← Eesti

2-04-2191/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-04-2191 Tsiviilasi J.M. hagi KÜ M25 vastu 70.722 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. oktoobri
  4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant J.M. (IK ***, elukoht ***, 13811 Tallinn); tema esindaja adv. Raini Nõu Vastustaja korteriühistu M25 (registrikood ***, asukoht M25, 13811 Tallinn); tema esindaja juhatuse liige V.D., lepinguline esindaja Ivetta Tšernova Avalik kohtuistung
  5. juunil
  6. a. Menetluse liik RESOLUTSIOON:
  7. Jätta muutmata Tallinna Linnakohtu
  8. oktoobri
  9. a. otsuse lõppjäreldus J.M. hagis korteriühistu M25 vastu 70.722 krooni väljamõistmiseks, tühistades otsuse põhjenduse osas ja tehes otsuse ringkonnakohtu otsuses märgitud motiividel.
  10. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  11. Välja mõista J.M.lt korteriühistu M25 kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulu 3561, 10 krooni (kolm tuhat viissada kuuskümmend üks krooni ja 10 senti). 2
  12. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  13. detsembril
  14. a. esitas J.M. Tallinna Linnakohtule hagi võla 70.722 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Hageja valiti kostja asutamiskoosolekul
  15. mail
  16. a. korteriühistu juhatuse liikmeks ja
  17. mai
  18. a. juhatuse koosolekul valiti hageja juhatuse esimeheks. Kostja juhatuse
  19. märtsi
  20. a. otsusega otsustati hakata hagejale maksma tasu alates
  21. märtsist
  22. a. 1 kroon elamispinna ruutmeetri kohta, s. o. 10.490 krooni kuus. Summa pidi sisaldama brutotasu koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Samuti otsustati kompenseerida hagejale töötasu alates
  23. maist
  24. a. kuni
  25. veebruarini
  26. a., arvestades tasu suurust palgaga analoogselt. Kostja maksis hagejale lepingulist tasu alates
  27. a. märtsist, kuid ajavahemikus
  28. maist
  29. a. kuni
  30. veebruarini
  31. a. tehtud toimingute eest kostja hagejale tasunud ei ole. Juhtimislepingut oli hageja õigustatud vormistama mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg. 1 järgi. Hagejale tasu maksmise kohustus ei tulene vormistatud juhtimislepingust, vaid juhatuse
  32. märtsi
  33. a. otsusest. Kostja juhatus ei ole võtnud endale korteriühistu põhikirja p. 37 alapunkti 10 järgset otsustuspädevust, sest ta ei kehtestanud juhatuse liikmete tasustamise aluseid, korda ega palkade ülemmäära. Juhtimislepingu vormistamine pärast juhatusele tasu maksmise otsustamist on formaalsus ega mõjuta kostja kohustust maksta hagejale tasu. Korteriühistu üldkoosolekut juhtimislepingu vormistamisest teavitada ei olnud vajalik, sest sellekohane juhatuse otsus oli juba olemas. Lähtudes juhatuse otsusest, on kostja käsundisaajale maksnud tasu pikema aja jooksul ja järelikult on kostja poolt juhatuse otsus heaks kiidetud. Seega, arvestades ühe kuu brutotasuks 7.858 krooni, võlgneb kostja vastavalt VÕS §-le 619 hagejale kui käsundisaajale 70.722 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt korteriühistu põhikirja punkti 37 alapunktile 10 kuulub juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kehtestamine üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevusse. KÜ juhatuse koosolekul
  34. detsembril
  35. a. arutati juhatuse esimehe töö tasustamise võimalust ja otsustati seda arutada järgmisel üldkoosolekul. Üldkoosolek ei ole aga selles küsimuses seisukohta võtnud. Hageja ei või iseendaga sõlmida ega alla kirjutada juhtimislepingut.
