2-04-326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil
- a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-326 Tsiviilasi AS-i K. hagi V.B.i vastu 321 810 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 16.09.
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- märts
- a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS K. ja tema esindaja juhatuse liige O.F. ning lepinguline esindaja V.T. Kostja V.B. ja tema esindaja adv M.S. RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnakohtu 16.09.
- a otsus muutmata ja AS-i K. apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista AS-lt K. V.B.i kasuks kohtukulu 855,75 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu 13.11.2002 otsusega mõisteti V.B. süüdi KrK § 204 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Kohtuotsus jõustus 05.02.
- Kostja tegevuse - liiklusavarii põhjustamise tagajärjel on hagejale tekkinud materiaalne kahju seoses transpordivahendi kahjustamisega ning puksiirteenuse, tasulise parkla ja õigusabi eest tasumisega. Samuti on jäänud saamata kasum seoses auto ekspluateerimise võimatusega. Kostja tunnistas tekitatud kahju ja kirjutas alla laenulepingule kohustusega kustutada võlgnevus kui hagejale tekitatud kahju. Hageja arvel palgati kostja kaitsjaks vandeadvokaat ja hageja andis kostjale töökoha. Kostja hoidis tahtlikult kõrvale kohustuste täitmisest. Kostja lahkus töölt hageja juurest, võõrandas talle kuuluva kinnisvara, jättis ilmumata läbirääkimistele ning varjab oma elukohta, töökohta ja sissetulekuid. Kostja põhjustatud materiaalne kahju moodustub auto Mercedes Benz 1735 registrinumbriga *** *** kahjustamisest summas 237 000 krooni, eksperdi töö maksumusest 700 krooni, tasulise parkla teenuste kasutamisest 1850 krooni, puksiirteenuse maksumusest 1270 krooni, kriminaalasjas kasutatud õigusabi eest tasutust summas 30 410 krooni ja saamata jäänud kasumist 12 kuu jooksul 50 580 krooni, kokku 321 810 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Käesoleval juhul võlaõigusseaduse sätteid kohaldada ei saa, kuna liiklusõnnetusega tekitati kahju 13.12.2000, seega enne võlaõigusseaduse jõuistumist. Pooles ulatuses peaks kahju hüvitama teine avariis osalenud juht H., kes samuti rikkus liikluseeskirju. Kostja tunnistas hagi 17 115 krooni ulatuses - 50% suuruses ekspertiisitasu, tasulise parkla teenuse, puksiirteenuse ja õigusabiteenuse osas. Hageja kulud seoses kriminaalasjaga võisid ulatuda 34 410 kroonini. Kostja seda hüvitama ei pea, sest avariis oli süüdi ka teise auto juht. Hageja ei ole saamata jäänud tulu tõendanud. Avarii tagajärjel kasutamiskõlbmatuks muutunud auto väärtus on tõendamata. Kostja palus arvestada tema materiaalset olukorda ja kohaldada TsK § 462 lg-t 2 ning vähendada väljamõistetava hüvitise suurust. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis V.B.ilt välja laenulepingust tulenevalt 17 115 krooni AS-i K. kasuks. Kohus jättis rahuldamata AS-i K. hagi V.B.i vastu saamata jäänud kasumi väljamõistmiseks summas 50 580 krooni. Kohus mõistis V.B.ilt välja kohtukulu 1400 krooni riigituludesse. Nõude aluseks on laenuleping, millega kostja võttis endale kohustuse hagejale tekitatud kahju hüvitada. Sellest tingituna tuleb hageja nõue 271 230 krooni saamiseks lahendada TsK
- ptk-s sätestatust juhindudes. 17.11.2001 laenulepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale liiklusavariiga tekitatud kahju hüvitamiseks 236 000 krooni ning kriminaalasjaga seotud kulutuste katmiseks 54 500 krooni (lepingu p-d 11 ja 1.3). Kokku on lepingu järgi laenu suuruseks 290 500 krooni tagasimaksmise tähtajaga 5 aastat. Lepingu kohaselt tuleb leping täita hiljemalt 17.11.2006, kui lepingut ei pikendata (p 2.2). Sellest tulenevalt muutub hageja nõue sissenõutavaks alates 18.11.
