KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-01-208 Tsivi

§ 4

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hagi rahuldamise eelduseks on hageja tsiviilõiguste rikkumine. Isik, kes vaidlustab teiste isikute vahelist tehingut, peab tõendama oma õigusliku huvi olemasolu tehingute kehtetuks tunnistamise vastu.

1. Hageja esitas kohtusse hagi 12.10.1998 AS T ja I. P. ning 19.10.2000 I. P. ja E OÜ vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingute ning aktsiaraamatusse nimetatud tehingute alusel tehtud kannete kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis linnakohus õigesti, et hagejal ei ole puutumust nimetatud tehingutega ja seetõttu ei ole rikutud ka tema õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt võõrandas hageja talle kuuluvad AS T aktsiad AS-le T 27.10.1997 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu alusel. Nimetatud lepingu p-s 3.1 leppisid lepingupooled kokku, et aktsiate omandiõiguse üleminek ostjale toimub koheselt peale ostja poolt aktsiate eest täielikku tasumist (lepingu p 2.8). Aktsiate ostu-müügilepingu p 2.8 järgi kohustus AS T tasuma osaliselt võõrandatud aktsiate eest hagejale lepingu allakirjutamise päeval 609 204 krooni pangaülekandega hageja pangaarvele Hoiupanga Viru kontoris nr
2. Toimikus olevatest maksekorralduste koopiatest (t.lk 55-56) nähtuvalt on AS T oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Seega läks aktsiate omandiõigus nende eest tasumisega AS-le T üle. Aktsiate omandiõiguse üleminekuga lõppesid hageja jaoks kõik aktsiatega seotud õigused ja kohustused. Sellel, milliseid tehinguid tehti AS T aktsiatega hiljem, ei ole hageja õiguste ja kohustustega puutumust vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud TsÜS § 58 lg 1 mõttes. Lähtuvalt eeltoodust ei pidanud AS T hagejat 12.10.1998 ja 19.10.2000 sõlmitud aktsiate ostumüügilepingutest ka teavitama. 4
3. Apellatsioonkaebuse väide, nagu tähendaks lepingu p 2.8 teises lõikes nimetatud 60 000 krooni audiitor R. M. deposiitarvele maksmata jätmine seda, et aktsiate omandiõigus ei läinud hagejalt AS-le T üle, on ekslik. Lepingu p 2.8 teise lõike sõnastuse järgi ei ole nimetatud summa samastatav aktsiate müügihinnaga (ei ole aktsiate eest tasumisele kuuluva summa osa), vaid see oli ette nähtud ettenägematute kulutuste katteks ja kuulus kasutamata osas pärast 01.03.1998 jagamisele poolte vahel. Hageja ei ole 27.10.1997 aktsiate ostu-müügilepingut vaidlustanud ega selle tühisusele tuginenud. Vastupidi, ta leiab, et see on kehtiv. Audiitori deposiitarvele 27.10.1997 sõlmitud lepingu järgse summa kandmata jätmine ei ole iseenesest aluseks 12.10.1998 ja 19.10.2000 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamisele. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, et perioodil 27.10.1997-12.10.1998 ei olnud AS T aktsiad kellegi omanduses. Nimetatud perioodil oli aktsiate omanik AS T.
4. Kuni 31.12.

§ 319

lg 2 kohaselt ei ole hagejal apellatsioonkaebuses õigust muuta hagi alust ega eset, samuti esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väidetele 12.10.1998 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu kui varjatud (teeseldud) tehingu kohta. Ringkonnakohus jätab alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 652 alusel tähelepanuta apellandi 30.01.2006 vastuses esitatud uued asjaolud ja vastusele lisatud uued tõendid, kuna nende esitamist ei ole põhjendatud ega põhistatud. 14. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.

§ 61lg 1 p-le 2 mõistab ringkonnakohus hagejalt I.

P. kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 5664 krooni. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu peab ringkonnakohus seda vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks, mis tuleb hagejal hüvitada. G. F. 01.02.2006 esitatud taotluse apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamiseks jätab ringkonnakohus alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 66 alusel tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast kohtu poolt menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaega, milleks oli 30.01.2006. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav