KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-17635 T

§ 1042

järgi on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna hageja on teinud kulutusi kostjale kuuluva korteri kütmiseks, kuid kostja on jätnud saadud hüve eest tasumata.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole soojusenergiat tarbinud.
2. aastal teostas maja haldamist Mõisaküla Linnavalitsus ja kostjale kuuluv korter ühendati
3. aasta septembris teiselt korruselt küttesüsteemist välja. Kuna kostja ei saanud soojust tarbida, sest oli süsteemist välja lülitatud, ei ole ka Mõisaküla Linnavalitsuse poolt talle arveid esitatud, milline asjaolu pidi hagejale olema teada. Kui müüja ei võimalda ostjal müügilepingu esemeks olevat õigust omandada, siis ei saa müüja nõuda ka ostuhinna tasumist. Ei ole alust nõuda olematu teenuse eest tasumist. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus jättis
5. veebruari 2006 otsusega OÜ Avoterm hagi S.K. vastu rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostja esemele soojusenergia tootmise ja edastamisega kulutusi teinud, sest hageja ei ole tõendanud kostja eluruumile soojusenergia edastamist, samuti ei ole hageja tõendanud, et ta teatas kostjale kulutuste tegemise kavatsusest. Mõisaküla Linnavalitsus kui tollane elamu haldaja on esitanud kostjale
6. aasta augustis arve, milles näitab kostja võlgnevuseks 7771.20 krooni. Sama võlgnevuse suurus nähtub kostjale esitatud võlanõudest seisuga 01.08.2002, kusjuures Mõisaküla Linnavalitsus on kinnitanud, et maksenõudeid kostjale alates 01.06.2002 ei ole esitatud. Eeltoodud tõenditega ja fotodega on tõendatud kostja väite, et tema eluruumile ei ole alates 2000/2001 kütteperioodist soojusenergiat edastatud. Kohtul ei olnud alust kahelda, et kostja esitatud fotod on tehtud kostja korterist allkorrusel asuvast korterist nr 16 ja kinnitavad, et kostja korterit ühendav küttetorustik on lahti ühendatud.

§ 1042

lg 2 p 2 kohaselt ei ole kulutuste tegijal nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks soojusenergia edastamisest enne selleks 2 kulutuste tegemist kostjale teatanud. Esmane pretensioon kostjale soojusenergia võlgnevuse kohta on esitatud 04.05.

1. Hageja poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-101-03 on olnud olukord, kus kostjad on teenust tarbinud ja ei ole seda vaidlustanud, kuid vaidlus on tõusetunud esitatud nõude aluse üle. Käesolevas vaidluses ei ole aga kostja soojusenergiat tarbinud, mistõttu ei ole hageja viited nimetatud lahendile asjakohased. Hageja nõuab kostjalt õigusliku aluseta edastatud soojusenergiale tehtud kulude hüvitamist, kuid samas on seisukohal, et ta on soojusenergiat tootnud ja edastanud elamule kui tervikule. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-111-04 on põhjalikult käsitletud võrguettevõtja poolt liitumislepingu ja soojusenergia müügilepingu sõlmimist ja Riigikohus on jõudnud järeldusele, et võrguettevõtja on kohustatud sõlmima soojuse müügilepingu üksnes korteriomanike või -valdajatega ühiselt või valitsejaga või korteriühistuga. Võrguettevõtjal on õigus sõlmida ka soojuse müügileping korteriomanikega eraldi, kuid taolisel juhul oleks lepingu rikkumise korral võrguettevõtja poolt õiguskaitsevahendite kasutamine raskendatud. Vaidlusalusel juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjaga kui korteriomanikuga sõlminud eraldi soojuse müügilepingu, mille korral ta võiks vaidlustatud summat nõuda kostjalt lepingu järgi. Soojatootjal on kohustus edastada soojust kuni tarbijapaigaldiseni (elamu soojasõlmeni). Edasine soojusenergia jaotamine, jagunemine ja arvestamine sõltub juba korteriomanike (-valdajate) omavahelistest kokkulepetest. elamu majandamiseks ei ole moodustatud korteriühistut, samuti puudub korteriomanike ühise tegutsemise leping või muu korteriomanike kokkulepe kulutuste kandmise kohta. Vastavalt AÕS §-le 75 lg 1 (ka KOS §-le 13 lg 1) kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Eeltoodust tulenevalt võivad võimaliku nõude kostja vastu esitada kaasomanikud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Avoterm taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
3. veebruari 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS §-s 442 lg 8 sätestatud nõuet, sest pole otsuses märkinud, miks ei nõustuta hageja väidetega. Kostja esitatud kaks fotot ei ole kõlbulikud tõenditena, sest ei ole teada, kus ja millal on fotod tehtud. Toimikus on tõendina kostja 18.05.2005 kiri hagejale, milles ta teatab oma aadressi, kuid ei nimeta asjaolu, et temale kuuluvat korterit pole köetud. Hageja ei pea teadma, millised on iga üksikkorteri ehitustehnilised võimalused soojusenergiat tarbida. Hageja ei saa jälgida ning see pole ka tema kohustus, millistesse küttekehadesse hoones tervikuna soojusenergia jõuab. Hageja võttis soojusenergia müügil aluseks maja soojusmõõtja üldnäidu ja jagas selle vastavalt ehitisregistri andmebaasis olevate reaalosadega, saades nn osaluskoefitsiendi. Korteriomanikega, kellega õnnestus kontakti saada, kooskõlastati eelnimetatud osaluskoefitsient; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja kütjana oleks pidanud kõiki korteriomanikke eelnevalt informeerima, et kavatseb hakata kütma, st tegema kulutusi. Kohustus kütteperioodide alustamiseks tuleneb kaugkütteseadusest, Mõisaküla Linnavalitsuse haldusaktidest ning hageja kokkulepetest omavalitsusega. Seetõttu on kohane rakendada

