← Eesti

3-06-142/1

Obsah (4)§ 57§ 182§ 1§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-142 Otsuse kuupäev 12. aprill 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi R. K.i kaebus Tartu Pensioniametile ettekirju

jõustumise ajaks oli tal staaþi eelnimetatud asutustes üle 30 aasta. Avaliku teenistuse seaduse jõustumisel 01.01.1996.a. töötas ta Tartu Metsaameti Tartu metskonna metsaülemana. Alates 16.01.1989.a. saab R. K. riiklikku vanaduspensioni.

  1. mail 2004.a. esitas R. K. Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale avalduse, milles taotles maksta talle välja pensioni vaheraha ajavahemiku 27.01.2001 kuni 31.12.2002 eest. Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni
  2. augusti 2004.a. otsusega jäeti R.K.i avaldus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 02.märtsi 2005.a. otsusega tühistati pensionikomisjoni eelnimetatud otsus ja kohus kohustas Tartu Pensioniametit maksma R. K.ile pensionilisa tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  3. märtsi 2002.a. määrusest nr 97 ja Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määrusest nr 100 ajavahemiku 27.01.2001 kuni 01.01.2003 eest. Kohtuotsuse täitmiseks määras ja maksis Tartu Pensioniameti Tartu osakond R. K. lisapensioni teenistusstaaþi eest alates 27.01.2001.a.
  4. novembril 2005.a. esitas R. K. Tartu Pensioniametile avalduse maksta talle välja saamata jäänud ametniku lisapension tagasiulatuvalt perioodi 01.01.1996 -27.01.2001.a. eest. Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 15.detsembri 2005.a. otsusega nr 1356 jäeti see avaldus rahuldamata. Pensionikomisjoni otsuse peale pöördus R. K. kaebusega halduskohtusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebaja palus tunnistada Tartu Pensioniameti 15.detsembri 2005.a. toiming, millega jäeti talle pensionilisa tagasiulatuvalt ümber arvestamata ja välja maksmata, õigusvastaseks ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta R. K.ile välja tulumaksu kinni pidamata pensionilisana summad, mida R. K.il on õigus saada

§ 57lg 2 p 5 alusel ajavahemiku 01.01.1996.a.

kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) eest. Ühtlasi palus kaebaja, et kohus tunnistaks põhiseadusevastaseks ja jätaks kohaldamata Vabariigi Valitsuse

  1. märtsi 2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 ja 01.aprilli 2004.a. määruse nr
  2. Kaebuse esitaja arvates on Tartu Pensioniamet ebaõigesti tõlgendanud ja rakendanud

§ 182

lg-t 1 ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus

§ 182

lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Kohus peaks kohaldama üksnes

§ 182lg-t 1 (01.01.1996.a.

kehtinud redaktsioonis), tõlgendades seda seaduse mõttest lähtuvalt.

§ 182

lg 1 mõtte kohaselt tuli riigi ametiasutusteks lugeda muu hulgas ka Tartu Metsaametit ja selle õiguseellasi ning teisi riigiasutusi, kus kaebaja oli enne

-i jõustumist töötanud. Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet oli kohustatud ümber arvestama ja välja maksma kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud), kuivõrd selline kohustus tulenes

§-ist 57 lg 2 p 5 koostoimes

§-iga 182 lg 1. Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet ei lugenud kaebaja eelnevat (enne 01.01.1996.a.) töötamist Tartu Metsaameti Tartu metskonna metsaülemana ja sellele eelnevat töötamist teistes metskondades riigi ametiasutuses töötamiseks põhjendamatult.

§ 182

lg 1 (kuni 27.01.2001.a.kehtinud redaktsioonis) järgi arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. Eeltoodust tuleneb, et määravaks varasema teenistusstaaþi arvestamisel ja

§ 57

lg 2 p 5 kohaldamisel oli asjaolu, kas vastav isik oli

'i jõustumise ajal 01.01.1996.a. avalikus teenistuses ja kas ta töötas enne

'i jõustumist sellises asutuses, mida võis lugeda riigi ametiasutuseks

§ 182lg 1 mõttes.

Muid kriteeriume seadusandja varasema teenistusstaaþi arvestamiseks ja kõrgendatud pensioni arvestamiseks ette ei näinud. Kaebaja oli seisukohal, et puudub vaidlus selle üle, et ta oli 01.01.1996.a. seisuga avalikus teenistuses. Käesoleva kaebuse lahendamisel omab tähtsust asjaolu, kas Vabariigi Valitsus on temale

§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi riigi ametiasutuste kindlaksmääramisel kasutanud õiguspäraselt, arvestades põhiseaduse §-idest 11 ja 12 tulenevat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja leidis, et tema töötamist enne 01.01.1996.a. Tartu Metsaameti Tartu metskonnas ja enne seda veel viimase õiguseellaste juures ametikohtadel tuleb lugeda töötamiseks riigi ametiasutustes. Sellise järelduse saab teha lähtudes

§ 1lg 1 ja lg 2 sätestatust.

2 Kaebaja, töötades avalikus teenistuses, teostas oma ametis riiklikku järelevalvet ja kontrolli, omas õigust määrata halduskorras karistusi, omas õigust hoida, kanda ja kasutada tulirelva ja teisi erivahendeid, samuti teostas teisi riigiametnikule kohaseid ülesandeid. Nimetatut kinnitab ka loetelu ametitõendil nr. A-3/3.

§ 2

lg 2 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. VVS § 39 lg 3 loetelust nähtub, et valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Kuni 09.01.1999.a. kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 ning § 21 lg-d 1 ja 2 panid täidesaatva riigivõimu ülesanded riigimetsa majandamisel ja metsavalvel Metsaametile, milline pidi neid ülesandeid täitma oma koosseisus olevate riigimetskondade kaudu .

jõustumisel 01.01.1996.a. kehtinud Riikliku Metsaameti 04.06.1991.a. põhimääruse p 1 ja 3 kohaselt oli Eesti Metsaamet riigivalitsemisorgan keskkonnaministri valitsemisalas. Põhimääruse p 5 kohaselt Eesti Metsaameti põhiülesandeks oli riigi metsandus- ja jahinduspoliitika väljatöötamine ning selle ellurakendamise riiklik juhtimine. Riikliku Metsaameti 04.03.1993.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tartu Metsaameti põhikirja kohaselt oli Tartu Metsaamet valitsusasutus, kes viis maakonnas ellu valitsuse metsanduspoliitikat ja teostas metsavalvet ning kontrollis metsade majandamise seaduslikkust. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka

jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Põhimääruse kohaselt määratleti metskonna peamise ülesandena riikliku metsamajanduspoliitika ellurakendamine. Oma põhiülesande täitmisel tuli metskonnal täita peaasjalikult selliseid ülesandeid, mida on võimalik käsitleda üksnes täidesaatva riigivõimu teostamisena. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Tartu Metsaametit ja selle õiguseellasi, samuti metskondi ja metsamajandeid, tuli käsitleda valitsusasutusena ehk riigi ametiasutusena

§ 182

lg 1 tähenduses juba

jõustumisel 01.01.1996.a. ning kaebuse esitaja töötamist eelnimetatud asutustes tuleb käsitleda riigi ametiasutuses töötamisena.

§ 182

lg 2 andis Vabariigi Valitsusele volituse teha kindlaks ja kehtestada oma määrusega nende asutuste loetelu, mida tuli mõista riigi ametiasutustena

§ 182lg 1 mõttes.

Kaebuse esitaja arvates rakendas Vabariigi Valitsus temale antud volitusnormi ebaõigesti. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endise ENSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei ole nimetatud riigi ametiasutusena maakondlikke metsaameteid ega muid metsamajandamisega ja riikliku järelevalvega seonduvaid riigiasutusi. Kaebaja leidis, et

§-ist 182 lg 2 tuleneva volitusnormi alusel pidanuks Vabariigi Valitsus loetlema oma määruses kõik asutused, mida tuli mõista riigi ametiasutustena kaebuses eelpool märgitud tähenduses, sh maakondlikud metsaametid ja nende õiguseellased. Jättes määrusega kehtestatud loetelusse kandmata osa riigiasutusi, mida tuli lugeda samuti riigi ametiasutusteks, on Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a. määruse nr. 1 andmisel rikkunud oluliselt põhiseaduse §-is 11 ja 12 sätestatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning selline Vabariigi Valitsuse määrus tuleb samuti lugeda põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. 3 Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne ja võrdse kohtlemise printsiipi järgiv see, et

§ 182

lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus

§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel kõigile, kes enne

'i jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutustes, ühetaoliselt, vaid valikuliselt. Seadusandja ei piiranud

§ 182

lg-ga 1 riigi ametiasutuste loetelu, vaid selles sättes antud õigust tuli kohaldada kõigile riigi ametiasutustes töötanud isikutele ühetaoliselt. Kaebaja arvates on eeltoodud põhjustel põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse ja §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus ka Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määrus nr 100, millega rakendati määrust nr 97 tagasiulatuvalt 27.jaanuarist 2001.a.. Põhjendatud oleks olnud rakendada määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. Kaebaja arvates asjaolu, et Vabariigi Valitsus on rakendanud

§-ist 182 lg 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, ei saa mõjutada kaebajale saamata jäänud pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. Kaebaja oli seisukohal, et

§ 182

lg 1 muudatusega, mis kehtestati alates 27.01.2001.a., ei loodud kaebaja jaoks uut täiendavat õigust, mis rakendunuks alates 27.01.2001.a., vaid nimetatud seaduse muudatusega laiendati juba kehtivat õigust riigi ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, kuid milliseid ettevõtteid ja asutusi ei saanud eelmise redaktsiooni kohaselt käsitleda riigi ametiasutusena, töötatud ajale. Kuivõrd asutusi, kus kaebaja enne

-i jõustumist töötas, tuli lugeda

§ 182lg.

1 alusel ka juba enne 27.01.2001.a. riigi ametiasutusteks, siis ei puudutanud nimetatud sätte hilisem muudatus kaebaja õigust saada lisapensioni selle sätte varem kehtinud redaktsiooni alusel. Kaebaja osundas siinkohal avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE I) seletuskirjale. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et seaduse muudatuse tingis vajadus kõrvaldada seaduse ühetaolist rakendamist takistavad asjaolud ja likvideerida ebaõiglus, millega olid teatud riigiasutustes töötanud isikud jäetud ilma õigusest saada lisastaaþi, samuti likvideerida seadusemuudatuse läbi praegune ebavõrdse kohtlemine. Tähelepanu vääriv on ka asjaolu, et

§ 182

muudatusega ei muudetud §-is 182 lg 2 Vabariigi Valitsusele antud volitusnormi kehtestada riigi ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, vaid see jäi samaks. Ka nimetatud asjaolu viitab sellele, et Vabariigi Valitsus ei täitnud temale seadusandja poolt antud volitusnormi õiguspäraselt. Tartu Pensioniameti vastuväited Tartu Pensioniamet ei nõustunud kaebusega ja palus jätta selle rahuldamata järgnevatel põhjustel: Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb 01.01.1996. a jõustunud avaliku teenistuse seaduse (

) §-st 57. Enne

-i jõustumist omandatud tööstaaþi, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, lisamist teenistusstaaþile reguleerib

§ 182

. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes

-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi

§-des 153-156 sätestatud korras. 4 Kuni

  1. jaanuarini
  2. a kehtinud

-i § 182 redaktsiooni kohaselt oli lubatud varasema tööstaaþi hulka arvata üksnes

§ 182lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse 2.

jaanuari

  1. a määrusega nr 1 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes (sh riiklikud ametid) töötatud aega. Kooskõlas 27.01.
  2. a jõustunud

muutmise seadusega muudeti

§ 182

lõiget 1, mille kohaselt arvatakse § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

§ 182

täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 19.03.

  1. a määrusega nr 97, mis jõustus 25.03.
  2. a, kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.
  3. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
  4. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001. a. Järelikult on õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvestamiseks juhul, kui isik oli

-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne

-i jõustumist Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetellu kuuluval ametikohal. R. K. töötas aastatel 1945 – 1997 metsaülemana mitmetes Eestis asuvates metskondades.

