Obsah (5)

§ 416§ 145§ 76§ 100§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-2280 Tsivii

§ 416

lg 3 alusel intressi summas 16 608.52 krooni saamise võimaluse; hageja on sellest summast maha arvanud leppetrahvi ja viivise; kahju suuruseks on 12 425.49 krooni, kuid hageja nõuab seda vaid osaliselt).

1. Kostja A.M. vaidles hagile vastu. Laenu võttis L.R. ja tema ei ole raha saanud. Vaatamata laenusaaja majandusliku olukorra halvenemisele ei ole hageja nõudnud laenusaajalt teise käendaja leidmist või muud täiendavat tagatist. Hageja poolt esitatud tõendeid kostja ei vaidlusta.
2. Kostja L.R. kohtule kirjalikult ei vastanud. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. veebruari 2006 otsusega hagi ja mõistis L.R. ja A.M. lt solidaarselt välja võla 32 000 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt

§-st 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse ees täies ulatuses.

Kostjad ei ole lepingute sõlmimist ega kehtivust vaidlustanud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei tasunud hagejale makseid vastavalt maksegraafikule hageja 10.12.2004, 21.12.2004 ja 12.01.2005 meeldetuletustele vaatamata. Viimases kirjas hoiatas 2 hageja kostjaid ka krediidilepingu ülesütlemise eest. 30.03.2005 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles ja nõudis kostjatelt võla tasumist. Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud.

§-d 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt

§-dest 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ning lepingu üldtingimuste p-st 6.1 võib krediidiandja nõuda krediidisaajalt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras.

(redaktsioon kuni 31.12.2005) § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.

§-d 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või, kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt

§-le 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt hinnakirjas sätestatule. Eeltoodust lähtudes pidas kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 17 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 3111.51 krooni, viivise 783.03 krooni, leppetrahvi 3400 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja saamata jäänud tulu 6255.46 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.M. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. veebruari 2006 otsuse tühistamist apellandi ja vastustaja vahelise käenduslepingu kehtivuse osas ja apellandi solidaarse vastutuse osas. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti jätnud laenusaaja L.R. üle kuulamata ning arvestamata A.M. le tekitatud kahju ja tema reaalse tervisliku seisundi (80%-line vaimse tervise jääv kaotus). Apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud käendusleping tuleb lugeda kehtetuks kui pettuse teel tehtud tehing (TsÜS § 15 lg 1 ja 2 ja 79 lg 1, 4, 5). TsK § 206 lg 2 kohaselt võib käendusega olla tagatud ainult tõeline nõue. Tõeliseks aga ei saa lugeda laenulepingut, milles laenaja ei asunud ega kavatsenudki asuda tegema lepingujärgseid tagasimakseid. Võlausaldaja väide, nagu ta oleks saanud esimese tagasimakse 200 krooni, on eksitav. Laenuandja lihtsalt maksis laenajale 17 000 krooni asemel 16 800 krooni. Antud juhul on laenaja tahtlikult viinud apellandi eksimusse selleks, et kallutada teda tegema tehingut ehk sõlmima käenduslepingut. Kohus on vääralt leidnud, et kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Apellant on seda vaidlustanud oma kahes kirjas vastustajale, esitades õigustatud kahtlused pettuses. Vastustaja ei vastanud apellandi kaebusele. Käendaja esindaja on olnud hoolimatu ja pole käenduslepingu kehtetuks tunnistamist nõudnud ega näinud käendaja vastuväidetes kahtlusi petturluses.
3. Balti Investeeringute Grupi Pank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses toodud ühtegi asjakohast ja kohaldamisele kuuluvat õigusnormi, mida kohus on apellandi arvates ebaõigesti kohaldanud või jätnud osaliselt või täielikult kohaldamata. 3 Asjaolu, et kohtuistungilt puudus L. R, ei ole aluseks apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuna kostjale L. R oli seaduse kohaselt kohtukutse kätte antud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited väidetava pettuse kohta on alusetud. Kuna käendusleping oli tehtud apellandi soovi kohaselt ja tema vaba tahte alusel, siis sellest tulenevat riisikot kannab apellant isiklikult ja täies ulatuses. Asjaolu, et apellant on omas kahes kirjas vastustajat teavitanud pettuse toime panemise kahtlustes, ei tähenda, et ta oleks lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Selleks, et apellant saaks lepingu ülesütlemist vaidlustada, pidi ta nimetatud kirjad või nendes esitatud seisukohad esitama kohtule läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks. Seda aga apellant pole esimese astme kohtus teinud, mistõttu on apellatsioonkaebusega esitanud uued tõendid, mille esitamise võimatust esimese astme kohtus apellant TsMS §-s 652 lg 3 esitatud nõuete kohaselt ei ole põhjendanud. Kuna apellant ega tema esindaja ei ole lepingute kehtivust kohtuistungil vaidlustanud, kinnitades hageja poolt esitatud tõendite kehtivust, siis on kohus põhjendatult leidnud, et apellant tunnistab lepingute kehtivust ja nendest tulenevaid kohustusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu
5. veebruari 2006 otsus tühistada. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 306 lg 1 järgi menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Vastavalt TsMS §-le 347 lg 2 p 2 kohtuistungi avamisel teatab kohus, millist asja arutatakse ning teeb kindlaks, kas istungilt puuduvatele isikutele on kohtuistungi toimumisest seaduse kohaselt teatatud või kas neid on seaduse kohaselt kohtusse kutsutud. Kui puuduolevale isikule ei ole seaduse kohaselt kohtuistungi toimumisest teatatud või teda ei ole seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, ei saa kohus menetlust jätkata. Kohtuistungi protokolli (t.l 105) kohaselt L.R. ema on saanud kutse kätte. Samas ei nähtu asja materjalidest, millel selline kohtu järeldus põhineb. Kohtuistungile kutsutud isikute nimekirja (t.l 101) ja ümbrikul oleva märke (t.l 102) kohaselt on kutse saadetud L. R ning asjas puuduvad tõendid, et kutse oleks kätte saanud L.R. või tema ema. Seega puudus maakohtul seadusest tulenev alus kohtuistungi jätkamiseks ning otsuse tegemiseks, kuna üks kostjatest ei olnud teadlik kohtuistungi toimumisest. Kohtuistungi protokollist (t.l 105) nähtub, et hageja oleks olnud nõus lõpetama menetlust kompromissiga, kuid L.R. puudumise tõttu kohtuistungilt ei olnud võimalik selgitada välja viimase seisukohta kompromissi suhtes. Ka nimetatud asjaolu kinnitab, et ülalmärgitud menetlusnormide rikkumine võis mõjutada maakohtu lõppjäreldust. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uue arutamise käigus. Viivi Tomson Egon Konsand 4 Üllar Roostoja 5