← Eesti

2-04-78/5

Obsah (5)§ 187§ 188§ 306§ 168§ 171

Tsiviilasi nr 2-04-78 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-04-78 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006, Tallinn T

171 lg-st 2 tulenevat kohustust kutsuda äriühingu püsivalt maksejõuetuks muutumisel kokku osanike erakorraline üldkoosolek. Hageja leidis, et kostja vastutab kahju tekitamise ajal 18.03.1999 kehtinud

§ 187

lg 2 ja § 188 lg 1 ning hagi esitamise ajal 28.01.2004 kehtiva

§ 187lg-te 1 ja 2 ning § 188 lg 1 alusel hagejale tekitatud kahju eest nii OÜ S.

juhatuse liikme kui osanikuna solidaarselt osaühinguga. Eeltoodud asjaoludel palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 40 283,90 krooni kahju hüvitamiseks, s. o Tallinna Linnakohtu 01.12.1999 tagaseljaotsusega OÜ-lt S. hageja kasuks välja mõistetud võla koos perioodil 25.05.1999 kuni 25.01.2004 tekkinud viivisega. Kostja ja kostja poolel kaasatud kolmanda isiku OÜ S. vastuväited Kostja ja kolmas isik kostja poolel hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Vastuväidete kohaselt oli OÜ S. täitemenetluses tema vastu nõude esitamise ajaks majandustegevuse lõpetanud: 18.03.1999 müüs ta temale kuulunud omandi OÜ-le S’. ja 12.07.1999 kirjaga hagejale tasaarvestas vaidlusaluse nõude. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ S. oleks muutunud maksevõimetuks kostja tegevuse tõttu. Hageja kasutab ise omavoliliselt neidsamu ruume, mille eest ta nõuab kommunaalkulusid, mistõttu on kolmas isik teinud kommunaalteenuste arvete ja ruumide rendiarvete osas tasaarvestuse. Kohtus on omandivaidlused elamu asukohaga T24 Tallinnas eluruumide ja mitteeluruumide reaal- ja mõtteliste osade üle. Kehtiva õiguse järgi ei arvestata viivisele juurde viivist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 29.04.2005 otsusega ja mõistis B.K.ilt T24 KÜ kasuks välja 40 283,90 krooni kahju hüvitamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on OÜ S. tegevuse tagajärjel tekkinud hagejale kahju, mille eest vastutab kostja. Asjas on tuvastatud 14.12.1999 jõustunud Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusega, et OÜ S. ei täitnud oma kohustusi hageja ees. Otsuse kohaselt jättis OÜ S. tasumata arved nr 5 05.02.1999, nr 17 03.03.1999 ja nr 28 05.04.1999, kokku summas 21 341,25 krooni, kohtukulud mõisteti hageja kasuks välja summas 1 053,70 krooni. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna 09.03.2000 sissenõudmise võimatuse aktiga on tõendatud, et võlgnikul puudus vara, millele sissenõuet pöörata, mistõttu oli jõustunud kohtuotsuse alusel võlgnevuse ja kohtukulude kogusummas 22 394,95 krooni sissenõudmine võimatu. OÜ S., keda esindas tehingus kostja juhatuse liikmena, võõrandas kostja kui ainuosaniku 15.01.1999 otsuse alusel OÜ S. omandis olnud 8,55% mõttelist osa T24 Tallinnas asuvast elamust 18.03.1999 ostu-müügilepinguga 200 000 krooni eest ning tasaarveldas ostuhinna ostja ja müüja vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste katteks. Kostja seletusega ja OÜ S. 12.01.2004 kirjaga kohtutäitur M.R.ele on tõendatud, et OÜ S. lõpetas oma majandustegevuse 1999. aastal ja majandustegevuse lõpetamisel puudusid äriühingul mistahes rahalised ja varalised vahendid. Seega on hagejal tekkinud OÜ S. tegevuse tagajärjel kahju. Hageja kahjuks on ka kommunaalteenuste võlgnevuse tasumata jätmisest tekkinud viivis 1 679 päeva eest summas 18 942,67 krooni, kuna korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestas ühistu õiguse nõuda tasumata maksetelt viivist iga viivitatud päeva eest 0,07%. Kahju tekkimise ajal kehtis äriseadustiku (

) § 187 lg 1 redaktsioonis, mille järgi vastutavad osaühingu juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma 2

(5)kohustuste täitmata jätmisega osaühingule ja osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Lõike 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. Sama põhimõte sisaldus kahju tekkimise ajal TsÜS § 46 lg-s 1.

§ 188

lg 1 sätestas, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest. Seega nägi seadus ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja osaniku kohustuse hüvitada kolmandale isikule tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju. Osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest tuleneb sama põhimõte − täita kohustusi osaühingu ees, olla hoolas ja tegutseda osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt −, nagu see on sätestatud

§ 306

lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta.

§ 187

lg 2 kohaselt peab võlausaldaja lisaks kahjule tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi.

§ 168

lg 2 järgi võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega süüliselt tekitatud kahju eest vastutavad osanikud solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Kohus leidis, et kostja OÜ S. ainuosanikuna ja juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi osaühingu ees, kui ta võõrandas OÜ S. omandis olnud 8,55% mõttelist osa T24 elamust 18.03.1999 200 000 krooni eest, mis on tunduvalt madalam selle piirkonna üldteadaolevatest turuhindadest, ning tasaarveldas kogu ostuhinna ostja ja müüja vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste katteks. Omandi võõrandamist müügihinnaga, mis on oluliselt madalam turuhinnast, ei saa pidada osaühingule majanduslikult otstarbekaks majandustehinguks. Kuigi eelnimetatud tehingu tegemise ajal ei olnud hagejal veel kahju tekkinud, siis tekkis tal kahju nimetatud tehingust

  1. aasta märtsikuus, kui puudus võimalus OÜ S. vara arvel täita jõustunud kohtuotsust. Poolte seletustega, kostja tasaarvestuse avaldustega, poolte omavahelise kirjavahetusega ja kirjavahetusega Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga on tõendatud, et poolte vahel on elamu asukohaga T24 Tallinnas eluruumide ja mitteeluruumide reaal- ja mõtteliste osade üle omandi- ja kasutusvaidlused, millest järeldub ühtlasi, et kostja pidi vara võõrandamise ajal teadma, et hageja jätkab OÜ-le S. kommunaalteenuste eest arvete esitamist ning vara võõrandamisel alla turuhinna tekivad OÜ-l S. makseraskused või maksevõimetus hageja kui võlausaldaja ees. Eeldades, et kostja pidi eelnimetatud asjaolusid tehingu tegemise ajal teadma, leidis kohus, et kostja tekitas osaühingule ja seega hagejale kahju süüliselt. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist ega asjaolu, et OÜ S. oleks objektiivsetel põhjustel maksejõuetuks muutunud ka juhul, kui tehingu väärtus oleks vastanud turuhinnale. Kui osaühingul jäi pärast vara võõrandamist ja majandustegevuse lõpetamist
  2. aastal netovara järele vähem kui pool osakapitalist, oleks kostja juhatuse liikmena pidanud tulenevalt

§ 171lg-st 2 kutsuma kokku osanike koosoleku.

Kostja äriühingu osanikuna pidi aga äriühingu huvides vastu võtma ühe

§-s 176 sätestatud otsuse, muuhulgas pankrotiavalduse esitamise, kui osaühingul ei jätkunud piisavalt vara hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud 21 341,25 kroonise võlgnevuse ja kohtukulude tasumiseks. Kostja eelnimetatud seaduses sätestatud kohustusi ei täitnud, millega tekitas 3

(5)kahju OÜ-le S. ja seega ka hagejale kui osaühingu võlausaldajale. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 otsuse ja panna kohtukulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud ja jätnud tähelepanuta asjaolu, et OÜ S. majandustegevuse lõpetamisel ei teadnud kostja temalt tagaseljaotsusega väljamõistetud võlast. Seega puudus kostjal tahtlus kohustust mitte täita. Kohtule esitatud OÜ S.
  1. a. ja
  2. a. kasumiaruannete põhjal lõpetas äriühing
  3. a. 337 358 kroonise kahjumiga ja
  4. a. lõpuks oli OÜ S. kasum 220 254 krooni. 18.03.1999 tehingut, millega OÜ S. võõrandas OÜ-le S’. 8,55% mõttelist osa elamust Tallinnas T24, ei saa hinnata äriühingu huve kahjustavana. Müügieseme väärtuseks loeti 2 500 000 krooni. 10.03.1999 sõlmisid tehingu pooled kokkuleppe ostuhinna tasumise tingimustes, mille kohaselt tasaarvestati ostuhinnaga OÜ S’. nõue OÜ S. vastu summas 2 085 107 krooni, mis moodustus laenuvõlast 1 700 000 krooni ja võlgnevusest tarnitud kaupade eest 385 107 krooni. Tehingu tulemusel vabanes OÜ S. võlast ja lõpetas
  5. a. kasumiga. OÜ S. majandustegevuse lõpetamisel
  6. a. lõpus ei olnud äriühing pankrotiseisundis ja puudusid teadaolevad nõuded, mida OÜ S. ei oleks suutnud rahuldada. Nimetatud 10.03.1999 kokkulepe OÜ S’. ja OÜ S. vahel on lisatud apellatsioonkaebusele tõendina. Esimese astme kohus ei ole andnud hinnangut OÜ S. poolt 12.07.1999 hagejale tehtud tasaarvestuse avaldusele. TsK § 234 alusel lõppes OÜ S. kohustis hageja ees tasaarvestusega. Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsus, millest hageja nõue tuleneb, jõustus alles 14.12.
  7. OÜ S. lõpetas majandustegevuse teadmisega, et vaidlusalused nõuded on tasaarvestatud. Hagi aluseks olnud