- Kostja tunnistas hagi osaliselt 17 115 krooni ulatuses, mistõttu selles summas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kahju hüvitamise ulatus vähendamisele ei kuulu, sest vähendamise taotluse esitamisel pidas kostja silmas nõude kogu suurust. Hageja nõue saamata jäänud kasumi väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduses hageja saamata jäänud tulu nõude aluseks olevaid asjaolusid ei märkinud. Hageja märkis üksnes, et saamata 2
(4)jäänud kasum 12 kuu jooksul oli 50 580 krooni. Saamata jäänud tulu summas 50 580 krooni tõendamiseks esitas hageja arvestuse (t lk 19). Arvestuses märgitu kohaselt võttis hageja aluseks kostja töö 2000.a., mille kohaselt oli transporditeenuste müügist saadud 567 617 krooni. Auto töö tagamiseks tehtud kulutuste suurust müügist saadust lahutades sai hageja saamata jäänud kasumi suuruseks 50 580 krooni. Hageja esitatud 2000.a. majandusaasta aruanne ei tõenda hagejal saamata jäänud kasumit 2001.a. Liiklusõnnetus toimus 2000.a. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS K. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks 34 230 krooni. Kohus tuvastas teise avariis osalenud auto juhi A.H.i süü, tuginemata tsiviil- ja asja juurde võetud kriminaalasja materjalidele. Kuna kohus jagas kulud juhtide vahel võrdselt, määras ta A.H.i süü astme võrdsena kostja süüga. Otsuse motiveerivas osas puuduvad viited normidele, mis määravad teise juhi süü vormi ning põhjusliku seose tekitatud materiaalse kahju ja A.H.i süülise käitumise vahel. Puuduvad viited kriminaalasja materjalidele, mistõttu otsus ei vasta TsMS § 231 lg-le 4. Kohus tugines põhjendamatult üksnes kostja seisukohale. Kriminaalasjas tehtud Tallinna Linnakohtu 13.11.2002 otsuses märkis kohus tuginedes ekspertiisiaktile, et alates veoauto Mercedes Benz väljasõidu hetkest Peterburi tee sõiduteele puudus Volvo juhil võimalus oma auto peatamiseks enne kokkupõrke kohta ka juhul, kui auto kiirus oleks olnud 50 km/h. Seega leidis kohus, et tunnistaja A.H. ei olnud liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Hageja ei esitanud hagi A.H.i vastu, kuna tema süüd uurimine ega kohus kriminaalasjas ei tuvastanud. Kuna Tallinna Linnakohtu 13.11.2002 otsus on jõustunud, on arusaamatu tsiviilkohtu poolt tunnistaja A.H.i süü tuvastamine. Vastus apellatsioonkaebusele V.B. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb linnakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on linnakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega linnakohus jättis välja mõistmata 17 115 krooni ja palus välja mõista kokku 34 230 krooni. Kuna kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Kahju tekkimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 3 sätestas, et pooled võisid iga võla, mis oli tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Pooled on avariiga tekitatud otsese kahju hüvitamise kohustuse vormistanud 17.11.2001 laenulepinguna. Seoses sellega ei saa hageja nõuda enam kostjalt avariiga tekitatud otsese kahju hüvitamist, vaid võimalik on nõuda ainult laenulepingu täitmist. Linnakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et laenulepingust tulenev nõue 290 500 krooni ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna kostjal tuli laen tagastada hagejale 3
(4)17.11.2006 ning see tähtpäev ei ole veel saabunud. Saamata jäänud tulu osas leidis linnakohus, et nõue on tõendamata. Kolleegiumi arvates apellandi väited, et linnakohus on hinnanud teise avariis osalenud isiku A.H.i süüd kahju tekitamisel, on ebaõiged. Linnakohus rahuldas hagi 17 115 krooni osas ainuüksi põhjusel, et kostja võttis hagi 17 115 krooni osas õigeks. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 231 lg 6 kohaselt võis kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Seega ei ole kohus hinnanud hageja nõude alust ja kostja vastuväiteid põhistavaid tõendeid ega tuvastanud A.H.i süüd avariis. Vastustaja on ringkonnakohtu menetluses kandnud kulusid õigusabile summas 5 000 krooni, mille ta palub välja mõista apellandilt. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb menetluskulude jagamisel kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ja § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista õigusabikulu 855,75 krooni. Ülle Jänes Margo Klaar Tiit Kollom 4
(4)