Tsiviilasi nr 2-06-3295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2006.a., Tallinn, Tartu mnt koht

§ 410

kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

1. juulil
2. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ja kostja abielust on sündinud xxxx.a tütar K.K.. Poolte abielu lahutati
3. detsembril
4. a. Pooled elavad eraldi, laps elab hagejaga, kostja ei toeta lapse ülalpidamist, ta ei ole tütre kasvatamiseks andnud mingit materiaalset toetust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1500 krooni kuus. Summa suurust põhjendab hageja sellega, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt ligikaudu 3000 krooni, millest pool tuleb kanda kostjal. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus.

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 164lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud 2

§ 129

lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 1500x9= 13.500 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1000 krooni.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse riigilõiv 1000 krooni. Katrin Saar kohtunik 3