§-de 187 ja 188 (2000. a. redaktsioonis) kohaldamisel tuli kostja solidaarse vastutuse eeldusena tuvastada kostja süüline käitumine, mis pidi esinema vähemalt raske hooletuse vormis. Äriühingu kahjumi ühe aasta jooksul likvideerimine ja kasumisse jõudmine ei ole äriühingu juhatuse liikme või osaniku vastutuse kohaldamise aluseks Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. 10.03.1999 kokkuleppe palub hageja jätta tähelepanuta, sest selle esitamist apellatsioonimenetluses ei ole apellant tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormi rikkumist, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Otsus on piisavalt põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. TsMS § 654 lg 6 kohaselt ringkonnakohus ei pea otsust põhjendama, kui otsus jääb muutmata. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu 01.12.1999 jõustunud tagaseljaotsus, millega on osaühingult OÜ S. välja mõistetud 4

(5)kommunaalteenuste võlgnevus koos viivistega, kuulus täitmisele ning hageja oli õigustatud nõudma otsuse täitmist. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna 2000.aastal koostatud sissenõudmise võimatuse akti kohaselt otsust osaühingu suhtes täita ei olnud võimalik vara puudumise tõttu. Hageja nõue tuleneb kostja kui juhatuse liikme vastutusest, kes on tekitanud kahju sellega, et müüs osaühingule S. kuulunud mõttelise osa hoonest alla turuhinna. Selle tulemusena ei ole võimalik kohtuotsust täita ning selle tagajärjel on tekkinud kahju viiviste näol. Omandi võõrandamisel oli teada, et hoones kasutati kommunaalteenuseid ning kokkulepe tasaarvelduse tegemiseks hagejaga puudus. Osaühing on oma tegevuse lõpetanud juba aastaid tagasi. Samas ei ole kostja äriühingu S. juhatuse liikme ega ka osanikuna täitnud äriseadustiku paragrahvidest 171 lõike 2 ja 176 tulenevat nõuet võtta vastu otsus äriühingu tegevuse lõpetamiseks. Apellandi poolt toodud väidet selles osas, et hoone müügihinda mõjutas tasaarvelduse kokkuleppe olemasolu ostjaga, ei saa ringkonnakohus arvesse võtta. Võõrandamistehingu tegemise ajal kehtinud AÕS 29 lg 2 järgi oli asja väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind/turuväärtus/. Apellandi väited asja turuhinna osas on vastuolulised. Kaebuse kohaselt oli asja turuhinnaks 200 000 krooni, kuid samas on toodud, et omand võõrandati 2 500 000 krooni eest ning tehti ostjaga tasaarveldus. Seega apellant ise aktsepteerib, et asja tegelik turuväärtus oli tunduvalt kõrgem, kui oli see müügilepingus. Kolleegium leiab, et kui müüja oli ostjale võlgu, siis oli võimalik see kajastada lepingu müügihinna tasumise korras. See aga ei peaks mõjutama objekti müügihinda, mille pealt tuleb tasuda ka riigilõiv riigituludesse. Müügileping mingit tasaarvelduse kokkulepet ei sisalda. Apellandi väide on õige, et müügileping vormistati enne tagaseljaotsust, kuid otsus on tehtud kommunaalvõla nõuetes, mis oli osaühingul juba tekkinud müügilepingu sõlmimise ajaks ning ta ei asunud võlga kustutama ka peale tagaseljaotsusest teada saamist. Seega kaebuses olev väide selle kohta, et faktiliselt lõpetas osaühing S. 1999.aasta kasumiga, on vastuolus täitemenetluses koostatud aktiga, millest ilmneb, et kohtuotsust ei olnud võimalik täita. Apellandi väide, et ta esitas hagejale 1999. aastal tasaarveldusavalduse, ei ole aluseks otsuse tühistamiseks. Hageja on sellele väitele vastanud ning leidis, et neil ei ole võlga OÜ S. ees ning tasaarvelduse tegemiseks puudus alus. Seega poolte vahel esineb vaidlus hageja väidetava võla osas. Antud vaidluses on nõude aluseks juba väljamõistetud kommunaalvõlgnevus ning sellele lisandunud viivised. Poolte vahel esines vaidlus hagisumma osas ning hageja tõendas ja põhistas nõutud summat ka viiviste osas. Apellatsioonkaebuses ei ole ka vaidlustatud välja mõistetud rahasumma arvestust. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et esineb piisav alus kostja suhtes hagi rahuldamiseks

§ 187

lg 2 järgi ja § 188 lg1 järgi, kuivõrd kostja tegevuses esineb süüline käitumine, mis seisneb selles, et osaühingule kuuluv vara võõrandati tunduvalt alla turuhinda, mis tegi võimatuks osaühingu kohustuste täitmise ning selle tagajärjel on tekkinud kahju. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.