2-05-1798/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1798 Tsiviilasi KÜ Põhja 2 hagi E.P. väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2006 Menetlusosalised ja nende Apellant-kostja: E.P. , esindaja Armand Mark esindajad Vastustaja-hageja: KÜ Põhja 2, esindajad Valentina Voltškova ja Galina Lepik Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu
4. märtsi 2006 otsus E.P. lt kahju hüvitamiseks 14 950 krooni väljamõistmise ja kohtukulude osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta KÜ Põhja 2 hagi E.P. vastu 14 900 krooni nõudes rahuldamata ja KÜ Põhja 2 poolt tasutud riigilõiv korteriühistu kanda. Välja mõista KÜ-lt Põhja 2 E.P. kasuks 3855.85 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni ja 85 senti) õigusabikulude katteks ja 1000 (üks tuhat) krooni riigilõivu katteks. RESOLUTSIOON (Kirs) vastu 77 116.60 krooni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. KÜ Põhja 2 esitas E.P. vastu hagi tekitatud kahju 77 116.60 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja valitud KÜ Põhja 2 juhatuse esimeheks alates 16.05.
6. Kostja on oma ametiseisundit kuritarvitanud ning on tekitanud kahju korteriühistule. Korteriühistu revisjoni aruande alusel moodustub kostja poolt tekitatud kahju järgnevatest summadest: 1) OÜ-le Ilseme tasutud tegemata tööde eest 47 718.16 krooni; 2) KÜ-le kahjuliku lepingu sõlmimise ja tasumine osutamata teenuse eest 14 900 krooni; 3) sularaha põhjendamatu kulutšekk summas 3999 krooni; 4) põhjendamata laenu osa intressid 11% aastas, kahe aasta eest 10 498 krooni.
7. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on OÜ-le Ilseme tasutud 47 718.16 krooni tehtud tööde eest. Tegemist oli juhatuse otsuse alusel teiste tööde finantseerimisega pangalaenu arvelt, milleks sihtotstarbelise pangafinantseerimise tõttu ei oleks muidu saanud laenu arvelt töövõtjale tasuda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka nõue laenu osa 47 718.16 krooni intresside nõudes 11% ulatuses kahe aasta eest summas 10 498 krooni. FIE Mehis Adamsoni ja KÜ Põhja 2 vahel on sõlmitud 07.04.2003 esindusleping, mille kohaselt on M. Adamsoni poolt osutatava teenuse sisuks KÜ Põhja 2 esindamine tööettevõtulepingust OÜ-ga Ilseme tekkinud vaidlustes ja hagis, samuti kliendi huvide kaitsmine kohtueelses menetluses, kohtus ning hilisemas täitemenetluses. FIE M. Adamsoni poolt on 24.04.2003 väljastatud kassa sissetuleku orderi kviitung nr 14, millest nähtub 5500 krooni tasumine vastavalt esinduslepingule. Sularaha kulutšekk 3999 krooni on põhjendatud. S. Tsarenko ja KÜ Põhja 2 vahel sõlmiti 12.04.2003 töövõtuleping internetivõrgu väljaehitamiseks, internetiserveri ostmiseks ning internetivõrgu häälestamiseks ja korterite internetivõrku ühendamiseks, millise töö ees kohustus tellija vastavalt töövõtja taotlusele viimasele üle andma tolmuimeja Philips. MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. märtsi 2006 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 950 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt KÜ Põhja 2 põhikirja p-st 50 tulenevalt vastutab juhatuse liige varaliste kahjude eest, mida põhjustas tema tegevus ühistu esindamisel, kui juhatus ei kiida tema tegevust heaks. Kostja poolt kahju tekitamine OÜ-le Ilseme tasumisega tegemata tööde eest 47 718.16 krooni on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt on esitatud mõlemad OÜ Ilseme poolt väljastatud 10.02.2003 arved nii aknapõskede viimistluse kohta kui ka rõdupiirete ümberehitustööde teostamise kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et KÜ Põhja 2 poolt või Hansa Liisingu poolt on tasutud 10.02.2003 arve nr 3021/01 summas 47 718.16 krooni, mille sisuks oli plastik-profiilakende paigaldusjärgne põskede viimistlus, siis ei ole hageja tõendanud kostja poolt hagejale kahju tekitamist summas 47 718.16 krooni. 