§ 1042

lg 2 p 2 ning asjaolud on võrreldavad Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-101-03 käsitletud asjaoludega; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et Mõisaküla Linnavalitsuse võlanõue ei ole aastatel 20002002 muutunud ja seetõttu ei ole kostja soojusenergiat tarbinud. Mõisaküla Linnavalitsuse teatisest nähtub, et kütteperioodil 2001/2002 küttis elamut, milles kostja korter asub, hoopis eraõiguslik äriühing OÜ Mõisaküla Katel, kes esitas kostjale arved soojusenergia tarbimise eest; 3 4) on ebaõige maakohtu seisukoht, et nõuet kostja vastu ei saa esitada mitte hageja (apellant), vaid ainult teised kaasomanikud. Teised kaasomanikud pole teinud kulutusi hoone kütmiseks, s.t puudub nõude alus. Apellanti ei teavitatud omavalitsuse ega ka korterite kaasomanike poolt ühestki asjaolust, mis oleks andnud võimaluse või pannud kohustuse jaotada soojusenergiat teistel alustel kui ehitisregistri andmebaasis märgitud osade suurusele. Võimaluse mitte soojusenergia eest tasuda oleks pidanud kostja ise looma, leppides selles teiste kaasomanikega eelnevalt kokku.

1. S. K vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus hinnanud piisavalt kõiki tõendeid. Asjaolu, et vastustaja korteris ei olnud radiaatorid võrku ühendatud, kinnitab ka S.K. ja Mõisaküla Linnavalitsuse e-kirjad. S.K. saatis Mõisaküla Linnavalitsusele nõude taastada läbilõigatud küttesüsteemi torustiku korrasolek aadressil, et küttesüsteemi saaks kasutada korteris
2. Mõisaküla Linnahooldus on 27.01.2006 vastuses palunud vastustajal kontrollida torustiku ja küttekehade korrasolekut, et peale ühenduste taastamist korterist 16 oleks välistatud lekete tekkimine. 18.05.2005 kiri on kostja poolt saadetud mitte vastusena OÜ Avoterm pretensioonile, vaid vastusena hageja esindaja telefonikõnele. Kuna vastustaja sel hetkel isegi ei teadnud, milles nõue seisneb, ei saanud ta esitada ka vastust, et korterit ei ole köetud. Seega viide kirjale kui tõendile, justkui S.K. oleks varjanud asjaolu, et radiaatorid on välja lõigatud, ei ole korrektne; 2) on ebaõige seisukoht, et 2001/2002 kütteperioodil küttis elamut OÜ Mõisaküla Katel, kes esitas kostjale arved soojusenergia tarbimise eest. Vastustaja ei ole saanud OÜ-lt Mõisaküla Katel ühtegi arvet. Apellant ei ole esitanud põhjendatud vastuväidet, et korter oli soojusvõrgus, mistõttu kohus on tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et korter oli küttesüsteemist lahti lõigatud; 3) ei ole apellant sõlminud soojuse müügilepingut vastustajaga ega kokkulepet kaasomanikega. Apellant ei nõudnud kaasomanike kokkuleppe sõlmimist, mistõttu ei olnud kaasomanike koosolekut nimetatud küsimuses toimunud. Kuna kostjal olid radiaatorid välja lõigatud, kaasomanikud olid sõlminud igaüks eraldi lepingu soojatootjaga, mitte ühiselt (kaasomanike kokkulepe puudub), siis puudus vastustajal ka vajadus ja võimalus sõlmida mingeid kokkuleppeid kaasomanikega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu
4. veebruari 2006 otsus on lõppjäreldustelt seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

