KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-05-1754 Määruse kuupäev 22. august 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Kohtuasi E.L. kaebu
§ 77lõike 1 järgi on kaebuse esitamiseks aega 10 päeva.
Nimetatud tähtaeg on seadusega sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ning tähtaja möödalaskmisel minetab isik õiguse otsust vaidlustada. Käesolev kaebus on esitatud 09.05.
- Seega ei ole avaldajal võimalik esitada nõuet tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, mille tulemusena on võla suuruseks kujunenud 52 911,45 krooni. Menetlus selles nõudes tuleb lõpetada.
- Ametikirjadele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mille § 5 lg 7 sätestab, et üheaegselt mitmel viisil samale adressaadile esitatud samasisulisele märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse üks kord. Kohtutäitur vastas oma 07.03.2005 kirjaga avaldajale. Avaldaja on järgmisel päeval esitanud samasisulise dokumendi saamaks vastuse samadele küsimustele. Eelnimetatud seaduse mõttest tuleneb, et isik on õigustatud saama pädevalt asutuselt või isikult informatsiooni, kuid samasisulise nõude esitamisel ei ole pädev asutus või isik kohustatud vastama rohkem kui üks kord. Kohtutäitur on selle seaduses sätestatud kohustuse täitnud oma 07.03.2005 kirjaga, seega on kohtutäituri tegevus seaduslik.
- Kohtutäituri seisukohaga mittenõustumisel näeb kuni 31.12.
§ 77
lg 1 võimaluse esitada täituri tegevusega mittenõustumisel kaebus täituri tegevusele esmalt täiturile ning seejärel kohtule. Võlgnevuse suuruse määramine toimus kohtutäituri 16.06.2003 otsusega. Kohtutäitur on oma 07.03.2005 kirjaga seda asjaolu ka selgitanud. TMS § 77 lõikes 1 sätestatust võib järeldada, et juhul, kui isik ei nõustu täituri seisukohaga, olenemata sellest, kas see on väljendatud dokumendis, mis on vormistatud täituri otsusena või kirjana, on isikul õigus täituri tegevus vaidlustada kohtus, mitte esitada järgmisel päeval samasisuline kaebus. Avaldaja ei ole kaebust kohtule esitanud, seega on ta minetanud õiguse kohtusse pöördumiseks. 2
(4)- Menetlusõiguste teostamine täitemenetluses peab toimuma heauskselt. Heauskseks tegutsemiseks ei saa pidada avaldaja käitumist, kus avaldaja esitab kohtutäiturile pidevalt samasisulisi avaldusi, kuid jätab samas täituri otsused kohtus õigeaegselt vaidlustamata. Määruskaebuse põhjendused
- E.L. palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus.
- Elatise võlgnevuse suurus ei ole kooskõlas kohtuotsusega. Kohtutäitur on saanud täitetoimiku Harju Maakohtu täitevosakonnalt koos 46 500 krooni suuruse nõudega ning arusamatuks jääb, kuidas on täitevosakond arvestanud sellise suurusega nõude. Täitetoimiku materjal ei ole täitedokument. Täitedokumendi ebaselguse korral on kohtutäituril kohustus pöörduda selgituse saamiseks kohtu poole.
- Kohtutäitur on 07.03.2005 esitatud vastuses selgitanud, et võlasumma tekkimist on põhjendatud 16.06.2003 kohtutäituri poolt esitatud selgituses. 16.06.2003 vastuses kirjutab kohtutäitur, et nõutav rahasumma on arvutatud tuginedes täitetoimikus olevatele materjalidele ja nendest lähtuvatele andmetele. Avaldaja oma kaebustes palub aga kohtutäituril selgitada, millel põhineb ja kuidas on arvutatud nõutav rahasumma elatise väljamõistmistes, mitte ei päri selle üle, millistele materjalidele kohtutäitur oma tegevuses toetub. Seega on avaldaja pidev selgitustaotluste esitamine kohtutäiturile igati põhjendatud, kuna kohtutäitur ei ole tegelikkuses suutnud põhjendada, millistel kalkulatsioonidel tema poolt nõutav võlasumma seisneb. 16.06.2003 vastusele järgnevates kirjades viitab kohtutäitur vaid eelnimetatud vastusele, mis on ilmselgelt ebapiisav. Vastustaja seisukoht
- Kohtutäitur K.P. määruskaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
- Maakohus märkis õigesti, et kaebuste lahendamisel kohtutäituri tegevuse peale kehtib eelnev kohtuvälise lahendamise kord. Avaldaja esitas 07.04.2003 kaebuse Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur K.P.ile, milles taotles selgitust, kust pärineb, millel põhineb ja kuidas on arvutatud nõutav rahasumma alimentide väljamõistmiseks võlgnikult ning vaidlustas alimentide väljamõistmise seaduslikkuse ja õiguspärasuse ning taotles täitemenetluse peatamist kuni täiteasjas käesoleva vaidluse lahendamiseni. Kuni 31.12.
§ 77
lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Kuna E.L. esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale alles 09.05.2005, siis lõpetas maakohus põhjendatult menetluse nõude osas, milles avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevuse, mille tulemusena on võla suuruseks kujunenud 52 911, 45 krooni. 17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole 02.03.2005 ja 08.03.2005 samasisulise taotlusega, millele kohtutäitur on vastanud nii enda 16.06.2003 otsuses kui ka 07.03.2005 kirjaga. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõikest 7 ei pidanud kohtutäitur vastama avaldaja 08.03.2005 selgitustaotlusele ja seega oli tema tegevus seaduslik. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3
(4)18. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et võlgnetava elatise summa kujunemisel tuleb käesoleval juhul aluseks võtta seadusest tulenev ja võlgnetava kohustuse tekkimise ajal kehtinud elatise minimaalmäär ning viited Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedile nr 30 ei ole asjassepuutuvad. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 4
(4)