2 Kostja poolt kahju tekitamine põhjendamata laenu osalt summas 47 718.16 krooni intressid 11% aastas, kahe aasta eest 10 498 krooni, on tõendamata. Antud asjas on kindlaks tehtud, et KÜ Põhja 2 poolt ei ole esitatud Hansa Liisingule teist arvet nr 3021/01 summas 47 718.16 krooni, mille sisuks oli aknapõskede viimistlus, seega ei ole selles summas ka laenu põhjendamatut osa ning sellelt ei ole Hansa Liisingu poolt intresse arvutatud. Seega on hageja nõue summas 10 498 krooni põhjendamatu. Kostja poolt kahju tekitamine KÜ-le Põhja 2 kahjuliku lepingu sõlmimisega ja osutamata teenuste eest 14 900 krooni tasumisega FIE M. Adamsonile on tõendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu FIE M. Adamsoni poolt KÜ-le Põhja 2 õigusabi teenuse osutamist ja korteriühistu esindamist tema nõudes OÜ Ilseme vastu. Seega on KÜ-l Põhja 2 tekkinud sellest kahju 14 950 krooni. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud asjas tuleb kindlaks teha, kas kostja tegu oli hagejale tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Antud asjas ei ole vaidlust, et 07.04.2003 esinduslepingu ja 25.04.2003 kokkuleppe FIE M. Adamsoniga on sõlminud E.P. . Samuti on kõik arved FIE M. Adamsonile tasutud E.P. poolt KÜ Põhja 2 vahenditest. Seega on tuvastatud põhjuslik seos KÜ-l Põhja 2 tekkinud kahju ja E.P. teo vahel. VÕS §-st 1045 lg 2 p 3 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Tulenevalt KÜS § 151 lg 1 mõttest on kostja kui KÜ Põhja 2 juhatuse liikme poolt FIE M. Adamsoni arvete eest tasumine tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuse eest, seega majandamiskulu. Tulenevalt KÜS §-st 13 lg 4 on korteriühistu otsused majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on majandamiskulude kandmise aluseks korteriühistu otsused. Tunnistaja Inga Kuusik, kes oli KÜ Põhja 2 juhatuse liige, on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et tema ei olnud teadlik, et sõlmiti esindusleping FIE M. Adamsoniga. E.P. ütles seda siis, kui ta võttis M. Adamsoni ühistu koosolekule
10. aasta suvel kaasa. Asja materjalidest ei nähtu, et FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmiseks on olema KÜ Põhja 2 otsus. Seega on kostja FIE M. Adamsonile õigusteenuse eest tasunud, omamata selleks KÜ Põhja 2 otsust ja seega on ta toiminud õigusvastaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud hagejatele kahju tekkimises süüdi. Kostja poolt kahju tekitamine põhjendamata sularaha kulutšeki summas 3999 krooni tasumisega on tõendamata. Hageja poolt on tõendamata, et S. Tsarenko ei ole teostanud KÜ Põhja 2 heaks internetivõrgu väljaehitamist ega ole selle eest tolmuimejat Philips väärtusega 3999 krooni saanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. E.P. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
12. märtsi 2006 otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on põhjendamatult rahuldatud hageja nõue suuremas summas (14 950 krooni) kui hageja on nõudnud (14 900 krooni). FIE M. Adamson on teenust osutanud vastavalt esinduslepingule ja 25.04.2003 sõlmitud kokkuleppele ning vastupidist ei ole tõendatud. Kohus on jätnud arvestamata KÜ Põhja 2 ja FIE M. Adamsoni vahel 25.04.2003 sõlmitud kokkuleppe, milles nimetatakse FIE M. Adamsoni poolt teostatud tööd: järelevalve, läbirääkimiste läbiviimine, OÜ Ilseme juhatuse liikmetega isikliku kontakti leidmine, lepingu lõpetamisega seotud dokumentatsiooni koostamine. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et FIE M. Adamson neid töid ei korraldatud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta tõendina kostja istungil antud seletust, et OÜ-le Ilseme 25.03.2003 vormistatud ja esitatud nõue oli tehtud FIE M. Adamsoni poolt. Ainult juhul, kui 3 probleeme töövõtjaga ei oleks esinenud, saaks kohus lugeda põhjendamatuks esindaja võtmise. Kohus ei ole otsuse tegemisel pööranud tähelepanu tunnistaja I. Kuusiku ütlusele, kes on kinnitanud, et „Erika Kirs võttis Adamsoni ühistu koosolekule kaasa suvel 2003“. Ka antud asjaolu tõendab, et FIE M. Adamson on osutanud teenust KÜ-le Põhja
