3-05-1362 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2006. a Jõhvi Haldusasja number 3-05-13

§ 57lg.

2 p. 5 alusel ajavahemiku 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) eest Asja läbivaatamise kuupäev 08.03.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja H.K RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud jätta protsessiosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. 3-05-1362 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

’i jõustumisel 01.01.1996.a. oli kaebaja teenistuses riigi ametiasutuses Ida-Viru Metsaameti peametsaülema asetäitjana, millisel ametikohal töötas kaebaja alates 01.04.1993.a. Varasemalt alates 07.08.1954.a. töötas kaebaja samuti endise ENSV ametiasutustes, teostades oma ametikohtadel riiklikku järelevalvet, millised ametikohad eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist ja millist töötamise aega tõendab koopia kaebaja tööraamatust. Kaebajal oli

’i jõustumise ajaks teenistusstaaži eelnimetatud asutustes üle 30 aasta. Kaebaja saab alates 12.02.1987.a. riiklikku vanaduspensioni. Tulenevalt alates 27.01.2001.a. jõustunud

’i § 182 lg. 1 ja 3 redaktsioonist ja Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a. määrusest nr. 97, millega täpsustati ja konkretiseeriti asutusi, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad, ning ametikohti, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, pöördus kaebaja 10.04.2002.a. tehtud kirjaliku avaldusega Virumaa Pensioniameti poole oma pensioni ümberarvestamiseks

’i § 57 alusel. Kaebaja leidis, et tal on eelpool toodud põhjustel ja tulenevalt

’i §-ist 182 lg. 1 ja 3 õigus nõuda teenistusstaaži hulka enne

’i jõustumist eelnimetatud riigi ametiasutustes töötatud aeg ja saada

§ 57lg.

2 p. 5 alusel vanaduspensioni suurendust 50 % võrra alates 01.01.1996.a. Kaebaja varasemat pöördumist nimetatud küsimuses takistas asjaolu, et kaebajat ei nimetatud peale

-i jõustumist 01.01.1996.a. koheselt õiguspäraselt avalikku teenistusse, vaid kaebaja pidi läbima eelnevalt pika vaidluste ahela oma õiguste tagamiseks. Virumaa Pensioniamet vastas kaebaja avaldusele 19.04.2002.a. kirjaga nr. 918, et kaebaja dokumentides puudub kanne seisuga 01.01.1996.a. tema avalikku teenistusse nimetamise kohta peametsaülema asetäitja ametikohale, mistõttu Virumaa Pensioniamet keeldus kaebajale pensioni ümberarvestusest. Kuivõrd kaebaja püüdlused tõendada oma avalikus teenistuses olemist seisuga 01.01.1996.a. kohtuväliselt ei andnud soovitud tulemust, pöördus kaebaja kaebusega Tallinna Halduskohtu poole, taotledes kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist ehk kaebaja töötamise ametnikuna

’i tähenduses seisuga 01.01.1996.a. tuvastamist. Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsusega 11.09.2002.a. haldusasjas nr. 3971/2002 tuvastati avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja töötamisel avalikus teenistuses Ida-Viru Metsaameti peametsaülema asetäitja ametikohal seisuga 01.01.1996.a.Nimetatud halduskohtu otsusest tulenevalt tunnistas kaebaja suhtes avalik-õigusliku suhte olemasolu alates 01.01.1996.a. ka keskkonnaminister oma 17.09.2002.a. käskkirjaga nr 716. Ka Virumaa Pensioniamet on tunnistanud kaebaja avalik-õiguslikku suhet 01.01.1996.a. seisuga, lugedes kaebajat

§-is 57 lg. 2 sätestatud suurendatud riikliku vanaduspensioni subjektiks. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja oli avalikus teenistuses 01.01.1996.a. seisuga. Peale eelmärgitud Tallinna Halduskohtu otsuse jõustumist ja keskkonnaministri käskkirja pöördus kaebaja 26.09.2002.a. uuesti Virumaa Pensioniameti poole kirjaliku avaldusega tema pension ümber arvutada tagasiulatuvalt alates

