2-04-914/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-04-914 Määruse kuupäev

1. august 2006.a Kohtukoosseis Kohtunik Valdo Lips, liikmed Kai Kullerkupp ja Ande Tänav Kohtuasi J.P.i avaldus kinnistul asuva ehitise omaniku tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Lääne Maakohtu
2. septembri 2005.a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik J.P.i apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Lääne Maakohtu
4. septembri 2005.a otsus.
5. Jätta esitatud avaldus läbi vaatamata.
6. Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik
7. J.P. esitas 27.07.2004 Lääne Maakohtusse avalduse Hiiumaal, Kõrgessaare vallas, Jõeranna külas A.H.le kuuluval kinnistul asuva ehitise elamu-tuulekoda-kuuri omaniku tuvastamiseks kuni selle ehtise muutumiseni maatüki oluliseks osaks. Avaldaja sai
8. a kevadel teada, et A.H. on juba
9. a nimetanud avaldaja isale kuulunud ehitise enda omaks olevaks ja ehitise ümber oleva maa erastanud. Avaldaja ei olnud A.H. kinnistu olemasolust teadlik, kuna avaldajale kuuluva maaüksuse katastriüksuse plaanil puudub A.H.le kuuluva kinnistu katastriüksuse kajastus. Samuti ei kajastu avaldajale kuuluva kinnistu piiriprotokollis avaldajale kuuluva kinnistu piirnemine A.H. kinnistuga. A.H. ei kuulunud ka isikute ringi, kellel olnuks õigus ostueesõigusega maa erastamiseks. Tal puudus seaduslik õigus ja alus maa ostmiseks ka ehitise või istanduse omanikuna. Avaldaja pöördus taotlusega Kõrgessaare vallavalitsuse poolt Kõrgesaare Vallavalitsuse 01.04.1997 korralduse tühistamiseks. Vallavalitsus jättis avaldaja taotluse 22.06.2004 korraldusega rahuldamata.
10. Lääne Maakohus tuvastas 12.09.2005 otsusega, et Hiiumaal, Kõrgessaare vallas, Jõeranna külas A.H.le kuuluval kinnistul asuva ehitise elamu-tuulekoda-kuur omanikuks kuni selle muutumiseni maatüki oluliseks osaks oli A.H.. Kohus jättis otsusega poolte kohtukulud nende endi kanda.
11. Otsusele esitas apellatsioonkaebuse avaldaja. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12. Kolleegium leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-le 4 tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata.
13. Avaldaja on palunud „tuvastada hagita menetluses, kes oli Hiiu maakonnas Kõrgesaare vallas Jõeranna külas A.H.le kuuluval kinnistul (katastriüksus 39201:004:920) asuva ehitise elamu-tuulekoda-kuur netopinnaga 72,5 m2 omanikuks kuni nimetatud ehitise muutmiseni maatüki oluliseks /osaks/.“ Kolleegiumi arvates ei kuulu sellise avalduse lahendamine kohtu pädevusse hagita menetluses. Avalduse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 247 lg 1 sätestas loetelu hagita asjadest. Selles loetelus ei ole sätestatud, et kohus saab tuvastada hagita menetluses ehitise omanikku teatud ajahetkel. Vastavalt TsMS § 247 lg-le 2 vaatas kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Üheski seaduses ei ole sätestatud, et üldkohus on hagita menetluses pädev tuvastama ehitise omanikku teatud ajahetkel. Seega oleks maakohus pidanud TsMS § 217 p-i 1 alusel asjas menetluse lõpetama. Kolleegiumi arvates tuleb sellest lähtudes jätta esitatud avaldus
14. jaanuaril 2006.a jõustunud TsMS-i § 423 lg 1 p-i 13 alusel läbi vaatamata.
15. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et esitatud avaldusest tulenevalt on avaldaja õigusi rikutud avalik-õiguslikus suhtes. Seega ei kuuluks ka selle tõttu vaidlus läbivaatamisele üldkohtus. Avaldaja märgib avalduses muu hulgas: „Avaldaja pöördumine on tingitud asjaolust, et avaldaja õigusi ja vabadusi on rikutud sellega, et asjast huvitatud isik A.H. on
16. aastal ebaseaduslikult nimetanud Harju Maakonnas Kõrgessaare vallas Jõeranna külas asuva ehtise elamu-tuulekoda-kuur netopinnaga 72,5 m2, ehitatud 1963.aastal, mis kuulus omandiõiguse alusel avaldaja isale /…../, omanikuks ja hoides eksimuses asjast huvitatud isikut Kõrgesaare Vallavalitsust, erastanud maad, mille järgselt nimetatud ehitis muutus maatüki oluliseks osaks.“ Nii sellest lausest kui ka kogu esitatud avaldusest tuleneb, et avaldaja peab seadusevastaseks nimetatud ehitisealuse maa erastamist A.H.le. Avaldaja leiab, et A.H. ei saanud ehitisealust maad erastada seetõttu, et selle ehitise omanikuks oli avaldaja isa. Korraldus erastamise kohta on haldusakt. Seega saab seda korraldust vaidlustada halduskohtus, mh ka põhjendusel, et haldusorgani poolt tuvastatud korralduse aluseks olevad asjaolud ei ole õiged. Korralduse aluseks olevate väidetavate asjaolude tuvastamist või nende ebaõiget tuvastamist ei saa aga paluda hagita menetluses (ega ka hagimenetluses) maakohtult. K. Kullerkupp A. Tänav V. Lips 2