  36. mai
  37. a. juhtimislepingu sisu ei ole arutatud ühelgi juhatuse koosolekul ja leping on kehtetu algusest peale ega kuulu täitmisele. Hageja oli juhatuse esimees, seega valitav isik ja korteriühistu juhatuse liige, kelle vahel ei teki töötaja ja tööandja vahelisi õigussuhteid. Mingeid kohustusi töötasu kompenseerimiseks hagejale ajavahemiku eest
  38. maist
  39. a. kuni
  40. veebruarini
  41. a. kostjal tekkinud ei ole. Reaalselt alustas korteriühistu tegevust
  42. märtsil
  43. a. peale maja ülevõtmise akti allakirjutamist ja alates sellest ajast sai hageja igakuist tasu korteriühistu esimehe kohustuste täitmise eest. Ka selle tasu saamine ei ole õigustatud ega seaduspärane. Vastavalt MTÜS § 28 lõikele 6 on hagejal õigus nõuda eelneval perioodil tehtud kulutuste hüvitamist, kuid mitte igakuist töötasu. Esimese astme kohtu otsus
  44. oktoobri
  45. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata. VÕS § 619 annab käsunduslepingu mõiste. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundussaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 3 Korteriühistu
  46. märtsi
  47. a. juhatuse protokolli punktist 7 nähtub, et juhatus otsustas sõlmida töölepingu hageja kui juhatuse esimehega alates
  48. maist
  49. a. ja maksta talle igakuiselt palka alates
  50. märtsist
  51. a. kogusummas 10.490 krooni. Ajavahemiku eest
  52. maist
  53. a. kuni
  54. veebruarini
  55. a. kompenseeritakse hagejale töötasu palgaga analoogselt. Juhatuse otsus ei käsitle mingeid teenuseid, mida hageja oleks pidanud kostjale osutama, seega ei ole hagejaga sõlmitud käsundilepingut. Hagejaga otsustati sõlmida tööleping, otsustati ka töölepingu sõlmimise tingimused, kuid töölepingut hagejaga sõlmitud ei ole. Korteriühistu esimehe J.M. ja töötaja J.M. vahel
  56. mail
  57. a. sõlmitud juhtimislepingus on tasustamise aluseks võetud tulevikus,
  58. märtsil
  59. a., vastu võetavad juhatuse otsused. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (VÕS § 623 lg. 1). Antud juhul huvide konflikt välistatud ei ole. Juhatuse esimees peab silmas pidama lepingute sõlmimisel ühistu huve. Iseendaga sõlmitud lepingus on silmas peetud ainult enda huvi ehk võimalikult suurt töötasu. Põhjendatud ei ole ka juhtimistöö tasustamise sidumine elamispinna ruutmeetrite arvuga. Seega ei saa juhtimislepingut käsitleda käsundisuhte tekkimise alusena. Korteriühistu põhikirja p. 37 kohaselt on ühistu liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtiv täiskogu ja tema ainupädevusse kuulub juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kehtestamine. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, milles käsitletaks hagejale perioodi eest
  60. maist
  61. a. kuni
  62. veebruarini
  63. a. hüvitise maksmist. Üldkoosolek ei ole juhatuse
  64. märtsi
  65. a. otsust kinnitanud. Kohtuistungil antud teiste juhatuse liikmete ütluste kohaselt töötavad nad ühistu juhatuses tasuta. Hageja ei ole esitanud kuludokumente, mille alusel tema peaks tasu saama. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja täielikult tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada.