’i jõustumisest 01.01.1996.a.Virumaa Pensioniamet kaebaja avaldusele ei vastanud, kuid teostas kaebaja pensioni ümberarvestuse alates 25.märtsist 2002.a. Kuivõrd kaebaja ei olnud Virumaa Pensioniameti sellise avalduse osalise rahuldamisega nõus, pöördus kaebaja 25.11.2002.a. veelkordselt Virumaa Pensioniameti poole kirjaliku avaldusega, milles palus teatada, miks Pensioniamet ei teostanud kaebaja pensioni ümberarvestamist alates 01.01.1996.a. nagu 26.09.2002.a. avalduses oli nõutud. Virumaa Pensioniamet vastas kaebajale 11.12.2002.a. kirjaga nr. 1-22/2245, milles teatas, et pension arvestati ümber Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määruse nr. 97 jõustumise päevast, so alates 25.03.2002.a. Kuivõrd kaebaja ei olnud Virumaa Pensioniameti ka sellise kaebaja avalduse osalise rahuldamisega nõus, pöördus kaebaja Jõhvi Halduskohtusse nõudega oma pensioni ümberarvestamiseks tagasiulatuvalt esialgu alates 27.01.2001.a. kuni 25.03.2002.a. Tartu 2 3-05-1362 Ringkonnakohtu 29.10.2004.a. otsusega haldusasjas nr. 2-3-250/2004 tühistati Jõhvi Halduskohtu 13.07.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-122/2004 ja tehti uus otsus, millega rahuldati kaebaja nõue pensioni ümberarvestamiseks ajavahemiku 27.01.2001.a. kuni 25.03.2002.a. eest ning kohustati Virumaa Pensioniametit tegema kaebaja pensioni osas vastavad ümberarvestused. Kuivõrd peale eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu otsust jäi kaebajale pension ümber arvestamata ja välja maksmata veel ajavahemiku 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. eest, siis esitas kaebaja 15.11.2005.a. Virumaa Pensioniametile veelkordselt kirjaliku taotluse, täpsustamaks oma varasemaid nõudeid. Viimati nimetatud taotluses palus kaebaja Virumaa Pensioniametil arvestada ja välja maksta pensionilisa ajavahemiku 01.01.1996.a. kuni 27.01.2001.a. eest. Virumaa Pensioniamet vastas kaebaja viimasele taotlusele kirjaga 30.11.2005.a. nr. 6.V449/27616, milles teatas, et Pensioniametil puudub õiguslik alus kaebajale pensionilisa tagasiulatuvaks väljamaksmiseks alates 01.01.1996.a. Nimetatud toiminguga Virumaa Pensioniamet sisuliselt keeldus lõplikult ümber arvestamast ja välja maksmast kaebajale seadusega ettenähtud pensionilisa. Kaebaja esitas 30.12.2005 Jõhvi Halduskohtule kaebuse Virumaa Pensioniameti nimetatud toimingu peale. Kaebaja peab Virumaa Pensioniameti 30.11.2005.a. toimingut, mis väljendus kirjas nr. 6.V44-9/27616 ja millega jäeti kaebajale pensionilisa tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestamata ja välja maksmata, täielikult õigusvastaseks ning kaebaja õigusi rikkuvaks. Kaebaja leiab, et Virumaa Pensioniamet oli kohustatud kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestama ja välja maksma, kuivõrd selline kohustus tulenes Pensioniametile kaebaja taotluse alusel

§-ist 57 lg. 2 p. 5 koostoimes

§-iga 182 lg. 1. Virumaa Pensioniamet, jättes kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. arvestamata ja välja maksmata, on ebaõigesti tuginenud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määruses nr. 100 toodud tähtajale 27.01.2001.a. Kaebaja leiab, et Ida-Viru Metsaametit ja selle õiguseellasi, tuli käsitleda valitsusasutusena ehk riigi ametiasutusena

§ 182lg.

1 tähenduses ka juba

’i jõustumisel 01.01.1996.a. ja mitte alles

§ 182lg.

1 uues redaktsioonis kehtestamisest alates 27.01.2001.a. Kaebaja leiab, et teda tuli käsitleda töötavana riigi ametiasutuses enne 01.01.1996.a. ka kuni 26.01.2001.a. kehtinud

§ 182lg.

1 mõttes, siis ei mõjutanud nimetatud seaduse sätte muutmine kaebaja õigusi alates 27.01.2001.a. Kuivõrd kaebaja tugineb oma kaebuse väidetes olulises osas ka asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr. 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr. 97 § 3 lg. 2 on vastuolus Põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja isikute ühetaolise kohtlemise põhimõttega, siis palub kaebaja halduskohtul käesoleva haldusasja lahendamisel eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse sätted jätta kohaldamata ja kohaldada üksnes

§ 182lg.

1 alates 01.01.1996.a. kehtinud redaktsioonis, tõlgendades seda nimetatud sätte ja seadusandja mõttest lähtuvalt, mille kohaselt riigi ametiasutusteks tuli

§ 182lg.

1 mõtte kohaselt lugeda muu hulgas ka Ida-Viru Metsaametit ja selle õiguseellasi ning teisi riigiasutusi, kus kaebaja oli enne

-i jõustumist töötanud. Kaebaja leiab, et kaebuses viidatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr. 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr. 97 § 3 lg. 2 sätted, mille alusel on Virumaa Pensioniamet jätnud kaebajale

§ 57lg.

2 p. 5 alusel ja tulenevalt

§-ist 182 lg. 1 pensionilisa ajavahemilukul 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. arvestamata ja välja maksmata, on käesoleva kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, kuivõrd halduskohus peaks Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr. 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr. 97 § 3 lg. 2 Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui nimetatud aktide sätete Põhiseadusele vastavuse korral. Juhul, kui viidatud Vabariigi Valitsuse määruste sätted, mille alusel jäeti Virumaa Pensioniameti poolt kaebajale pensionilisa ümberarvestamata ja välja maksmata, on vastuolus Põhiseadusega, siis on kaevatud toiming igal juhul õigusvastane ja kaebaja taotlus Virumaa Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks 3 3-05-1362 kuulub rahuldamisele, vastupidisel juhul sõltub kaebuse rahuldamine ning kaevatud toimingu õigusvastaseks tunnistamine ja Virumaa Pensioniametile kaebusega taotletud ettekirjutuse tegemine mitte üksnes

§ 182lg.

1 kohaldamisest, vaid ka Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määruse nr. 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr. 97 § 3 lg. 2 rakendamisest. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning palus selle rahuldamist.Ühtlasi palus ta vastustajalt välja mõista kohtukulu summas 20 107 krooni vastavalt kohtukulude nimekirjale kaebaja kasuks. Vastustaja Virumaa Pensioniamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda. Virumaa Pensioniametil ei ole võimalik arvestada pensionilisa ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001.a eest ning kaebuse esitajal puudub selleks ka õigus. Pensioni ümberarvestamine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) ja sotsiaalministri 31.12.2001.a määruse nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja maksmise juhend” (SM määrus nr 167) alusel. SM määruse nr 167 § 531 sätestab järgmise: „ Avaliku teenistuse seaduse” § 182 lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» alusel pensionide ümberarvutamisel, arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt «Avaliku teenistuse seaduse» § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt

1. septembril
2. a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Antud säte jõustus 07.08.2005.a. Avaliku teenistuse seaduse § 182 lõige 3 jõustus 27.01.2001.a. A.S pensionilisa on ümberarvestatud alates 27.01.2001.a. Pensionilisa maksmine alates 01.01.1996 ei ole võimalik, kuna selleks puudub seaduslik alus. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest oli maakondade metsaametites, sh Ida-Viru Metsaameti metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud asutustes töötatud aeg on käsitletav varasema tööstaažina, mis tuleb lisada teenistusstaažile vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 182 lg-le 3, mis jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumisel
3. jaanuaril
4. a, ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
5. märtsi 2002 määrusele nr
6. A.S on oma kaebuses lk 6,
7. lõikes märkinud, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a määrusega nr 1 kinnitatud endise ENSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, ei ole nimetatud riigi ametiasutustena maakondlike metsaameteid ega muid metsamajandamisega ja riikliku järelevalvega seonduvaid riigiasutusi. Tallinna Halduskohtu 23.11.2005.a otsusega nr 3-2729/2004 on A.S samasisuline kaebus rahuldamata jäetud. Antud asjas soovis kaebuse esitaja kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 17 alusel. Kahju on tekitatud 96 683 krooni, mis seisneb 50% suuruse pensionilisa maksmata jätmises ajavahemikus 01.01.1996 kuni 25.03.2002

§ 57alusel.

Eelpool toodud summat nõuab A.S kaudselt ka käesolevas asjas. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-05-1362 ( vana nr 3-285/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt määratakse riiklik pension ja seda makstakse Eesti alalisele elanikule. A.S saab alates 12.02.1987 vanaduspensioni, mille määramisel on 27.01.2001 aja seisuga arvesse võetud kokku 50,926 aastat staaži, sealhulgas ametnikustaaši 34 aastat 4 kuud ja 19 päeva. 15.04.2004 esitas ta Virumaa Pensioniametile avalduse ja palus Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusele nr 100 viidates, et tema pension arvutataks alates 27.01.2001 kuni 25.03.2002 riigiametniku staaži alusel ümber. 4 3-05-1362 Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2004.a. otsusega haldusasjas nr. 2-3-250/2004 tühistati Jõhvi Halduskohtu 13.07.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-122/2004 ja tehti uus otsus, millega rahuldati kaebaja nõue pensioni ümberarvestamiseks ajavahemiku 27.01.2001.a. kuni 25.03.2002.a. eest ning kohustati Virumaa Pensioniametit tegema kaebaja pensioni osas vastavad ümberarvestused. Kaebaja esitas 15.11.2005.a. Virumaa Pensioniametile veelkordselt kirjaliku taotluse, täpsustamaks oma varasemaid nõudeid pensioni ümberarvestamiseks perioodi 01.01.1996 26.01.2001 eest. Vastustaja ei saanud kaebaja taotlust rahuldada põhjusel, et tal ei ole võimalik pensionilisa maksta, sest puudub õiguslik alus pensioni ümberarvestamiseks alates 01.01.1996.a. Kaebaja nõuab kohtult tulenevalt

§-dest 57 ja 182 lg 1 lisapensioni määramist alates 01.01.1996 -26.01.2001.a. Haldusasja materjalide järgi on konkreetselt kaebaja A.S õigust pensionililisale vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele 97 ja 100 tunnistanud Tartu Ringkonnakohus ( t.lk.25 jj). Kohus on jõustunud kohtulahendis A.S kohta märkinud, ” asjas ei saa vaidlust olla selle üle, et tulenevalt

§ 182

alusel antud Valitsuse määrusest nr 100 on A.S`l alates 15.04.2004 õigus saada 50 %-list pensionilisa tagantjärele ka ajavahemiku eest 27.01.2001-25.03.2002, siis ei saa RPKS-i tõlgendada selliselt, et isikul puudub võimalus oma õigusi realiseerida ”. Käesolevas haldusasjas puudub poolte vahel vaidlus, et seisuga 01.01.1996 töötas kaebaja töölepingu alusel Ida- Viru Metsaameti peametsaülema asetäitja ametikohal ning eelnimetatud ametikohal töötamine on käsitletav avalikus teenistuses töötamisena. Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsusega 11.09.2002.a. haldusasjas nr. 3-971/2002 tuvastati avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja töötamisel avalikus teenistuses Ida-Viru Metsaameti peametsaülema asetäitja ametikohal seisuga 01.01.1996.a. Nimetatud halduskohtu otsusest tulenevalt tunnistas kaebaja suhtes avalik-õigusliku suhte olemasolu alates 01.01.1996.a. ka keskkonnaminister oma 17.09.2002.a. käskkirjaga nr 716. Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb

§ -st 57, mis jõustus 01.01.1996.a. Varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile on sätestatud

§-s 182. Nimatatud paragrahvi lõige 2 on jõustunud 02.06.1995

§ 182lg 1 on jõustunud 27.01.2001.a.

§ 182lg 3 on jõustunud 27.01.2001

§-dest 57 ja 182 lg 1 lisapensioni määramist alates 5 3-05-1362 01.01.1996 -26.01.2001.a. Eeltoodu alusel on õiguslik ümberarvutamiseks juhul, kui on täidetud kaks tingimust: alus vanaduspensioni 1) isik oli

jõustumise ajal 01.01.1996 avalik-õiguslikus teenistuses; 2) ametikoht on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu. Käesoleva haldusasja põhiküsimus on selles, kas Ida- Viru Metsaameti näol oli tegemist riigi ametiasutusega, milles teenistuse aeg ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana loetakse

§ 153

punkti 1 kohaselt avaliku teenistusstaaži hulka ( kaebaja nõue) või, kas Ida- Viru Metsaameti näol oli tegemist keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud muu asutuse või organisatsiooniga, kus töötamist saab avaliku teenistusstaaži hulka lugeda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 alusel. Haldusasja materjalide kohaselt oli Ida-Viru Metsaamet vastavalt oma põhikirjale (kinnitatud

1. märtsil
2. a Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti käskkirjaga nr 21) Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti haldusalas tegutsev kohalik valitsusasutus (põhikirja punkt 1) ning iseseisev juriidiline isik (põhikirja punkt 4). Avaliku teenistuse seaduse § 182 reguleerib varasema (st enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist) tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mille alusel tekib õigus suurendatud riiklikule vanaduspensionile seaduse § 57 alusel. Kuni
3. jaanuarini 2001 kehtinud

redaktsiooni § 182 kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata vaid § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määruses nr 1 nimetatud asutustes töötatud aega (sh riiklikud ametid).
3. jaanuaril 2001 kehtima hakanud

§ 182

lg 1 kohaselt sai võimalikuks lisaks eelnimetatud asutustele ka neile allunud asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides, sh maakondade metsaametites omandatud tööstaaži lisamine teenistusstaažile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja seadusemuudatuse seletuskirjast oli maakondade metsaametites, sh Ida-Viru Metsaameti metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud asutustes töötatud aeg on käsitletav varasema tööstaažina, mis tuleb lisada teenistusstaažile vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 182 lg-le 3, mis jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse jõustumisel

1. jaanuaril
2. a, ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
3. märtsi 2002 määrusele nr
4. Halduskohtu toimikus on Keskkonnaministri
5. 09.2002 käskkiri nr 716 ( t.lk 21), mis annab vastuse käesoleva haldusasja põhiküsimusele: kas Ida- Viru Metsaameti näol oli tegemist riigi ametiasutusega või oli tegemist keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud muu asutuse või organisatsiooniga, kus töötamist saab avaliku teenistusstaaži hulka lugeda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 alusel. Nimetatud käskkiri kannab pealkirja ” juhend avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks isikute suhtes, kes 01.01.1996 töötasid keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustes….”. Käskkirjas on viited

§ 163

lg 1 ; Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 (jõustus 25.03.2002) § 3 lg 1 ning Tallinna Halduskohtu 11.09.2002 otsusele. Käskkirjast nähtub üheselt, et Ida- Viru Metsaameti näol oli tegemist keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud muu asutuse või organisatsiooniga, kus töötamist saab avaliku teenistusstaaži hulka lugeda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 alusel. Asjaolu, et kaebaja töösuhe jäeti

