KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-418 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2006.a., Tallinn Tsiviilasi J.P.i hagi A.O.i, V.N. ja H.T.i (T.) vastu juurdepääsutee määramiseks ning A.O.i ja H.T.i vastuhagi kohustada J.P.i kõrvaldama ebaseaduslikult rajatud tee Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- veebruari
- a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik V.N. ja J.P.i apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.P., esindaja I.K. kostjad V.N., esindaja L.P., A.O., H.T., esindaja adv A.S., kolmanda isiku Viimsi valla esindaja J.T. RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2006 otsus kohtukulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus.
- Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
- Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Apellatsioonkaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
- Hageja on Harju maakonnas Viimsi vallas Randvere külas asuva O. I kinnisasja omanik. Kostjad on naaberkinnisasja R. I kaasomanikud. Tulenevalt kõnealuste kinnisasjade paiknemise omapärast puudus algselt juurdepääs hageja kinnisasjale. Detailplaneeringu koostamisel otsustati hageja kinnisasjale juurdepääsutee rajamine Käokinga teelt läbi kostjate kinnisasja. Juurdepääsutee on käesolevaks hetkeks faktiliselt rajatud ja kasutusel. Hageja on tee rajanud oma vahenditega ja lähtunud kostjate nõusolekust, mis oli antud detailplaneeringu koostamisel ja kooskõlastamisel.
- Kostja A.O. hagi ei tunnistanud. Kostjate kinnisasjal teega koormatav maatükk tuleb välja mõõta ja tähistada. Tee tuleb rajada vastavalt teeseadusele ja viisil, et see hõivab võimalikult vähe kostjate maad ning on sõiduraja laiusega kuni 2,5 m.
- Kostja V.N. tunnistas hagi ja oli nõus juurdepääsutee rajamisega. Kostja soovis, et hageja järgiks poolte kokkulepet ning et juurdepääsutee ei oleks laiem kui 5 m.
- Kostja H.T. hagi ei tunnistanud ja leidis, et see on pahatahtlik. Hageja ei ole enne hagi esitamist püüdnud saavutada kostjatega kokkulepet juurdepääsutee rajamiseks, vaid on rajanud tee omavoliliselt, kasutades selleks muuhulgas keskkonnaohtlikke jäätmeid ning neid suvaliselt kostja kinnisasjale laiali ajades.
- Kolmas isik Viimsi Vallavalitsus toetas hagi, vastuhagi osas seisukohta ei võtnud. Vastuhagi
- Kostjad H.T. ja A.O. esitasid 24.11.2004 vastuhagi J.P.i vastu, milles palusid kohustada viimast kõrvaldama kostjate kinnisasjale ebaseaduslikult rajatud tee ja selle aluseks sinna veetud jäätmed ning kraavist väljakaevatud pinnase. Samuti paluvad kostjad kohustada hagejat taastama kostjate kinnisasjal ebaseadusliku tee rajamisele eelnenud olukorra ja hoiduma kostjate omandiõiguse edaspidisest rikkumisest.
- Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Hageja leiab, et Viimsi Vallavalitsuse ettekirjutuste täiemahuline täitmine ei ole põhjendatud ja põhjustaks tarbetuid kulutusi, kuna tee tuleks vastavalt detailplaneeringule rajada samasse kohta. Hageja on ettekirjutuse vajalikus ulatuses täitnud, kuna kõik kahjulikud jäätmed ja praht, mis on ettekirjutustes märgitud, on maa seest välja kaevatud ja ära viidud ning kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Kohus rahuldas hagi ning tunnustas J.P.i õigust juurdepääsuteele läbi A.O.ile, V.N.le ja H.T.ile kuuluva kinnisasja. Vastuhagi rahuldas kohus osaliselt, kohustades J.P.i kõrvaldama R. I kinnisasjalt juurdepääsutee rajamiseks kasutatud materjali, mis paikneb R. I kinnisasjal väljaspool käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääratud juurdepääsutee alla jäävat ala, taastama R. I kinnisasjal väljaspool käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääratud juurdepääsutee ala enne juurdepääsutee rajamist valitsenud olukorra võimalikus ulatuses ja hoiduma edaspidi ebaseaduslikust ehitustegevusest R. I kinnisasjal.
- Hageja on käesoleva tsiviilasja raames tasunud hagi esitamisel riigilõivu 120 krooni ja kandnud õigusabikulusid 10 000 krooni. Hageja kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb need kostjatelt võrdsetes osades hageja kasuks välja mõista.
- Kostja H.T. on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 120 krooni ja kandnud õigusabikulusid 54 419,56 krooni. Kuna vastuhagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata vaid juurdepääsutee täies ulatuses kõrvaldamise tarbetuse tõttu, peab kohus kostja 2
(4)H.T.i poolt kantud õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks 20 000 krooni ulatuses ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastuhagilt tasutud riigilõiv tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kogu ulatuses, kuna rajatud juurdepääsutee osalise likvideerimise nõude esitamise korral tulnuks kostjal tasuda riigilõivu sama palju. Hagejalt väljamõistmisele kuuluvad kohtukulud tuleb tasaarvestada kostja H.T.ilt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvate kohtukuludega. J.P.i apellatsioonkaebus
- J.P. palub tühistada maakohtu otsuse temalt kohtukulu 20 000 krooni väljamõistmise kohta. Kohus jättis tähelepanuta selle, et advokaadibüroo T&C poolt vastavalt allkirjastatud arvetele saadud raha ei olnud saadud mitte H.T.ile osutatud õigusabi eest, vaid konsultatsioonide eest Rootsis elavale J.T.ile, kes ei ole protsessiosaline ega viibinud ka kohtus. Arved on inglisekeelsed, tasu on Rootsi kroonides ja 25.02.2004 konsultatsiooni maksumuseks on hinnatud 6018 Rootsi krooni, mis võrdub 10 280 Eesti krooniga. Samasugused hinnad on ka teiste arvete kohta. Vastuhagi puudutavate kohtukulude osas oleks õiglane, kui pooled kannaksid enda kohtukulud ise. V.N. apellatsioonkaebus
- V.N. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega otsustati temalt välja mõista kohtukuludena riigilõiv 40 krooni ning õigusabikulud 3 333, 33 krooni ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kohtukulud J.P.i kanda või jagada need A.O.i ja H.T.i vahel.
- Kohtukulude jaotamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, milline oli isiku positsioon vaidluses. Apellant nõustus menetluse algusest peale juurdepääsutee rajamisega ehk tunnistas hagi, soovides vaid, et hageja järgiks vastavat kokkulepet. Samuti ei esitanud apellant vastuhagi ja ta tegi enda poolt kõik selleks, et hageja poolt esitatud nõuded saaksid lahendatud kohtuväliselt ning ta ei ole teinud mingisuguseid takistusi vajalike kokkulepete saavutamiseks. Kuna apellant on aga üks kaasomanikest, siis ei piisanud tema seisukohtadest kohtumenetluse vältimiseks ja lõpetamiseks. Kohtukulude väljamõistmisel tuleb arvestada isiku majandusliku olukorraga. Apellant on pensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on 2529 krooni ja seega temalt väljamõistetud summa ületab tunduvalt tema igakuist sissetulekut. Apellandi majanduslik olukord ei võimaldaks pärast 3373, 33 krooni tasumist normaalset toimetulekut. Seega on kohtukulude apellandilt väljamõistmine ebaõiglane. H.T.i vastus apellatsioonkaebusele
- H.T. peab apellatsioonkaebust kohtukulude jaotamise peale põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kohtukulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses 3
(4)sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 ja § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.
- Õigusabikulu väljamõistmisel eristas kohus ebaõigesti hagi läbivaatamiseks ja vastuhagi läbivaatamiseks tehtud õigusabikulu. Õigusabikulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel selle vastastikusel väljamõistmisel, tuleb arvestada sellega, et tegemist on ühe protsessiga, kus hageja esindaja esindas hagejat ka vastuhagis ja kostja esindaja esindas kostjat ka hagis. Kuna hagi rahuldati täielikult ja vastuhagi osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta kummagi poole õigusabikulu tema enda kanda. Sellise võimaluse annab ka kohaldatav TsMS § 60 lg
- Kuna nii hagi kui vastuhagi on mittevaralised, millest kumbki vähemalt osaliselt rahuldati, mõistis kohus põhimõtteliselt õigesti vastastikku välja nii hagilt kui vastuhagilt tasutud riigilõivu. Kuna aga mõlemad pooled tasusid riigilõivu võrdselt 120 krooni, on otstarbekas jätta ka kummagi poole poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 4
(4)