13. Kohus on vääralt leidnud, et asja materjalidest ei nähtu KÜ Põhja 2 otsust FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmimiseks. Kohus ei ole andnud hinnangut ja on jätnud arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisas 19 esitatud KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku 30.05.2002 otsuse p-s 3 märgitud aluse. Nimetatud otsuse p-s 3 on juhatuse nelja liikme poolt ühehäälselt otsustatud, et dokumentide korrastamise ja juriidilise teenuse ostmiseks sõlmida käsundusleping Turu Õigusbüroo juristiga, kelle all ei saa mõista ühtegi teist isikut peale FIE M. Adamsoni. Seega on tõendatud, et FIE M. Adamsonilt õigusteenuse ostmiseks ja esinduslepingu sõlmimiseks on olemas KÜ Põhja 2 juhatuse otsus 30.05.2002, mille alusel võis kostja sõlmida juriidilise teeninduse osutamise lepingu juristiga. Kostja ei ole käitunud seadusest tulenevat kohustust rikkuvalt, seega ei ole käitunud seadusevastaselt. Apellant ei ole esinduslepingu sõlmimisega õigusteenuse ostmiseks FIE M. Adamsonilt OÜ-ga Ilseme tekkinud vaidluste ja probleemide lahendamiseks tekitanud kahju KÜ-le Põhja
14. Tõendatud on, et vaidlused OÜ-ga Ilseme sõlmitud töövõtulepingu ebakvaliteetse täitmise osas toimusid, nende probleemide lahendamisel osales FIE M. Adamson ning samuti oli KÜ Põhja 2 juhatuse poolt võetud vastu otsus juriidilise teenuse osutamise osas õigus sõlmida selleks leping juristiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust osas, millega kohus mõistis E.P. lt KÜ Põhja 2 kasuks välja 14 950 krooni ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsust vaid selles osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Tartu Maakohtu
16. märtsi 2006 otsus osas, millega mõisteti E.P. lt KÜ Põhja 2 kasuks välja 14 950 krooni, tuleb tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab KÜ Põhja 2 hagi E.P. vastu 14 900 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seoses kohtuotsuse osalise tühistamisega tuleb muuta kohtukulude jaotust. Asja materjalidest nähtub, et E.P. lt nõuti kahju hüvitamist seoses tema tegevusega KÜ Põhja 2 juhatuse liikmena. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse deliktiõiguse sätteid, millised on kohaldatavad lepinguvälise kahju hüvitamise juhtudel. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on eriseadusega reguleeritud juhatuse liikme vastutus oma kohustuste rikkumisega mittetulundusühingule kahju tekitamisel ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse lepinguvälise kahju hüvitamise sätteid. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et juhatuse liikme suhe ühinguga on lepingulaadne võlasuhe ja ka seetõttu ei saa kohaldada võlaõigusseaduse deliktiõiguse sätteid. TsÜS § 34 lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut ühiselt. KÜ Põhja 2 põhikirja p 41 kohaselt ühistut võib esindada iga juhatuse liige. KÜ Põhja 2 põhikirjast ei tulene, 4 et juhatuse liikme esindusõigust oleks piiratud (näiteks ühine esindamine). Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et õigusteenuse ostmise ja esinduslepingu sõlmimine E.P. poolt oli õigusvastane, kuna selleks ei olnud KÜ Põhja 2 otsust. Eelnimetatud lepingute sõlmimiseks oli E.P. l kui korteriühistu juhatuse liikmel õigus tulenevalt TsÜS §-st 34 lg 2 ja KÜ Põhja 2 põhikirja p-st
17. Juhatuse liikme vastutuse eeldusteks on seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sellega ühingule kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ja tekkinud kahju vahel. Seejuures peab hageja tõendama, et juhatuse liige kui kostja on rikkunud oma ametist tulenevaid kohustusi ja just sellise rikkumise tõttu on ühingule tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kuna ei ole tõendatud FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule õigusabi teenuse osutamine, siis on õigusabi teenuse eest väljamaksete näol summas 14 950 krooni tegemist korteriühistule tekkinud kahjuga. Maakohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Apellant kinnitas maakohtus, et kõik väljamaksed FIE M. Adamsonile on tehtud seoses viimase poolt korteriühistule õigusabi teenuse osutamisega. Apellandi nimetatud väidet kinnitavad FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule tasumiseks esitatud arved, milledest nähtub teenuse nimetus (õigusalane konsultatsioon, ehitusalane konsultatsioon, OÜ-le Ilseme nõude koostamine jne). Samuti nähtub asja materjalidest, et FIE M. Adamson on teinud kindlaks OÜ Ilseme juhatuse (esimehe) tegeliku asukoha, pidanud juhatuse liikme K. Tullusega läbirääkimisi ja koostanud töövõtulepingu lõpetamisega seotud dokumendid. