KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-448 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 20
(TsMS) § 163 lõikes 1 sätestatud kohustuse ning läinud üle kohtuistungile asja piisava põhjalikkusega ettevalmistamata ning seetõttu teinud sisuliselt motiveerimata otsuse. Pooled ei ole taotlenud eelistungilt kohtuistungile üleminekut, samuti ei saanud kohus kostja puudumise tõttu otsustada kohtuistungile üleminekut. Kohus ei oleks tohtinud eelistungilt põhiistungile üle minna ka situatsioonis, kus hageja vajas esindajat ja seda ka selgelt väljendas. Kohus oleks pidanud määrama uue istungiaja ning andma hagejale võimaluse advokaadi palkamiseks, kelle abiga oleks hageja saanud esitada asjas vajalikud taotlused.
- Kohus on asunud eksperdi rolli leides, et kostjal on mentaalne alaareng. Selline järeldus ei põhine tõenditel ja seega poleks kohus tohtinud sellist seisukohta kohtuotsuses avaldada. Kohus on tõendamata asjaolule tuginedes hagi rahuldamata jätnud, pidades kostja väidetavat alaarengut vabandavaks põhjuseks kostja tahtmatusele kaasomandis olevate hoonete juurde maad erastada. Seega on otsus sisuliselt motiveerimata.
- Kohus on rikkunud ka TsMS § 95 lõiget 1, kuna on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja asus vajalikke samme astuma alles peale asjas tehtud esimest Pärnu Maakohtu otsust, kuna alles siis maksis kostja maamõõtjale teenuse eest ja allkirjastas protokolli ning seejärel edastas maamõõdubüroo vajalikud dokumendid maakatastrisse üksuse moodustamiseks.
- Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et erastamisprotsess ei ole veel lõppenud. Mõlemal poolel on vaja sooritada enne erastamislepingu sõlmimist makseid ja ka leping allkirjastada. 3
(5)- Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ka kohtukulude osas, kuna vastaspoole esindaja on ise teatanud istungil, et tal ei ole olnud võimalik kostjaga kohtuda ja seetõttu on esindajatasu, mis puudutab kostjaga kohtumisi, ülepaisutatud. Vastustaja seisukoht
- U.T. ei nõustu apellatsioonkaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse seisukoht
- Häädemeeste Vallavalitsus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et
§ 657
lg 1 p-i 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada osaliselt põhjenduste osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega otsuse tühistamata osas (
§ 654lg 6).
Ükski apellatsioonkaebuse väide ei ole maakohtu otsuse täieliku tühistamise aluseks.
- Õige on apellandi väide, et kohus ei ole viidanud vastuolus TsMS § 227 lg-le 2 ja § 231 lg-le 4 tõendile, millega on tuvastatud kostja mentaalne alaareng. Samas ei ole see rikkumine toonud kaasa ebaõiget lahendit. Kostja mentaalne alaareng ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline asjaolu ning seetõttu tuleb jätta Pärnu Maakohtu otsusest välja järgmine lause: „Tal on mentaalne alaareng.“
- Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohus rikkus protsessiõigusnorme, mis viis väära kohtuotsuse tegemiseni. Hageja esitas hagi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 alusel ehitise mõttelise osa müümiseks enampakkumisel. Hagi esitamisel esindas hagejat vandeadvokaat kuni tsiviilasja Pärnu Maakohtule tagasi saatmiseni.