  66. märtsil
  67. a. korteriühistu juhatus ei kehtestanud juhatuse liikmete tasustamise aluseid, korda ega palkade ülemmäära, vaid lahendas konkreetset üksikjuhtu, mis kuulus kostja juhatuse kompetentsi. Sellega ei võtnud juhatus endale ühistu põhikirja punkti 37.10 järgset otsustuspädevust. Juhatuse otsuste täitmine ei nõua eraldi lepingute vormistamist. Käsundussuhe kostja ja hageja vahel oli juba tekkinud ja juhtimislepingu vormistamine oli formaalne. Juhtimisleping vormistati
  68. märtsil
  69. a. peale juhatuse koosolekut. Kostja üldkoosolek ei pea selleks otsust vastu võtma. Ka ei pea üldkoosolek kinnitama vaidlusalust juhatuse koosoleku otsust. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei olnud hageja õigustatud esindama kostjat MTÜS § 27 lõike 1 järgi. Puudub kohtu hinnang selle kohta, et kostja üldkoosolek pole teinud otsust ka selle tasu osas, mida hagejale makstud on. Kostja tasus hagejale kui käsundisaajale tasu pikema aja jooksul, lähtudes juhatuse otsusest. Kohus ei ole selgitanud, miks pidanuks juhatuse otsus käsitlema teenuseid, mida hageja kohustus osutama. Juhatuse otsuse tegemise ajal kehtis TsK, mille § 394 lõike 1 kohaselt kohustus volinik teostama teise lepingupoole kui volitaja arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. Arusaamatu on kohtu viide VÕS § 623 lõikele 1, sest pooled ei ole toonud esile mingeid asjaolusid seonduvalt tehingutega peale VÕS jõustumist
  70. juulil
  71. a. Selge ei ole kohtuotsuse põhjal, kas poolte vahel oli üldse kunagi tekkinud käsundussuhe. Kohus pole hageja sellekohast väidet ümber lükanud. Käsunduslepingu puhul tekkinud huvide konflikti olemust või selle avaldumise vormi kohtuotsusest ei selgu. Ei ilmne, miks võiks kostja hageja poolt tehtu arvel rikastuda või millest on tulenenud järeldus, et hagejale määratud töötasu on liiga suur. Vaidlusalust summat on ühistu üldkoosolek aktsepteerinud ja ka hilisemalt sellest lähtunud. Hageja on teinud ajavahemikul
  72. maist
  73. a. kuni
  74. veebruarini
  75. a. juhatuse esimehena mahukat tööd ja kohus ei ole põhjendanud, miks oleks hageja pidanud tegutsema tasuta. Tunnistajate ütlused selle kohta, et kõik juhatuse liikmed töötavad tasuta, ei 4 ole kooskõlas nende varasemate ütlustega ega ühistu juhatuse koosoleku protokollist nähtuvate seisukohtadega. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. J.M.l ei ole õigust töötasule, kuna juriidilise isiku organi liikmele töölepingu seadus ei laiene. Hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et linnakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, küll tuleb otsus tühistada põhjenduse osas. Vaidlust ei ole selle üle, et
  76. mail
  77. a. toimus korteriühistu M25 asutamiskoosolek, kus hageja valiti ühistu juhatuse liikmeks; samal päeval toimunud juhatuse koosolekul valiti hageja juhatuse esimeheks. Mittetulundusühingute registrisse kanti ühistu
  78. septembril
  79. a. Asutamiskoosolekul võeti vastu ühistu põhikiri, mille punkti 37 alapunktis 10 nähti ette, et ühistu liikmete üldkoosoleku ainupädevusse kuulub juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kehtestamine. Vaidlust ei ole ka selle üle, et juhatuse liikmete tasustamise aluseid ja korda ning palkade ülemmäära ei ole ühistu liikmete üldkoosolek kehtestanud. Vaidlus käib selle üle, kas hagejal on vaatamata üldkoosoleku otsuse puudumisele õigus saada tasu juhatuse esimehe ülesannete täitmise eest ajavahemikul
  80. maist 2001 kuni
  81. veebruarini
  82. Hageja leiab, et tal on selle aja eest õigus saada tasu vastavalt ühistu juhatuse
  83. märtsi
  84. a. otsusele, mille alusel on ta tasu saanud alates
  85. märtsist