§ 1042

lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Seega eeldab nimetatud sätte alusel nõude rahuldamine tuvastamist, et teise isiku (vastustaja) esemele on kulutusi tehtud ning ta on seeläbi rikastunud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et apellant ei ole tõendanud, et ta on teise isiku esemele kulutusi teinud ning seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. 4 Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samuti on maakohus analüüsinud kõiki esitatud tõendeid ning põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja väidetega. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätteid, ei ole põhjendatud. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja põhjendatult leidnud, et vastustaja ei ole alates 2000/2001 kütteperioodist soojusenergiat tarbinud. Apellandi seisukoht, et kuna pole teada, kus ja millal on tehtud vastustaja esitatud kaks fotot (t.l 66-67), siis ei tõenda need vastustaja väidet soojusenergia mittetarbimise kohta, võib olla iseenesest põhjendatud, kuid maakohtu järeldus apellandi nõude tõendamatuse kohta ei põhine nimetatud kahel fotol. Mõisaküla Linnavalitsuse arve, võlanõue ja tõend (t.l 68-70) kinnitavad vastustaja väidet, et 2000. aastal ühendas tookordne elamu haldaja vastustaja korteri vastustaja korteri all asuvast korterist nr 16 küttesüsteemist välja. Neid asjaolusid ei ole apellant ümber lükanud. Samuti tõendavad vastustaja vastuväiteid tema ja Mõisaküla Linnavalitsuse 27.01.2006 e-kirjad (t.l 118). Kui apellant oleks soovinud vastustaja tõendeid kummutada, siis oleks tal olnud ilma liigse ajakuluta võimalik tutvuda korterite nr 16 ja 18 küttesüsteemiga ning tõendada oma nõude põhjendatust. Kui apellant ei soovi kindlaks teha, millistesse küttekehadesse elamus soojusenergia jõuab (s.t kas vastustaja vastuväited on põhjendatud), siis sellega võtab ta võimaluse enda nõuet tõendada. Apellandi 17.03.2006 teatis (t.l 110) ei tõenda vastustaja poolt soojusenergia tarbimist 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 kütteperioodil, kuna vastustaja väitel oli tema korter 17.03.2006 uuesti soojavõrku ühendatud. Apellandi esitatud asjaolu nn osaluskoefitsiendi kasutamise kohta ning tõend selle kohta, kes küttis elamut 2001/2002 kütteperioodil, võivad olla põhjendatud, kuid need ei tõenda vastustaja poolt soojusenergia tarbimist 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 kütteperioodil ning seetõttu ei saa olla aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele. Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti viidanud

§-le 1042 lg 2 p 2. Nimetatud asjaolu ei ole aga aluseks kohtuotsuse tühistamisele ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele.

§ 1042

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab, et teisele isikule (vastustajale) on kulutusi tehtud ja viimane on seetõttu rikastunud. Nagu eespool märgitud, ei ole apellant tõendanud, et ta on teinud kulutusi vastustaja korterile ning seepärast polnud maakohtul põhjust

§ 1042lg 2 p 2 kohaldamiseks.

Vaidlustatud maakohtu otsusest ei tulene, et nõude vastustaja vastu saaksid esitada ainult elamu kaasomanikud. Maakohus on üksnes viidanud apellandi võimalusele sõlmida soojuse müügileping korteriühistu või –haldajaga. Sellisel juhul vastutaks soojatootja ees korteriühistu või –haldaja ning korteriomanikud vastutaksid omavahelistes suhetes vastavalt AÕS §-le 75 ja KOS §-le 13. Antud juhul ei ole apellant tõendanud, et vastustaja oleks tarbinud tema poolt väljastatud soojusenergiat (rikastunud tema arvel), ja seetõttu on maakohus jätnud apellandi nõude rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja