alusel teenistusstaaþi eest makstava lisandi juurdearvutamisega alates 01.01.1996.a. Pensionikomisjoni eelnimetatud otsuse peale esitas Ü. I. Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses taotles selle esitaja:
Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet oli kohustatud talle pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. ümber arvestama ja välja maksma, kuna selline kohustus tulenes
lg 2 p-st 5 koostoimes
Jättes kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. arvestamata ja välja maksmata, on pensioniamet ebaõigesti tuginenud Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määruses nr. 100 toodud tähtajale 27.01.2001.a. Samuti on Tartu Pensioniamet on vääralt tõlgendanud ja rakendanud
lg 1 sätteid ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus
lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Tartu Pensioniameti vastuväited Tartu Pensioniamet oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb
a. Varasema tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile on sätestatud
§-is 182. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes
-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi
§-des 153156 sätestatud korras. Kooskõlas
lõikega 3 kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Järelikult on õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvestamiseks juhul, kui ametikoht, kus isik töötas, on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli
-i jõustumise ajal avalikus teenistuses. Ü. I. töötas aastatel 1961 - 1996 metsavahina, metsnikuna ja metsaülemana mitmetes Eestis asuvates metskondades. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi
) jõustumisel 01.01.1996.a Ü. I. nimetatud seaduse alusel teenistusse ei nimetatud. 27.01.2001. a jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus, millega muudeti
lõiget 1 ja täiendati nimetatud paragrahvi lõikega 3, mis sätestas volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.
muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001. a.
reguleerib varasema (st enne
jõustumist omandatud) tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mille alusel tekib õigus suurendatud riiklikule vanaduspensionile
Kuni
-i redaktsiooni § 182 kohaselt oli võimalik varasema tööstaaþi hulka arvata vaid
jaanuari
lõike 1 kohaselt sai võimalikuks metsaameti süsteemis mitmetel ametikohtadel omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on maakondade metsaametites ja metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud 2 asutustes töötatud aeg käsitletav varasema tööstaaþina, mis tuleb lisada teenistusstaaþile vastavalt
märtsi 2002. a määrusele nr 97.
a Vabariigi Valitsuse 01.04.
ei reguleeri pensionide ümberarvutamist ning riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleerinud kuni 07.08.
lõikega 3 seaduslik alus pensionide ümberarvutamiseks tagasiulatuvalt alates 27.01.
lõikest 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, mistõttu see ei saa mõjutada pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.
) § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile. Enne
jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas
§-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib
jaanuarini 2001. a kehtis
lg 1 järgnevas redaktsioonis: Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. 3
lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
määrusega nr 1 nende endiste ENSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid (p 8), riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused (p 12) ja riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13). Loetellu ei ole lülitatud nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone. 27. jaanuaril 2001.a jõustunud
muutmise seadusega muudeti
Seadusemuudatuse kohaselt arvati § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka (so teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.
§-i 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
muutmise seaduse jõustumisest 27. jaanuaril 2001.a.
jõustumisel 01.01.1996.a. oli õiguslik alus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt
lõikele 2 juhul, kui isik oli
-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne
jõustumist Vabariigi Valitsuse 02.jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud loetelus nimetatud ametiasutuses. Tööraamatu kandest nähtuvalt töötas Ü. I.
jõustumisel 01.01.1996.a. Riigi Metsametiga sõlmitud töölepingu alusel Avinurme metskonna metsaülemana (tl 19 ja 23-25). Aastatel 1961 – 2002 töötas ta metsavahina Elva Metsamajandi Kuuste metskonnas, metsaülemana Jõgeva metsamajandi Avinurme metskonnas ning erametsa konsulendina Ida-Virumaa metsaametis ning Ida-Virumaa keskkonnateenistuses (tl 16-22). Vastavalt
lõikele 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
lg 3 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 järgi on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka
jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei lülitanud 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kehtestatud loetellu ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi saab teha järelduse, et neid asutusi ei käsitletud valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses, vaid valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 tähenduses. Seega ei saanud metskonnas metsaülemana töötamist
jõustumisel kohtu arvates käsitleda avalikus teenistuses olemisena. 4 Kuna Eesti Vabariigi Riikliku Metsaametile allunud asutusi ei lülitatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endiste ENSV ametiasutuste loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei olnud kaebuse esitaja vanaduspensioni suurendamiseks
jõustumisel vastavalt
Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud
Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest tuleb metsamajandite ja Metsaameti riigimetsamaade talituste metskondades töötatud aeg lisada teenistusstaaþile vastavalt
märtsi
a määrusega nr 92 riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendisse viidud muudatus (jõustus 07.08.2005. a.). Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse
lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt
lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt
lg 1 sätteid ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus
lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, sai Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud
Kaebuse esitajale oli võimalik metsamajandites töötatud aeg lisada teenistusstaaþile ja suurendada tema vanaduspensioni
märtsi
lg-s 2 sätestatud volitusnormiga on seadusandja jätnud Vabariigi Valitsuse otsustada, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused lülitatakse loetellu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ja millised mitte. 5 Vabariigi Valitsus on riigi ametiasutuste loetelu kehtestanud oma 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud
jõustumisel ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele allunud asutusi valitsusasutustena ja ei lülitanud loetellu, ei muuda kohtu arvates seda valitsuse määrust põhiseadusevastaseks. Kohtu veendumuse kohaselt ei ole määruse andmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna loetellu ei ole lülitatud ühelegi ministeeriumile, riiklikule ametile, riiklikule komiteele ja komisjonile ning riiklikule peavalitsusele ja riiklikule valitsusele allunud ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Riigi Metsaametile allunud asutuste lülitamine loetellu võinuks tuua kaasa teistele ministeeriumidele ja keskasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebavõrdse kohtlemise, kuna on alust arvata, et ka nende koosseisus oli töötajaid, kes teostasid täidesaatvat võimu või riiklikku järelevalvet. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 21.detsembri 2005. a. otsus nr 1381 on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks ning Tartu Pensioniametile kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.