- oktoobril 2005.a teatas hageja kohtule esmakordselt, et tal ei ole esindajat (tl 164). Viimane istung Pärnu Maakohtus toimus
- detsembril 2005.a, kus hageja esitas kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, et leida endale esindaja. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud hageja leida endale esindajat
- detsembri 2005.a istungiks, kuigi kutse istungile oli ta kätte saanud
- novembril 2005.a (tl 181). Kuni
- jaanuarini 2006.a kehtinud
(edaspidi nimetatud TsMS) § 3 kohaselt oli kohtu ülesanne tagada tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbi vaatamine ning lahendamine (sama põhimõte ka kehtiva TsMS §-is 2). Vastavalt TsMS § 68 lg-le 2 oli kohtu kohustuseks tagada, et protsessiosaline oma õigusi ei kuritarvitaks ega venitaks protsessi. Kolleegium leiab, et maakohus, juhindudes viidatud sätetest, jättis õigustatult hageja esitatud taotluse istungi edasilükkamiseks
- novembril 2005.a rahuldamata, sest käesolevas asjas on tegemist lihtsa tsiviilasjaga, kus tuvastamisele kuulub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 järgi üksnes see, kas kostja soovib või ei soovi pooltele kaasomandina kuuluvate ehitistealuse maa erastamist; hagejal oli vajadusel piisavalt aega enne
- detsembri 2005.a istungit endale advokaat leida; hageja nimel oli kuni Tallinna Ringkonnakohtu
- mai 2005.a otsuseni teinud kõik kohtutoimingud tema advokaat. 4
(5)Apellatsioonkaebuses ei ole hageja märkinud, et hageja advokaat oleks saanud maakohtus teha hagi rahuldamiseks veel mingisuguseid täiendavaid toiminguid. Apellant ei ole märkinud, et oleks olnud võimalik ja vajalik käesolevas asjas olulise asjaolu (kostjapoolne ehitisealuse maa erastamise mittesoovimine) tuvastamiseks esitada veel tõendeid. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja advokaat oleks saanud esitada asjakohaseid taotlusi või avaldusi, mis oleks võinud viia teistsuguse kohtuotsuseni. Tulenevalt eeltoodust ei ole kolleegiumi arvates hageja õigusi esimese astme kohtus rikutud, mis oleks aluseks Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamisele.
- Apellant leiab, et kohus on protsessiõigusnorme rikkunud sellega, et ta läks eelistungil põhiistungile üle ilma hageja nõusolekuta. Vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 võib kohus ka ise (poolte nõusolekuta) kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna. Seetõttu ei ole poole nõusolekuta eelistungilt põhiistungile üleminemine protsessiõigusnormi rikkumine.
- Apellatsioonkaebuses väidetakse, et maakohus on rikkunud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kohustust asi niisuguse põhjalikkusega ette valmistada, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil Samas ei ole esile toodud ühtegi olulist asjaolu, mille kohus on jätnud välja selgitamata. Samuti ei ole viidatud sellele, et oluliste asjaolude tõendamiseks oleks saanud hageja veel esitada täiendavaid tõendeid ja nende tõendite esitamisel oleks kohus võinud teha teistsuguse otsuse. Seetõttu on paljasõnaline apellandi väide, et eelmenetluses jäi asi sisuliselt ette valmistamata. Kuna käesolevas asjas olid kõik tähtsad asjaolud (kostja soov maa erastamiseks) välja selgitatud ja mõlemad pooled võtsid eelistungist osa, siis võis maakohus TsMS § 169 lg 5 alusel asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna.
- Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud. Pärnu Maakohus on oma otsuses viidanud tõenditele, millega on tuvastatud kostja soov maa erastamiseks. Samuti on kohus viidanud asjakohasele õigusnormile (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2) ja põhjendanud, miks ei kuulu selle sätte alusel hagi rahuldamisele.
- Asjakohatud on apellandi väited, et kostja astus vajalikke samme maa erastamiseks pärast asjas tehtud esimest Pärnu Maakohtu otsust. Samuti ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamiseks oluline, kas erastamisprotsess on lõppenud või mitte. Seaduses ei ole sätet, mis annaks hagejale õiguse nõuda nende asjaolude olemasolul kostja mõttelise osa müümist enampakkumisel.
- Kolleegiumi arvates on maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (kuni
- jaanuarini 2006.a kehtinud
§ 61lg 1). M. Merimaa A. Tänav V. Lips 5
(5)