2-04-2105/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-2105 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja U.Loonurm, liikmed V.Lips ja M.Reino Tsiviilasi G. S. hagi G. M. vastu kinkelepingu tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 otsus nr 2/1089-9988/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.2006, avalik kohtuistung Hageja ja tema lepinguline esindaja A.P. Kostja ja tema lepinguline esindaja T.M.Hiob Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu otsuse peale võib TsMS § 670 lg 1 kohaselt esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. G. S. oli korteriomandi nr 29877, mis asub Tallinnas XXX (edaspidi korteriomand), omanik. 22.04.2002 kinkis ta korteriomandi G. M.le. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, ühtlasi koormati korteriomand tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kostja kanti 21.08.2002 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse.
2. G. S. esitas 23.11.2004 G. M. vastu linnakohtusse hagi, milles palus tühistada kinkeleping, tunnistada teda korteriomandi omanikuks ning mõista kostjalt välja korteriga seotud kulutused 31 196,47 krooni. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja kinkelepinguga (p 4.2) võetud kohustust tasuda korteriomandiga seotud maksud. Hageja on ajavahemikul 2002 aprill kuni 2004 oktoober tasunud korteriga seotud makseid kogusummas 22 633 krooni. 29.08.2005 suurendas hageja oma nõuet 8563,47 krooni võrra (t.lk 56-57), kuna ta on tasunud korteriga seotud makseid ajavahemiku 2004 november ja detsember ning 2005 jaanuar kuni august eest. Kostja keeldus põhjendamatult hageja ettepanekust lõpetada kinkeleping ja tagastada korteriomand hagejale, millega rikkus VÕS §
3. Kostja rikastus põhjendamatult. Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Korteriomandi omanikuks on kostja. Hagi on esitatud VÕS sätete alusel, mida aga antud asjas ei ole võimalik kohaldada. Hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks on ainetu ja vastuolus AÕS ja KRS sätete ja Riigikohtu praktikaga. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus korterit tasuta kasutada ja kostja ei ole hagejalt kasutamise eest tasu nõudnud. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja tasub hageja poolt tarbitud hooldus- ja kommunaalkulude eest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5. Tallinna Linnakohus jättis 20.09.2005 otsusega hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tõendamist leidis, et hageja on tasunud korteriga seotud kommunaalmakseid ja elektriarveid kogusummas 31 196,47 krooni (t.lk 13-16, 58-76). Arved on esitatud hageja nimele.
6. Tõendamist ei leidnud, et kostja on kohustatud tasuma hageja eest kommunaalmakseid ja elektrit, ning et seda saaks käsitleda kostja alusetu rikastumisena. Hageja on vääralt tõlgendanud kinkelepingut, selle p-st 4.2 ei tulene, et kostja peab tasuma hageja kommunaalmakseid. Lepingu p-s 5 koormati korteriomand tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Tõendatud pole, et kostja oleks hagejalt korteri kasutamise eest tasu nõudnud. Tuvastamist ei leidnud hageja õigus VÕS § 270 lg 1 alusel kinkelepingust taganemiseks. Põhjendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt kostja rikkus VÕS § 267 p 3, kuna tõendatud pole, et kostja on kinkelepingut rikkunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kinkeleping tühistada, tagastada korteriomand apellandile ja mõista kostjalt välja kinkelepingu p 4.2 rikkumise eest 31 196,47 krooni. Kohus ei hinnanud kinkelepingu p 4.2, 5, 6.6.1, 6.1.2 ja 6.
8. Apellandi arvates annab kostja poolt kinkelepingu rikkumine aluse kinkelepingu tühistamiseks ja apellandile korteriomandi tagastamiseks. Kostja pidi korteri hoolduslepingu enda nimele vormistama. Hageja kinkis kostjale korteriomandi väärtusega 180 000 krooni ega osanud aimata, et kostja rikub kinkelepingut (p 4.2), jättes korteriga seotud maksud tasumata. Kinkelepingu sõlmimisel ei selgitanud notar hagejale tehingu tühistamise tähtaega ega tingimusi. Hagi on esitatud kohtule 23.11.2004 ja TsÜS § 146 lg 1 tulenev kolmeaastane tähtaeg ei ole möödas. Hageja esitas ekslikult hagi VÕS alusel. Kuna kinkelepingu sõlmimise ajal VÕS ei kehtinud, ei olnud kohtul ka alust juhinduda VÕS sätetest. Kohus rahuldas alusetult kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna kostja oli töötu vaid ajavahemikul 23.05.2005 kuni 26.05.
9. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Kostja leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks põhjenduste osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 2
12. 22.04.2002 sõlmisid pooled notariaalse korteriomandi kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega G. S. kinkis G. M.le talle kuuluva korteriomandi Tallinnas, XXX. Seega sõlmiti tegelikult koos mitu lepingut- võlaõiguslik kinkeleping, võlaõiguslik isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõiguslikud korteriomandi omandiõiguse ülekandmiseks G. M.le ning kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega.
13. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 7 lg 1 alusel kohaldatakse enne 01.07.2002 tehtud tehingu lõpetamise aluste suhtes tehingu tegemise ajal kehtinud seadust, lõpetamise korra suhtes aga kehtivat seadust. Vaidlusalune leping sõlmiti 22.04.2002, VÕS hakkas kehtima alates 01.07.
14. VÕSRakS § 7 lg 1 võimaldab alates 01.07.2002 endiselt ka varemsõlmitud lepingute tühistamist ning seda tuleb teha alates 01.07.2002 sätestatud korras, s.t kehtiva TsÜS § 98 alusel avalduse tegemisega teisele poolele. Linnakohus on otsuses õigesti märkinud ja selgitanud, G. S. ei ole 22.04.2002 sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ega lepingut VÕS korras üles öeldud ning kohtul ei olnud võimalik hagi hageja poolt esitatud asjaoludel rahuldada. Asja materjalide kohaselt ei ole tehingu tühistamisest teise poole teavitamist seaduses sätestatud korras toimunud.
15. Samuti ei ole hageja üles öelnud ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut, mis oma olemuselt on kestusleping ja millele kohaldub alates 01.07.2002 tagasiulatuvalt VÕS. Pooltel oli linnakohtus vaidlus selles, kas kostja on rikkunud poolte vahel 22.04.2002 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu p 4.2 sätteid, kuna ta kingisaajana ei ole ta tasunud hageja poolt tarbitud elektri eest ja korteri ülalpidamisega seotud kulutusi. Hageja leiab, et kostja pidi tasuma korteriga seotud maksed vastavalt kinkelepingu p-le 4.2 (t.lk.6-9) ja kuna kostja ei ole hageja poolt tarbitud elektri ja teisi korteri kasutamisega seotud kulutusi tasunud, on ta sellega rikkunud lepingut.
16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud lepingu p. 4.2 sisuks ei ole korteri ülalpidamisega seotud kulutuste hüvitamine ja selles osas on linnakohus otsuses põhjendanud ning õigesti leidnud, et kokkulepe, et kostja oleks kohustatud tasuma hageja kommunaalmakseid ja elektri tarbimise eest, puudus. Isikliku kasutusõiguse seadmine tähendab poolte vahel sõlmitud lepingu p.5 kohaselt seda, et G. S. kasutab G. M.le kingitud korterit tasuta, s.t ilma üüri maksmata. Tasuta kasutuseleandmise lepingut eristab üürilepingust selle tasulisus. Et tasuta kasutajal on olulises osas üürniku kohustused, välja arvatud tasumaksmise kohustus, on selgitanud P.Schlechtriem (Võlaõigus. Eriosa 7.peatükk, lk.99-100). Linnakohus leidis õigesti, et kasutaja (s.t hageja) peab kandma eluruumi kasutamisega seotud kulud ja seetõttu ei ole alust rahuldada ka nõuet tema poolt tasutud 31 196,47 krooni väljamõistmiseks ning kinkelepingu tühistamiseks hageja poolt esitatud põhjendustel puudub alus. Linnakohus jättis hageja teised nõuded õigesti rahuldamata ja neid põhjendusi apellatsioonikohus ei korda. U.Loonurm V.Lips M.Reino 3