) sätestatut. Seega saab üürnik, kelle üürisuhe kestab, kasutada
-is sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hageja nõue kohustada kostjaid taastama T6 – 2 asunud eluruumi ja kõrvaldama takistused eluruumi kasutamisel kujutab oma sisult üürilepingu täitmise nõuet (võimaldada üürnikul asja kasutada ja tagada asja hoidmine lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis
1).
1 p. 1 kohaselt on kohustuse täitmise nõudmine õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise puhuks. Vastavalt
lõikele 2, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist; kohustuse täitmist ei või muuhulgas nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu (punkt 1). Kolleegium leiab, et üürilepingust tuleneva kohustuse – võimaldada hagejal eluruumi kasutada – täitmine on võimatu, kuna üürilepingu objektiks olnud asi – eluruum – on lakanud olemast. Lisaks sellele on ümberehitatud ruum koormatud kolmanda isiku lepingust tulenevate õigustega ning selle isiku valduses. Seega ei võimalda juba need faktilised asjaolud, millele hageja oma nõuete alusena on tuginenud, tema hagi rahuldada.
p. 1 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt §-s 279 sätestatule.
§-s 279 sätestatakse tingimused üürniku poolt üürilepingust taganemiseks juhul, kui üürileandja §-s 278 nimetatud puudust või takistust ei kõrvalda (lg. 1), samuti üürniku õigus puudus või takistus ise kõrvaldada (lg. 3), see säte ei anna aga alust kohustada üürileandjat ümberehitusi tegema, nagu hageja seda nõudnud on. Kolleegium leiab, et hageja on kasutanud oma õiguste kaitseks sobimatut õiguskaitsevahendit. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.