§ 163

lg 1 kohaselt ümber vormistamata teenistussuhteks seaduses sätestatud tähtajal, ei ole tähtsust töötatud aja arvutamisel avaliku 6 3-05-1362 teenistusstaaži hulka. Seega kaebajal tekkis õigus vanaduspensioni ümberarvestamiseks alates 27.01.2001.a., mitte 01.01.1996.a. A.S pensionilisa on ümberarvestatud alates 27.01.2001.a

§ 57

, Vabariigi Valitsuse 19.02.2002 määruse nr 97 ja Vabariigi Valitsuse 1.04.2004 määruse nr 100 alusel, mis on õige ja seadusele vastav. Kirjeldatu alusel ei ole kaebajal õiguslikku alust taotleda pensionilisa maksmist

§ 57

lg 2 ja

§ 182lg 1 alusel alates 01.01.1996.a.

Kohus peab vajalikuks märkida, et nii Tallinna Halduskohtu 11.09.2002 kohtuotsuses 3971/2002 ( t.lk 19), kui ka Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2004 kohtuotsuses nr 2-3-250 / 2004 on põhjendatud, miks rakendati

§ 182lg 1 ja lg 3.

Kaebaja nõuded Virumaa Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta A.S’le välja tulumaksu kinnipidamata summad pensionilisana, mida A.S’l on õigus saada

§ 57lg.

2 p. 5 alusel ajavahemiku 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) eest ning Virumaa Pensioniameti 30.11.2005.a. toimingu, millega jäeti A.S’le pensionilisa tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestamata ja välja maksmata, õigusvastaseks tunnistamiseks, on põhjendamatud. Kirjeldatu alusel halduskohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et „ kaebajal on õigus saada

§- s 57 sätestatud suurendatud vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 01.01.1996 vastavalt

§ 182lõike 1 alusel tekkinud teenistusstaažile ning Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a.

määrus nr. 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr. 97 § 3 lg. 2 on põhiseadusele mittevastavad, kuna rikuvad proportsionaalsuse ja isikute ühetaolise kohtlemise põhimõtet, siis tuleb määruste sätted jätta käesolevas asjas kohaldamata ja kohaldada

§ 182lg 1 alates 01.01.1996 kehtinud redaktsioonis „ .

Halduskohus märgib järgmist:

§ 182

lõigete 2 ja 3 alusel antud määrused on oma sisult vaid täpsustava iseloomuga, kuna teenistusstaazi arvutamise osas omab tähtsust vaid

§ 182

lg 1, mis sätestab isikute ringi, kellel on õigus enne

-i jõustumist töötatud aja lisamiseks teenistusstaazile. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrus nr 1 ja 19.03.2002 määrus nr 97 on suunatud seaduse rakendajale ( vastustajale) selleks, et tema tööd hõlbustada. Vastavalt

§ 182

lg 2 ja 3 alusel antud määrustele on kaebaja avalik teenistuja ning tema ametikoht ( peametsaülema asetäitja ) on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu. Ida- Viru Metsaameti näol oli tegemist keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud muu asutuse või organisatsiooniga, kus töötamist saab avaliku teenistusstaaži hulka lugeda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 alusel ning seda seisukohta toetab ka keskonnaministri poolt antud

1. 09.2002 käskkiri nr
2. Eespool toodud argumentidele toetudes ei pea kohus võimalikuks analüüsida kaebaja ülejäänud väiteid. Halduskohus jätab kaebuse rahuldamata ning kohtukulu kaebaja enda kanda. Vastustaja kohtukulude nõuet esitanud ei ole. Kohus kohaldas HKMS § 25 § 26 lg 1 p 6, § 28 lg 1 § 31 lg 1 lg 4 lg 5, § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohus Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 18.09.2006 Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2006 otsusega nr 3-05-
3. 7 3-05-1362 Ülle Polluks Kohtunik 8