) § 1046 lg-le 1, §-le 1047, § 1054 lg-le 1 ja KonkS § 50 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2, § 51 lg-tele 1 ja 2, palus hageja: 1) tunnistada õigusvastaseks kostja poolt ajalehes Eesti Päevaleht 10.10.2002 avaldatud artiklis „Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu“ toodud ebaõigete andmete avaldamine ning ebaõigete andmete avaldamine uudisteagentuurile BNS 16.10.2002 edastatud avalduses; 2) kohustada 2
Kostja ei ole oma tegevusega rikkunud konkurentsiseaduse sätteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tekkinud seoses väidetavalt avaldatud ebaõigete andmetega ja eksitava teabega konkurentsieelis hageja ees, ega esitanud sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Viidatud ajaleheartiklis ja uudisteportaali artiklis ei ole esitatud ebatõeseid andmeid. Artiklist ja BNS-i uudisest nähtub üheselt, et need on suunatud mitte hageja, vaid sotsiaalministri määruse vastu.
lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete ümberlükkamist andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Kostja ei ole isik, kes vastutab andmete avaldamise eest, sest ta ei saanud kontrollida andmete avaldamist ajakirjanduses. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis hagi 25.11.2004 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja ebaõigete andmete avaldamise eest vastutav isik
Vastavalt
lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli ebaseaduslik. Hageja esitas nõude kostja, mitte kostja töötaja R.V.i vastu põhjendusega, et
kohaselt vastutab juriidiline isik selle isiku tegude eest, keda ta pidevalt oma majandustegevuses kasutab. Kostja ei ole hagis käsitletud andmete avaldaja
Ei ole tõendatud, et kostja omas kontrolli vaidlusaluste andmete avaldamise üle või see, et ta valis allikaid või valis faktide ja arvamuste seast neid, mida edasi anda, või kontrollis teksti ja selle liikumist ideest lugejani. Seega ei otsustanud kostja, kas vaidlusaluseid andmeid avaldada või mitte ning millisel kujul andmeid avaldada. Kohtul ei ole seadusest tulenevat alust hinnata hageja ja andmete avaldamise eest vastutava isiku vahelist õigussuhet esitatud hagi alusel ning seetõttu ei ole kohtul võimalik teha järeldusi poolte esitatud väidete ja tõendite osas, mis puudutavad väidetavat ebaõigete andmete avaldamist. 3
kohaselt kahte aspekti: 1) ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada ka isik, kes esitas andmeid nende avaldajale (sellest võib teoreetiliselt tuleneda kahju hüvitamise nõue andmeid avaldamiseks esitanud isiku vastu); 2) andmete ümberlükkamise nõude saab esitada üksnes isiku vastu, kes vastutab andmete avaldamise eest. See, et isik vastutab andmete avaldamise eest, ei tähenda, et ta vastutab nende andmete ebaõigsuse eest. Andmete avaldamise eest saab vastutada isik, kes omab kontrolli nende andmete avaldamise üle. Seda seisukohta kinnitavad ka asjas esitatud Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori T.L. ja Tartu Ülikooli teaduri T.H. arvamused, samuti Eesti ajakirjanduseetika koodeks. Kostja filiaali juhataja R.V. oli vaid üks allikas, mida kasutati ajalehe Eesti Päevaleht artikli ja BNS-i uudiste koostamisel. Artiklid ei sisalda ainult R.V.ilt saadud informatsiooni, vaid informatsiooni on saadud ka teistelt allikatelt. BNS-i koostatud uudises on kolm informatsiooniallikat: R.V., ajaleht Eesti Ekspress ja Sotsiaalministeerium. Ajalehe Eesti Päevaleht uudise aluseks on erinevate allikate esitatud faktiväited ja arvamused, R.V.i tsitaadid ja arvamus ning ajakirjaniku referaat. Hageja viited konkurentsiseaduse rikkumise kohta jättis kohus tähelepanuta, kuna kõlvatu konkurentsi või muu konkurentsiseaduse rikkumise tuvastamise nõuet hageja ei esitanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 25.11.2004 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Oma kohtukulud palub apellant välja mõista vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud protsessinorme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Linnakohus kohaldas ebaõigesti
, rajades lahendi ühele väitele, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu ning et kostja ei olnud andmete avaldamise eest vastutav isik
Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, millele tuginedes ta on loonud oma seaduse tõlgendamise kontseptsiooni. Kohtuotsuses kohtu seisukoha põhjendamata jätmine on otsuse tühistamise aluseks.
