2-04-317/3 | Europaius

Tsiviilasi nr 2-2/1171/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus 2-2/1171/05 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Tiit Kollom, kohtu liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2005 Tallinnas Tsiviilasi O. M. ja U. M. hagi J. K. vastu 9 387,98 kr. väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/34-3047/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad 20.09.2005 Tallinnas Apellant ja vastustajad RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud 05.04.2004 Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja O. M. 29.05.2003 kostjale laenuks kaashagejalt U. M.lt saadud 600 eurot, mis Eesti kroonidesse kursiga 15,6466 ümberarvestatuna moodustab 9 387,98 kr. Kostja on laenusaamist vastava võladokumendi allkirjastamisega kinnitanud. Raha anti üle kohvikus 100-eurostes kupüürides. Laenu andmine ei ole seotud lennukipiletitega. Kostja kohustus saadud laenu hagejatele tagastama kolmekuulise tähtaja jooksul. Hagi esitamise ajaks kostja laenu tagastanud ei olnud. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PS §-le 25 ja VÕS § 396 lg-tele 1 ja 2 palusid hagejad kostjalt välja mõista võla 9 387,98 kr. ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kirjalikus vastuses võttis kostja omaks, et sai hagejalt laenu 600 eurot. Kohtuistungil väitis kostja, et ta ei ole kunagi hagejalt laenu saanud. Ta sai O. M.lt lennukipileti ja selle eest andis ta allkirja võlakirjale, et on hagejalt saanud 600 eurot. Tegelikult saatis raha hagejale Portugali kodanik V. T., kelle juurde kostja tööle läks ja kellele ta Portugalis raha tagasi maksis. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas O. M. hagi 06.05.2005 otsusega ja mõistis J. K.lt O. M. kasuks välja 9 387,98 kr. U. M. hagi J. K. vastu jättis Tallinna Linnakohus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja on kirjutanud 29.05.2003 kuupäevaga dokumendile „PACnHCK“ oma allkirja. Kostja seletuse kohaselt oli talle teada ja arusaadav dokumendi sisu, et kostja kohustub tagastama kolmekuulise tähtaja jooksul O. M.lt võetud võla summas 600 eurot. Seega on lepingu poolteks hageja O. M. ja kostja J. K.. Lepingus puudub igasugune viide täitmise kohta teistele isikutele. Kostja esitatud Portugali kodanik V. T. avaldused ei ole seetõttu käesolevas tsiviilvaidluses asjakohased tõendid. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama seaduse § 396 lg 1 järgi kohustub laenuandja andma teisele isikule rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid O. M. ees kohustuse täitmise kohta. Kohustuse olemasolu on tõendatud 29.05.2003 võladokumendiga („PACnHCKA“) ja selle täitmata jätmine hageja seletusega. Kostja on esitanud kaks teineteisele vastukäivat seletust: kirjalike vastuväidete kohaselt sai ta O. M.lt raha 600 eurot, mille tagastas Portugalis oma tööandjale, ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kostja O. M.lt raha laenuks saanud, vaid sai temalt lennukipileti sõiduks Portugali. Kohus leidis, et vastuolu kostja väidetes ei ole millegagi seletatav. Kuna hageja U. M. ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks, siis puudub temal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kuna kostja ei ole rikkunud U. M. õigusi. Seega U. M. hagi J. K. vastu 9 387,98 kr. saamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja vastuväited kaebusele Kostja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja 2

(3)esimese astme kohtumenetluses järjekindlalt väitnud, et sai O. M.lt lennupileti sõiduks tööle Portugali ning mingit raha võlakirja ehk laenulepingu koostamisel ei ole ta hageja käest saanud. Eelnevat tõendavad ka hageja O. M. seletus 19.04.2005 eelistungil ning kostja tööandja V. T. vastavalt kehtivatele seadustele legaliseeritud avaldus, milles viimane kinnitab, et saatis O. M.le 700 eurot kostjale lennupileti ostmiseks ning kostja on selle raha temale tagastanud. O. M. on võtnud omaks vahendustegevuse isikute välismaale tööle suunamisel, kellele ta muretses sõidupiletid ning vormistas selle kinnituseks laenulepingud. 29.05.2003 võlakiri oli rahatu ning kostja on enda arvates võlakirja rahatuse tõendanud. Hageja O. M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellant kaebuse rahuldada, vastustajad – rahuldamata jätta. O. M. seletas, et kostjale laenatud raha ei puudutanud lennukipileti maksumuse hüvitamist, vaid ta laenas kostjale raha viimase palvel, sest kostja soovis Portugalis tantsijana töötada ja tal puudus raha selleks vajaliku riietuse ostmiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 330 lg.5 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja ei ole tõendanud laenulepingu rahatust. Hageja O. M. ei eita seda, et ta vahendas kostja tööle asumist Portugali ja et lennukipileti raha sai ta kostja Portugali tööandjalt ja ta andis kostjale lennukipileti, kuid kinnitas linnakohtu istungil, et „võlakiri ei puutu piletisse“, ta ei nõua kostjalt raha pileti eest ja et piletid maksavad rohkem kui 600 eurot (toimiku lk. 86-87). Kostja ei ole hageja neid väiteid millegagi ümber lükanud. Isegi kui oletada, et kostja võttis laenulepingulise kohustuse talle antud pileti eest, siis see ei muuda laenulepingut rahatuks, sest ta sai hagejalt lennukipileti. VÕS § 396 lg.2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et pooled võivad iga võla, mis on tekkinud muust alusest kui laen, vormistada laenulepinguna, ja sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Kui kostja oleks võtnud hageja ees kohustuse tasuda talle lennukipileti eest 600 eurot, siis ei vabaneks ta sellest kohustusest täitmise korral valele isikule. Tiit Kollom Reet Allikvere Kai Kullerkupp 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.