-i jõustumisel 01.01.1996. a ei võetud R. K.it teenistusse ametisse nimetamise teel kooskõlas

§-ga

  1. jaanuaril 2001.a. jõustunud

§ 182

muudatuse kohaselt sai võimalikuks metsaameti süsteemis mitmetel ametikohtadel omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on maakondade metsaametites ja metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud asutustes töötatud aeg käsitletav varasema tööstaaþina, mis tuleb lisada teenistusstaaþile vastavalt

§ 182lõikele 3 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.

märtsi

  1. a määrusele nr
  2. Vabariigi Valitsuse 01.04.
  3. a määruse nr 100 kohaselt rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.
  4. a määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27.01.
  5. a. Kuna

ja eelpool nimetatud määrused ei reguleeri pensionide ümberarvutamist ning riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei sätestanud kuni 07.08.2005.a. pensionide ümberarvutamist tagasiulatuvalt, puudus alus riiklike pensione tagasiulatuvaks ümberarvutamiseks. Seaduslik alus

§ 182

lõike 3 alusel pensioni tagasiulatuvalt ümberarvutamiseks tekkis Sotsiaalministri 20.07.

  1. a määruse nr 92 “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi muutmine” jõustumisel 07.08.
  2. a. Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse

§ 182

lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt

§ 182

lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt

  1. septembriks 2005.a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. 5 Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus R. K.ile pensionilisa tagasiulatuvaks väljamaksmiseks alates 01.01.1996.a. Pensioniameti seisukoht on kinnitust leidnud ka Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumaja
  2. jaanuari
  3. a otsuses haldusasjas nr 3-220/
  4. R. K. leiab oma kaebuses, et Vabariigi Valitsus on rakendanud

§ 182

lõikest 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, mistõttu see ei saa mõjutada pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.

  1. a – 26.01.
  2. a. Pensioniametil ei ole võimalik eirata kehtivaid õigusakte. Järelikult ei ole võimalik R. K.ile maksta välja tagantjärele pensionilisa perioodi 01.01.
  3. a – 26.01.
  4. a eest, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab R. K.i kaebuse rahuldamata. Kaebuses palub selle esitaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Pensioniameti toiming, millega jäeti R. K.ile pensionilisa tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestamata ja välja maksmata, õigusvastaseks ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta R. K.ile välja tulumaksu kinni pidamata saamata jäänud ametniku pensioni lisa perioodi 01.01.
  5. a – 26.01.
  6. a eest. Avaliku teenistuse seaduse (

) § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile. Enne

jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas

§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib

§ 182. Kuni 27.

jaanuarini 2001. a kehtis

§ 182

lg 1 järgnevas redaktsioonis: Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.

§ 182

lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 182lg 2 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a.

määrusega nr 1 nende endiste ENSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid (p 8), riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused (p 12) ja riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13). Loetellu ei ole lülitatud nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone. 27. jaanuaril 2001.a jõustunud

muutmise seadusega muudeti

§ 182lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka (so teenistuse hulka 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

§-i 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse

  1. märtsil 2002.a. määrusega nr 97 (jõustus 25.03.2002) kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.aprilli
  2. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
  3. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

muutmise seaduse jõustumisest 27. jaanuaril 2001.a.

jõustumisel 01.01.1996.a. oli õiguslik alus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt

§ 57

lõikele 2 juhul, kui isik oli

-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne

jõustumist Vabariigi Valitsuse 02.jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud loetelus nimetatud ametiasutuses. Tööraamatu kandest nähtuvalt töötas R. K.

jõustumisel 01.01.1996.a. Riigi Metsametiga sõlmitud töölepingu alusel metsaülemana Tartu metskonnas (tl 13). Aastatel 1954 –1997 töötas ta metsaülemana Kilingi-Nõmme ja Tartu metsamajandi metskondades (tl 12-14). Vastavalt

§ 1

lõikele 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

§ 2

lg 3 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 järgi on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka

jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei lülitanud 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kehtestatud loetellu ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi saab teha järelduse, et neid asutusi ei käsitletud valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses, vaid valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 tähenduses. Seega ei saanud metskonnas metsaülemana töötamist

jõustumisel kohtu arvates käsitleda avalikus teenistuses olemisena. Kuna Eesti Vabariigi Riikliku Metsaametile allunud asutusi ei lülitatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endiste ENSV ametiasutuste loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei olnud kaebuse esitaja vanaduspensioni suurendamiseks

jõustumisel vastavalt

§ 57lõikele 2 alust.

Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud

§ 182muudatusega.

Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest tuleb metsamajandite ja Metsaameti riigimetsamaade talituste metskondades töötatud aeg lisada teenistusstaaþile vastavalt

§ 182lõikele 3 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.

märtsi

  1. a määrusele nr
  2. Vabariigi Valitsuse
  3. aprilli 2004.a. määruse nr 100 kohaselt rakendatakse Vabariigi Valitsuse
  4. märtsi 2002.a. määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates
  5. jaanuarist 2001.a. Sellest kuupäevast oli võimalik ka vanaduspension tagasiulatuvalt 7 ümber arvestada (vastavalt teenistusstaaþile seda suurendada) ja saamata jäänud lisapension välja maksta. Pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist

§ 182lõike 3 alusel reguleerib sotsiaalministri 20.07.2005.

a määrusega nr 92 riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendisse viidud muudatus (jõustus 07.08.2005. a.). Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse

§ 182

lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt

§ 182

lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt

  1. septembriks 2005.a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Enne juhendi muutmist arvestasid pensioniametid pensioni ümber ja maksid saamata jäänud lisapensioni mitmel juhul välja kohtu ettekirjutuse alusel. R. K.ile on pension ümber arvestatud ja lisapension tagasiulatuvalt ajavahemiku 27.01.2001 kuni 31.12.2003 (kaasa arvatud) eest välja makstud Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2005.a. otsuse alusel (tl 25-26). Kaebaja oli seisukohal, et jättes
  3. jaanuari
  4. a. määrusega nr 1 kehtestatud loetelusse kandmata osa riigiasutusi on valitsus määruse andmisel rikkunud oluliselt põhiseaduse §-dest 11 ja 12 tulenevat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne ja võrdse kohtlemise printsiiga kooskõlas see, et

§ 182

lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus

§-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel ühetaoliselt kõigile, kes enne

jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutustes, vaid seda rakendati valikuliselt. Kaebaja veendumuse kohaselt tulnuks Vabariigi Valitsuse

  1. märtsi2004.a.määrust nr 97 rakendada tagasiulatuvalt mitte
  2. jaanuarist
  3. a., vaid alates

jõustumisest, so 01.01.1996.a. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Nagu kohtuotsuses on eelnevalt märgitud, sai Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud

§ 182muudatusega.

Kaebuse esitajale oli võimalik metsamajandites töötatud aeg lisada teenistusstaaþile ja suurendada tema vanaduspensioni

§ 182lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.

märtsi

  1. a määruse nr 97 jõustumisest, so
  2. jaanuarist 2001.a.

§ 182

lg-s 2 sätestatud volitusnormiga on seadusandja jätnud Vabariigi Valitsuse otsustada, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused lülitatakse loetellu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ja millised mitte. Vabariigi Valitsus on selle loetelu kehtestanud oma 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud

jõustumisel ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele allunud asutusi valitsusasutustena ja ei lülitanud loetellu, ei muuda kohtu arvates seda valitsuse määrust põhiseadusevastaseks. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole määruse andmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna loetellu ei ole lülitatud ühelegi ministeeriumile, riiklikule ametile, riiklikule komiteele ja komisjonile ning riiklikule peavalitsusele ja riiklikule valitsusele allunud ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Riigi Metsaametile allunud asutuste lülitamine loetellu võinuks tuua kaasa teistele ministeeriumidele ja keskasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebavõrdse kohtlemise, kuna on alust arvata, et ka nende koosseisus oli töötajaid, kes teostasid täidesaatvat võimu või riiklikku järelevalvet. 8 Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Tartu Pensioniamet on toiminud õiguspäraselt, kuna puudus õiguslik alus R. K.ile pensionilisa tagasiulatuvaks (alates 01.01.1996.a). arvestamiseks ja väljamaksmiseks. Kohtul puudub sellest tulenevalt alus kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.