eesmärgiks ei ole reguleerida vaid paberkandjal ilmuvates päevalehtedes avaldatava informatsiooniga seonduvaid küsimusi. Kohtu poolt
§-le 1047 antud tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse mõtte, sõnastuse ega eesmärgiga. Võlaõigusseaduse mõtte kohaselt on mõiste „avaldamine“ tõlgendatav laiemalt. Avaldamine
mõistes leiab aset ka siis, kui andmed on avaldatud kasvõi ühele selleks õigust mitteomavale isikule. Võlaõigusseadus ei näe ette, et „avaldamine“ algaks alles siis, kui näiteks andmetega tutvub enam kui 10 isikut või et näiteks andmete avaldamine seinalehes ei ole hõlmatav
Vaidluse lahendamisel on kohus jätnud ühtlasi tähelepanuta, et hageja ei vaidlustanud mitte BNS-i uudist ja Eesti Päevalehe artiklit tervikuna, vaid ainult neid andmeid, mida avaldas konkreetselt kostja. 4
Kostja ei ole väitnud, et BNS või Eesti Päevaleht oleksid tema esindaja sõnu valesti tsiteerinud või omistanud kostja esindajale lauseid, mida viimane öelnud ei ole. Kostja on ebaõigete andmete avaldamise eest üheselt vastutav sõltumata sellest, kas ajakirjandusväljaanded lisasid artiklitele lisaks kostja poolt avaldatud andmetele ka teisi andmeid või kas ajakirjandusväljaanded usaldasid kostja esindajat informatsiooniallikana või mitte. Esimese astme kohus on kaevatavas otsuses tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohus tugines otsuse tegemisel vaid ühele tõendile, milleks on asjatundja arvamusena esitatud Tiit Hennoste arvamus. Hageja väitis juba esimese astme kohtus, et nimetatud arvamust ei saa hinnata spetsialisti arvamusena ega tõendina arvesse võtta, kuna esitatud dokument kujutab endast sisuliselt hagiavalduse õiguslikku analüüsi, mis on koostatud õigusteadmisi mitteomava ja protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt. TsMS § 117 lg 3 kohaselt on asjatundja arvamus kohtule tõendiks vaid eriteadmisi vajavas küsimuses. T.H. arvamuses on toodud analüüs sellest, kes peaks andmete avaldamisel vastutama. Selline küsimus on aga täielikult õiguslik küsimus, millele saab hinnangu anda vaid kohus. Teisest küljest on kaevatavas otsuses ebaõigesti väidetud, et T.L. arvamus kinnitab kohtu poolt antud seadusetõlgendust. T.L. on oma arvamuses vastupidiselt kohtule leidnud, et R.V. vastutab ebaõigete andmete avaldamise eest. Siiski ei võinud kohus T.L. arvamusele tõendina tugineda, sest viimasel puudub õigusalane haridus. Kohus viitas
tõlgendamise alusena ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksile, kuid jättis selgitamata, millisele konkreetsele koodeksi sättele ta tugines. Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei reguleeri vastutuse küsimust teisiti, kui see on reguleeritud võlaõigusseaduses. Kohus jättis otsuse tegemisel hindamata ja analüüsimata kõik teised asjas kogutud tõendid. Eraldi toob apellant välja ES Turuuuringute AS uuringu, millele kohus oleks pidanud hinnangu andma. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 231 lg 4, mille kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetaga. Kohus on jätnud analüüsimata enamiku asjas kogutud tõenditest ning jätnud vastamata sisuliselt kõigile hageja väidetele. Hagiavalduses oli hageja välja toonud kostja esindaja väited Kaitsepolitseiametile esitatud avalduses, mis sisaldasid hageja arvates ebatõeseid ning hageja mainet kahjustavaid ja au teotavaid andmeid. Hageja esitas nõude tunnistada õigusvastaseks kostja poolt andmete avaldamine. Andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamise nõude esitamisel tugines hageja lisaks võlaõigusseadusele ka konkurentsiseaduse §-le 50 ning § 51 lg-le 1. Kohus on jätnud hageja väited konkurentsiseaduse rikkumise kohta tähelepanuta, kuna hageja ei ole esitanud kõlvatu konkurentsi või muu konkurentsiseaduse rikkumise tuvastamise nõuet. Selline kohtu seisukoht on ebaõige. Hageja nõue oli suunatud andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamisele ja ebaõigete andmete ümberlükkamisele ning paranduse avaldamisele kostja poolt. Esimese nõude üheks õiguslikuks aluseks oli muuhulgas konkurentsiseadus. Eraldiseisva formaalse nõude esitamine konkurentsiseaduse alusel kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks oleks olnud asjakohatu, kuna sellise nõude rahuldamisel puudunuks igasugune sisuline tähendus, sest tuvastavat kohtuotsust ei saaks sundtäitmisele pöörata. Riigikohtu 07.11.1996 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-123-96 pidi kohus aru saama, mida hageja taotleb, andma seejärel pooltevahelistele suhetele juriidilise kvalifikatsiooni ja vastavatele seadustele viidates vaidluse lahendama. Kuna antud vaidluses ei olnud kohus samuti seotud õigusliku 5
. Kohus pidi andma hinnangu sellele, kas Eesti Päevalehes ja BNS uudisteportaalis andmete avaldamise eest vastutas kostja, sest
lg 4 kohaselt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Kohus leidis, et kostja ei vastuta andmete avaldamise eest
Tsiviilasja edasine menetluskäik ja ringkonnakohtu lahend Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2005 otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsus vaidlustati edasi kassatsiooni korras. Riigikohtu 21.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tühistati ringkonnakohtu otsus ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks apellatsioonimenetluses. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 365 järgi Riigikohtu lahendi seisukohad õigusnormi tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtivas TsMS § 693 lg-s 2. Linnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole andmete avaldamise eest vastutav isik
lg 4 tähenduses ning andmete ümberlükkamise nõude saab esitada üksnes isiku vastu, kes vastutab andmete avaldamise eest. Kostja kui informatsiooniallikas ei saa täita andmete ümberlükkamise nõuet, seda saab teha üksnes ajakirjandusväljaanne. Riigikohus asus seisukohale, et avaldamine
Meedias /ajakirjanduses/ andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele.
lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seisukoha võtmisel selles, kas tegemist on õige kostjaga või mitte, tuleb lähtuda esitatud nõudest. Hagiavaldus sisaldas kahte nõuet. Esiteks palus hageja tunnistada õigusvastaseks ajalehes Eesti Päevaleht 10.10 2002 avaldatud artiklis“ Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu“ kostja esitatud ebaõigete andmete avaldamine ning kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine BNS-le 16.10.2002 edastatud avalduses. Teise nõudena palus kostjat kohustada omal kulul avaldatud andmed ümber lükkama ning esitama avaldused ajalehele Eesti Päevaleht ja BNS-le ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Riigikohus asus seisukohale, et kostja ei ole artikli avaldaja meediaväljaandes ning seega ei saa teda kohustada omal kulul ümber lükkama andmed, mis on avaldatud nimetatud artiklis. 6
lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist nii BNS-i kui ka ajalehe Eesti Päevaleht ees. Toimikust ilmneb, et hageja on esitanud kostja vastu nõude tema kohustamises ümber lükkama ebaõiged andmed meediaväljaannete ees. Hagiavalduse kohaselt on tegemist alljärgnevate ebaõigete andmetega. BNS-i 16.10.2002 uudistes oli märgitud, et ravimitootja P. esitas kaitsepolitseile avalduse ühe soodusravimite nimekirjas oleva ravimi tühistamiseks, kuna see seab ohtu patsientide elu ja tervise. Määruse kohaselt loetakse soodustatuks hageja / MSD Eesti/ ravim Fosamax. Ravimiameti andmeil ei ole selle ravimi toimet lastele uuritud ning preparaati ei tohi lastele manustada. Kolleegium ei tuvastanud avaldatud uudistes ebaõigeid andmeid selles, et ravimit ei ole Ravimiameti andmeil laste osas uuritud ning selle ameti arvates ei tohi seda ravimit lastele manustada. Toimik sisaldab Pharmaca Estica 2002 väljavõtet, milline sisaldab nimelt antud teksti. Iseasi on see, kas see ravim on ohtlik ja tervist ohustav. Selle kohta tõendid puuduvad. Apellandi väidetel ravimi Fosamax toimet on tegelikult uurinud lastearstid ning sellega raviti lastel pärilikku sidekoe geneetilist haigust. Antud väidet ei ole kostja ümber lükanud, seega tegemist oli faktiliste andmete eksitava ja mittetäieliku avaldamisega. Ajalehes Eesti Päevaleht on kostja väitnud, et arstid on sotsiaalministri määruse kohaselt kohustatud eelistama hageja ravimit Zocor. Kostja seadusliku esindaja avalduse kohaselt määrus on ebaseaduslik ning ta ei tea, kas see on korruptsioon/ t.lk. 40/. Hageja väite kohaselt on hageja maine rikutud, kuivõrd vihjatakse ebaseaduslikkusele ja kriminaalsele tegevusele. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et artiklis viidatud sotsiaalministri määrusest ei ilmne, et enne kostja ravimi tarvitamist peaksid arstid kasutama nimelt hageja ravimit. Hageja ravim kuulus küll soodustatud simvastatiinide gruppi, kuid soodustatud olid kõik simvastatiinide gruppi kuuluvad ravimid ning ravimitootjaid oli ka teisi peale hageja/ t.lk.20-26/. Lisaks sellele kostja ravim ei kuulunud simvastatiinide gruppi. Sotsiaalministeeriumi määrust ei võta vastu ka kostja. Korruptsiooni olemasolu kohta tõendeid ei ole esitatud ning selline kahtlustus kahtlemata riivab ärifirma mainet, kuivõrd avalduse kohaselt on pöördutud ka Kaitsepolitseisse. Kostja seadusliku esindaja R.V.i poolt tehtud avalduste sisust ilmneb, et selles esitatakse konkureeriva ravimifirma kohta mittetäielikke ja eksitavaid andmeid, millega kahjustatakse teise ärifirma mainet ja sellist tegevust tuleb lugeda õigusvastaseks Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et eelnimetatud nõude saab esitada isiku vastu, kes edastas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele. Seejuures peab hagejal olema õigustatud huvi. Kolleegium leiab, et hageja on piisavalt põhjendanud ja tõendanud, milles tema õigustatud huvi seisneb. Hagiavalduses hageja põhjendas, et avaldatud artikkel ning uudised mõjutavad ravimeid patsientidele määravate arstide usaldust hageja vastu ja viimase toodete vastu, mis võib kaasa tuua kahju tekkimise saamata jäänud tulu näol ning ta kaalub kahju hüvitamise nõude esitamist. Toimikust olevast turu-uuringust 13.05.2003 ilmneb, et uudistel ja artiklil oli mõju küsitletutele, kellest 45% leidis, et ravimifirma MSD on seotud korruptsiooniga ning 62% leidis, et see langetas ravimifirma mainet/ t.lk.75-84/. 7
lg 1 p 7 järgi kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Konkurentsiseaduse § 51 lg 2 järgi on keelatudeksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta. Seejuures lasub tõendamiskoormus avaldajal, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et konkurentsiseaduse § 51 lg 1 järgi on eksitav teave ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Kolleegium asub seisukohale, et nii ajalehele Eesti Päevaleht kui ka uudisteagentuurile BNS kostja seadusliku esindaja poolt esitatud avaldustes faktilist laadi andmete mittetäielik ja ka eksitav esitamine oli õigusvastane
Hageja viide konkurentsiseaduse paragrahvi 50 lg 1p-le 1 ja lg-le 2, mis sätestab kõlvatu konkurentsi keeldu, oli asjakohane. Nimetatud paragrahvi 50 lg 1 p 1 kohaselt kõlvatu konkurents on eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. Antud asjaolu kostja poolt esitatud avalduste tegemises leidis tõendamist. Seega hageja nõue kuulus eeltoodud põhjendustel rahuldamisele. Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt T.H. ja T.L. arvamustele hinnangu andmisel protsessiõigusnormi rikkumist. Asjaolu, et T.H. arvamuses sisaldub ka õiguslikku laadi hinnang, ei välista mitteõiguslike seisukohtade arvestamist. Kohtukulude jaotamine Apellant taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist 11 897,46 krooni. Kostja õigusabikulud on kokku 72 651,85 krooni, millest linnakohus hagi rahuldamata jätmisel mõistis välja 50 000 krooni. Kolleegium leiab, et kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb õigusabikulud jätta poolte endi kanda. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.