiasutusena
lg 1 tähenduses juba
jõustumisel 01.01.1996.a. ning kaebuse esitaja töötamist eelnimetatud asutustes tuleb käsitleda riigi ametiasutuses töötamisena.
lg 2 andis Vabariigi Valitsusele volituse teha kindlaks ja kehtestada oma määrusega nende asutuste loetelu, mida tuli mõista riigi ametiasutustena
Kaebuse esitaja arvates rakendas Vabariigi Valitsus temale antud volitusnormi ebaõigesti. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endise ENSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei ole nimetatud riigi ametiasutusena maakondlikke metsaameteid ega muid metsamajandamisega ja riikliku järelevalvega seonduvaid riigiasutusi. Kaebaja leidis, et
§-ist 182 lg 2 tuleneva volitusnormi alusel pidanuks Vabariigi Valitsus loetlema oma määruses kõik asutused, mida tuli mõista riigi ametiasutustena kaebuses eelpool märgitud tähenduses, sh maakondlikud metsaametid ja nende õiguseellased. Jättes määrusega kehtestatud loetelusse kandmata osa riigiasutusi, mida tuli lugeda samuti riigi ametiasutusteks, on Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a. määruse nr. 1 andmisel rikkunud oluliselt põhiseaduse §-is 11 ja 12 sätestatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning selline Vabariigi Valitsuse määrus tuleb samuti lugeda põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. 3 Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne ja võrdse kohtlemise printsiipi järgiv see, et
lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus
§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel kõigile, kes enne
'i jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutustes, ühetaoliselt, vaid valikuliselt. Seadusandja ei piiranud
lg-ga 1 riigi ametiasutuste loetelu, vaid selles sättes antud õigust tuli kohaldada kõigile riigi ametiasutustes töötanud isikutele ühetaoliselt. Kaebaja arvates on eeltoodud põhjustel põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse ja §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus ka Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määrus nr 100, millega rakendati määrust nr 97 tagasiulatuvalt 27.jaanuarist 2001.a.. Põhjendatud oleks olnud rakendada määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. Kaebaja arvates asjaolu, et Vabariigi Valitsus on rakendanud
§-ist 182 lg 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, ei saa mõjutada kaebajale saamata jäänud pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. Kaebaja oli seisukohal, et
lg 1 muudatusega, mis kehtestati alates 27.01.2001.a., ei loodud kaebaja jaoks uut täiendavat õigust, mis rakendunuks alates 27.01.2001.a., vaid nimetatud seaduse muudatusega laiendati juba kehtivat õigust riigi ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, kuid milliseid ettevõtteid ja asutusi ei saanud eelmise redaktsiooni kohaselt käsitleda riigi ametiasutusena, töötatud ajale. Kuivõrd asutusi, kus kaebaja enne
-i jõustumist töötas, tuli lugeda
1 alusel ka juba enne 27.01.2001.a. riigi ametiasutusteks, siis ei puudutanud nimetatud sätte hilisem muudatus kaebaja õigust saada lisapensioni selle sätte varem kehtinud redaktsiooni alusel. Kaebaja osundas siinkohal avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE I) seletuskirjale. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et seaduse muudatuse tingis vajadus kõrvaldada seaduse ühetaolist rakendamist takistavad asjaolud ja likvideerida ebaõiglus, millega olid teatud riigiasutustes töötanud isikud jäetud ilma õigusest saada lisastaaþi, samuti likvideerida seadusemuudatuse läbi praegune ebavõrdse kohtlemine. Tähelepanu vääriv on ka asjaolu, et
muudatusega ei muudetud §-is 182 lg 2 Vabariigi Valitsusele antud volitusnormi kehtestada riigi ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, vaid see jäi samaks. Ka nimetatud asjaolu viitab sellele, et Vabariigi Valitsus ei täitnud temale seadusandja poolt antud volitusnormi õiguspäraselt. Tartu Pensioniameti vastuväited Tartu Pensioniamet ei nõustunud kaebusega ja palus jätta selle rahuldamata järgnevatel põhjustel: Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb 01.01.1996. a jõustunud avaliku teenistuse seaduse (
) §-st 57. Enne
-i jõustumist omandatud tööstaaþi, mis annab kooskõlas
§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, lisamist teenistusstaaþile reguleerib
. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes
-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi
§-des 153-156 sätestatud korras. 4 Kuni
-i § 182 redaktsiooni kohaselt oli lubatud varasema tööstaaþi hulka arvata üksnes
jaanuari
muutmise seadusega muudeti
lõiget 1, mille kohaselt arvatakse § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.
täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 19.03.
muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001. a. Järelikult on õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvestamiseks juhul, kui isik oli
-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne
-i jõustumist Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetellu kuuluval ametikohal. R. K. töötas aastatel 1945 – 1997 metsaülemana mitmetes Eestis asuvates metskondades.