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja esitatud tõenditele ning põhjendamatult leidnud, et ei ole tõendatud FIE M. Adamsoni poolt korteriühistu nõude menetlemine OÜ Ilseme vastu. Ka vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ-ga Ilseme olid probleemid seoses töövõtulepingu täitmisega ning nad otsisid taga OÜ Ilseme juhatuse esimeest. Ka sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendamatuks kostja otsustust kasutada FIE M. Adamsoni õigusabi OÜ Ilseme poolt töövõtulepingu täitmisel tekkinud vaidluste lahendamisel. Kuigi OÜ-le Ilseme esitatud kirjalik nõue 25.03.2003 (t.l 106) on allkirjastatud apellandi kui juhatuse liikme poolt, ei saa selle asjaolu tõttu väita, et FIE M. Adamson ei ole seda koostanud. Apellant on kinnitanud, et FIE M. Adamson koostas nõudekirja ning teine pool ei ole vastupidist tõendanud. Läbirääkimiste pidamist OÜ-ga Ilseme tõendavad ka OÜ Ilseme vastus korteriühistule (t.l 108), töövõtulepingu lõpetamise kokkulepe (t.l 109) ning apellandi ja FIE M. Adamsoni kokkulepe (t.l 110). Nimetatud tõenditest ei saa teha järeldust, et FIE M. Adamson ei ole korteriühistule õigusabi teenust osutanud ja et esinduslepingu sõlmimine FIE M. Adamsoniga oli apellandi poolt põhjendamatu ning põhjustas korteriühistule varalist kahju. Isegi kui OÜ Ilseme jättis töövõtulepingu lõpetamise aktis märgitud tööd osaliselt tegemata või ei teinud neid õigeaegselt, ei saa nimetatud asjaolu seada kahtluse alla õigusabi kasutamise otstarbekust ning seda, et apellant oleks rikkunud juhatuse liikme ametist tulenevaid kohustusi ja põhjustanud sellega korteriühistule kahju. Apellandi väidet, et ta ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kinnitavad ka tunnistaja I. Kuusiku ütlused (t.l 161) ja korteriühistu 16.05.2003 üldkoosoleku otsus (t.l 40), millega tunnistati juhatuse liikmete tegevus aastatel 2002-2003 rahuldavaks. KÜ Põhja 2 juhatuse koosoleku protokolliline otsus 30.05.2002, millega otsustati sõlmida käsundusleping võlgade sissenõudmisega tegeleva firmaga OÜ Inkasso ja Turu Õigusbüroo juristiga juriidilise teenuse osutamiseks ning tunnistaja I. Kuusiku ütlused, mille kohaselt M. Adamson osales
18. aasta suvel ühistu koosolekul, ei tõenda iseenesest FIE M. Adamsoni poolt korteriühistule õigusteenuse osutamist seoses vaidlusega OÜ-ga Ilseme. Küll aga tõendavad nimetatud asjaolud, et FIE M. Adamson on osutanud varem korteriühistule õigusabi 5 teenust ning ka sellest tulenevalt ei saanud apellandi otsustus sõlmida esindusleping FIE M. Adamsoniga seoses vaidlusega OÜ-ga Ilseme olla korteriühistule ootamatu. Seoses hagi täies ulatuses rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 60 lg 1 ja 8 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) alusel tühistada maakohtu otsus E.P. lt riigilõivu 1050 krooni väljamõistmises ja korteriühistu poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta täies ulatuses korteriühistu kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel on E.P. tasunud riigilõivu 1000 krooni. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb KÜ-lt Põhja 2 mõista välja E.P. kasuks riigilõivu katteks 1000 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osalt hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osalt kostjale. Kostja on kandnud õigusabikulusid maakohtus 5900 krooni ja ringkonnakohtus 5900 krooni. Arvestades eeltoodut tuleb KÜ-lt Põhja 2 E.P. kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 3855.85 krooni (77 116.60X0.05=3855.85). Viivi Tomson Egon Konsand 6 Üllar Roostoja