← Eesti

2-03-720/8

Obsah (7)§ 657§ 3§ 163§ 164§ 171§ 392§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-720 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.

§-iga 73 ega ole lubatav. Kohus rikkus kostjate õigust saada selget teavet nende vastu suunatud nõude iseloomu kohta, mis võimaldaks formuleerida oma vastuväiteid ning neid põhjendada. See asjaolu tõi ka kaasa ebaõige kohtulahendi, kuna kohus ei ole suutnud ka ise kahe erineva hagi vahel vahet teha.

  1. Kohus on lähtunud ebaõigest eeldusest, et kostjad esitasid hagejale individuaalse gaasikatla paigutamisega seonduvalt nõudmisi enda initsiatiivil ning ilma teiste korteriomanike nõusolekuta.
  2. Kostjate poolt hagejale antud väärtushinnangute hindamisel tuleb lähtuda igaühe konkreetsest tegevusest, kuna väärtushinnangu andmine iseenesest on individuaalne tegevus, mis sõltub isiku haridustasemest ja väljendusoskusest. Toimikus olevad tõendid olid selles osas ebakonkreetsed, laialivalguvad ning ebaselged. Vastustaja seisukoht
  3. J.O. ei tunnista apellatsioonkaebust, apellatsioonkaebuse rahuldamata. vaidleb sellele vastu ja palub jätta Vastuapellatsioonkaebus 2

(4)
  1. J.O. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagiavaldus rahuldati osaliselt ning teha uus otsus millega välja mõista kostjatelt hageja kasuks 70 000 krooni.
  2. Kohus ei arvestanud kahju suuruse kindlaksmääramisel seda, et kostjad on tekitanud hagejale moraalset kahju kaheksa aasta vältel. Ajafaktor süvendab tema kannatusi.
  3. Kohus ei ole põhjendanud, miks hageja oleks alusetult rikastunud hagi rahuldamisel täies ulatuses. Kohus ei arvestanud sellega, et kahjutekitamine hagejale iga kostja poolt kestis ligi kolm tuhat päeva ning tulenevalt sellest iga üks nendest kohtuotsuse alusel maksab hagejale ühe krooni iga moraalse kahju tekitamise päeva eest, mis ei ole õiglane. Kostjad ei ole siiani aru saanud oma käitumise tagajärgedest ning loevad oma käitumist igati põhjendatuks ja seaduspäraseks. Sellises olukorras oli hageja poolt väljamõistmiseks palutud summa ühe kostja kohta 17 500 krooni, mis on õiglane ja põhjendatud ning seda ei saa käsitleda ebamõistlikult suure summana ja see ei saa olla ka hageja alusetu rikastumise aluseks. Vastustajate seisukoht
  4. J.N., J.Na., T.A. ja A.K. vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, leiavad, et see on alusetu ning paluvad jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  5. Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada puuduliku eelmenetluse tõttu.

Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 16. Kohus menetles käesolevat asja ajal, mil kehtis kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ja seetõttu tuleb kohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel juhinduda nimetatud seadustiku sätetest. Ainult otsuse avalikult teatavakstegemine toimus juba kehtiva menetlusseadustiku ajal.

§ 3

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada.

§ 163

lõike 1 kohaselt toimub pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil.

§ 164sätestab eelmenetluse ülesanded.

Eelmenetluses selgitab kohus välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesande täitmiseks võib kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.

§ 171

lõike 1 järgi peab kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eeltoodut järginud. Põhimõtteliselt samasugused eelmenetluse ülesanded sätestab ka kehtiva

§ 392. 17.

Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Õige on kostjate apellatsioonkaebuse väide, et nad ei saanudki hagile vastu vaielda, kuna ei teadnud, mida igaühele neist konkreetselt ette heidetakse.

  1. Hageja esitas algselt hagiavalduse juriidilise isiku vastu. Hageja käsitles õigesti juhatuse liikmete tegevust ja nende poolt vastu võetud otsuseid juriidilise isiku tegevusena ja otsustena. Menetluse käigus asendas hageja kostja ja esitas sama nõude füüsiliste isikute vastu, kes olid vaidlusalusel perioodil ühistu juhatuse liikmed.
  2. Au teotavate andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõude alusena tõi hageja välja järgmised faktilised asjaolud: 3

(4)1) Kostjad olles ühistu juhatuse liikmed võtsid vastu otsuse hageja väljaarvamise kohta ühistust seoses sellega, et hageja väidetavalt ei täida üldkoosoleku otsuseid. 2) Kostjad, eelkõige J.Na., olles juhatuse liikmed, esitasid hagejale arveid olematu võlgnevuse eest. 3) Kõik kostjad kui juhatuse liikmed, eelkõige J.N., suhtlesid hagejaga ülbelt, nimetasid teda vargaks ja kurjategijaks, kes tahab terve maja õhku lasta või elanikud gaasiga ära mürgitada. 4) Kostjad, eelkõige J.N., ignoreerisid Tallinna Linnakohtu otsuseid ja esitasid maja elanikele nende kohta moonutatud andmeid. 5) Kaotatud kohtuvaidlusteks kulutatud raha tasumist nõuti kõigilt maja elanikelt, sealhulgas ka hageja käest.
  1. Kohus ei ole eristanud, missugused nimetatud tegevused saavad üldse olla omistatavad kostjatele kui füüsilistele isikutele. Mitte füüsilised isikud ei võtnud vastu otsust hageja ühistust väljaarvamise kohta. Samuti ei ole füüsilised isikud esitanud hagejale arveid, sealhulgas ka kohtukulude tasumiseks kaotatud kohtuvaidluste eest. Kohtuvaidlusi pidas hageja samuti ühistuga, mitte kostjatega. Kostjate tegutsemine juhatuse liikmetena tekitas õigusi ja kohustusi ühistule kui juriidilisele isikule.
  2. Süüdistades kostjaid kui füüsilisi isikuid enda au teotamises, mitte kui ametikohustusi täitvaid juriidilise isiku organi liikmeid, pidi hageja välja tooma igaühe osas eraldi, millal, kus ja millise väljendiga viimane tema au teotas. Üks füüsiline isik ei saa vastutada selle eest, kui teine füüsiline isik kellegi kohta midagi halvasti ütleb.
  3. Hagi aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus ise tuletada tunnistajate ütlustest.

§ 165

lg 1 p 1 kohaselt pidid protsessiosalised hiljemalt eelmenetluses teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel, samuti nimetama neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Seega pidi hageja kõigepealt välja tooma asjaolud, millele ta tugineb ja seejärel nimetama tõendid (sealhulgas ka tunnistajate ütlused), mis seda asjaolu tõendavad. 23.

§ 171

mõtte kohaselt pidi kohus juhtima hageja tähelepanu asjaolude puudulikkusele ning tagama mõlemale poolele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. 24. Kohtukulude väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.