  86. a. Kostja leiab, et üldkoosoleku otsuseta ei olnud juhatus pädev hagejale tasu määrama, pealegi alustas ühistu reaalselt tegevust pärast elamu majandamise ülevõtmist
  87. märtsil
  88. a. Kolleegium leiab, et juhatuse
  89. märtsi
  90. a. otsus ei anna hagejale alust juhatuse esimehe tasu nõudmiseks. Nimetatud otsuse punktis 7 on otsustatud sõlmida tööleping hageja kui juhatuse esimehega alates
  91. maist
  92. a. ning hakata talle palka maksma alates
  93. märtsist
  94. a. Otsuse kohaselt toimub töötasu kompenseerimine ajavahemiku
  96. 02 –
  98. 02 eest kvartaalselt alates
  99. juulist 2002 (tl. 11). Jättes kõrvale töötasu kompenseerimise ebaõige alguskuupäeva, mille puhul on ilmselt tegu trükiveaga, ei olnud juhatusel õigust otsustada juhatuse esimehele tasu maksmise üle, kuna põhikirja punkti 37 alapunkti 10 kohaselt oli selleks vaja üldkoosoleku otsust juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kohta ning ka MTÜS § 19 punkti 5 kohaselt kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse. Hagejale tasu maksmiseks oli seega nõutav kostja üldkoosoleku otsus. Ka juhatuse ühepoolne otsus juhatuse liikmele tasu maksmiseks on käsitletav tehinguna, kuna niisugusest otsusest tuleneb ühistu ja juhatuse liikme vaheline õigussuhe, mis annab juhatuse liikmele aluse esitada ühistu vastu rahalisi nõudeid. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui juhatuse ühepoolse otsusena vormistamise korral oleks võimalik vältida MTÜS § 19 p. 5 nõudeid. Kuna juhatus võttis vaidlusaluse otsuse vastu nii põhikirjas kui seaduses sätestatud pädevust ületades, on otsus tühine ja sellele tuginedes ei saa tasu maksmist nõuda. Kulutuste hüvitamist kooskõlas MTÜS § 28 lõikega 5 ei ole hageja nõudnud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu tuleneks asjaolust, et ühistu on maksnud hagejale tasu pärast
  100. märtsi 2002, ühistu kohustus maksta tasu ka sellele eelnenud aja eest. Kuna kostja on järjekindlalt keeldunud hagejale vaidlusaluse ajavahemiku eest tasu maksmast, ei ole asjakohane viide kostja nõustumusele või heakskiidule. Tasu faktiline maksmine ei muuda juhatuse tühist otsust kehtivaks, isegi kui tasu on makstud selle otsuse alusel. Hagejale väljamakstud tasu üle ei ole vaidlust kohtu ette toodud. Korteriühistu ja selle juhatuse liikme suhtele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
  101. peatüki ja MTÜS
  102. peatüki sätted ning ei kohaldu automaatselt tsiviilkoodeksi (TsK) või VÕS käsundit reguleerivad sätted, välja arvatud, kui lisaks seaduses sätestatule on ühistu ja juhatuse liikme 5 vahelised suhted reguleeritud ka pooltevahelise lepinguga. Eespooltoodust tulenevalt vajas juhatus niisuguse lepingu sõlmimiseks aga ühistu üldkoosoleku otsust. Ainuüksi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest iseenesest ei saa tuletada hageja õigust saada juhatuse liikme tasu. Vastustaja on taotlenud apellandilt õigusabikulu 7000 krooni väljamõistmist. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas vastustaja, et 3000 krooni sellest on kulutatud õigusabile esimese astme kohtu menetluses. Kolleegium leiab, et vastustaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt, 3536, 10 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Selle TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt on hinnaga hagi puhul kostja kasuks teiselt poolelt väljamõistetavate õigusabikulude ülemmääraks 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Kuna hagi 70.722 krooni suuruses summas jääb täielikult rahuldamata, ei ole võimalik kostjale hüvitada õigusabikulu rohkem, kui 3561, 10 krooni (5% 70.722-st). Kolleegium leiab, et seda summat saab pidada ka apellatsioonimenetluse vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.