-i jõustumisel 01.01.1996. a ei võetud R. K.it teenistusse ametisse nimetamise teel kooskõlas
§-ga
muudatuse kohaselt sai võimalikuks metsaameti süsteemis mitmetel ametikohtadel omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on maakondade metsaametites ja metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud asutustes töötatud aeg käsitletav varasema tööstaaþina, mis tuleb lisada teenistusstaaþile vastavalt
märtsi
ja eelpool nimetatud määrused ei reguleeri pensionide ümberarvutamist ning riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei sätestanud kuni 07.08.2005.a. pensionide ümberarvutamist tagasiulatuvalt, puudus alus riiklike pensione tagasiulatuvaks ümberarvutamiseks. Seaduslik alus
lõike 3 alusel pensioni tagasiulatuvalt ümberarvutamiseks tekkis Sotsiaalministri 20.07.
lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt
lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt
lõikest 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, mistõttu see ei saa mõjutada pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.
) § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile. Enne
jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas
§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib
jaanuarini 2001. a kehtis
lg 1 järgnevas redaktsioonis: Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.
lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
määrusega nr 1 nende endiste ENSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid (p 8), riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused (p 12) ja riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13). Loetellu ei ole lülitatud nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone. 27. jaanuaril 2001.a jõustunud
muutmise seadusega muudeti
Seadusemuudatuse kohaselt arvati § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka (so teenistuse hulka 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.
§-i 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
muutmise seaduse jõustumisest 27. jaanuaril 2001.a.
jõustumisel 01.01.1996.a. oli õiguslik alus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt
lõikele 2 juhul, kui isik oli
-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne
jõustumist Vabariigi Valitsuse 02.jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud loetelus nimetatud ametiasutuses. Tööraamatu kandest nähtuvalt töötas R. K.
jõustumisel 01.01.1996.a. Riigi Metsametiga sõlmitud töölepingu alusel metsaülemana Tartu metskonnas (tl 13). Aastatel 1954 –1997 töötas ta metsaülemana Kilingi-Nõmme ja Tartu metsamajandi metskondades (tl 12-14). Vastavalt
lõikele 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
lg 3 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 järgi on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka
jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei lülitanud 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kehtestatud loetellu ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi saab teha järelduse, et neid asutusi ei käsitletud valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses, vaid valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 tähenduses. Seega ei saanud metskonnas metsaülemana töötamist
jõustumisel kohtu arvates käsitleda avalikus teenistuses olemisena. Kuna Eesti Vabariigi Riikliku Metsaametile allunud asutusi ei lülitatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endiste ENSV ametiasutuste loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei olnud kaebuse esitaja vanaduspensioni suurendamiseks
jõustumisel vastavalt
Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud
Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest tuleb metsamajandite ja Metsaameti riigimetsamaade talituste metskondades töötatud aeg lisada teenistusstaaþile vastavalt
märtsi
a määrusega nr 92 riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendisse viidud muudatus (jõustus 07.08.2005. a.). Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse
lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt
lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt
lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus
§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel ühetaoliselt kõigile, kes enne
jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutustes, vaid seda rakendati valikuliselt. Kaebaja veendumuse kohaselt tulnuks Vabariigi Valitsuse
jõustumisest, so 01.01.1996.a. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Nagu kohtuotsuses on eelnevalt märgitud, sai Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud
Kaebuse esitajale oli võimalik metsamajandites töötatud aeg lisada teenistusstaaþile ja suurendada tema vanaduspensioni
märtsi
lg-s 2 sätestatud volitusnormiga on seadusandja jätnud Vabariigi Valitsuse otsustada, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused lülitatakse loetellu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ja millised mitte. Vabariigi Valitsus on selle loetelu kehtestanud oma 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud
jõustumisel ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele allunud asutusi valitsusasutustena ja ei lülitanud loetellu, ei muuda kohtu arvates seda valitsuse määrust põhiseadusevastaseks. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole määruse andmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna loetellu ei ole lülitatud ühelegi ministeeriumile, riiklikule ametile, riiklikule komiteele ja komisjonile ning riiklikule peavalitsusele ja riiklikule valitsusele allunud ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Riigi Metsaametile allunud asutuste lülitamine loetellu võinuks tuua kaasa teistele ministeeriumidele ja keskasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebavõrdse kohtlemise, kuna on alust arvata, et ka nende koosseisus oli töötajaid, kes teostasid täidesaatvat võimu või riiklikku järelevalvet. 8 Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Tartu Pensioniamet on toiminud õiguspäraselt, kuna puudus õiguslik alus R. K.ile pensionilisa tagasiulatuvaks (alates 01.01.1996.a). arvestamiseks ja väljamaksmiseks. Kohtul puudub sellest tulenevalt alus kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.