Obsah (8)

§ 217§ 218§ 219§ 220§ 221§ 112§ 101§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Mare Merimaa Otsusese tegemise aeg ja koht 15. mai 200

§ 217lg.

1 ja lg. 2 punkti 2 järgi peab asi vastama lepingutingimustele kvaliteedi osas ja oma omadustelt tavaliselt seda liiki kasutatavale asjale. Sõiduki hind on üks olulistest tunnustest, mille järgi on võimalik tuvastada asja kvaliteeti. Seega pidi vaidlusalune sõiduk vastama oma omadustelt tavaliselt selle hinnaga müüdavale sõidukile. Tauf-Auto AS-i hinnangu järgi võis vaidlusaluse sõiduki harilik väärtus olla müügilepingu sõlmimisel 130.000 – 150.000 krooni, kui tema ehitusaastaks on

1. AS-i Silberauto hinnangu kohaselt võib sõiduki harilik väärtus olla pool aastat peale müügilepingu sõlmimist – jaanuaris 2004 – 180.000 krooni, kui tema ehitusaasta on
2. a. Kohus on lähtunud kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemustest, kus ekspert leidis, et sõiduauto tõenäoline turuhind mais
3. a. võis olla 300.000 krooni koos käibemaksuga. Ekspert jõudis 3 järeldusele, et sõiduki keredetailid on pärast avariid vahetatud. Seega ei vastanud kostja poolt hagejale müüdud sõiduk oma omadustelt lepingu tingimustele.

§ 218lg.

1 järgi vastutab müüja asja müügilepingule mittevastavuse eest siis, kui mittevastavus oli olemas asja juhusliku hävimise riisiko üleminekul müüjalt ostjale. Ostjale ülemineku ajal olid sõiduki keredetailid avarii tõttu vahetatud. Seega oli mittevastavus asja juhusliku hävimise riisiko üleminekul olemas ning müüja vastutab selle eest.

§ 219lg.

1 järgi oli hagejal kohustus sõiduk üle vaadata. Vara vastuvõtu-üleandmise aktist nähtub, et hageja klient oli õigustatud tegema kõiki toiminguid hageja nimel, seega oli kliendil kohustus sõiduk üle vaadata.

§ 220lg.

1 järgi peab ostja teatama asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Tarbijale müügi puhul on mõistlik aeg kaks kuud ning majandus- või kutsetegevuse raames ei tohiks mõistlik aeg olla pikem. Hageja esitas kostjale pretensioonid 2004. a. märtsis. Ligikaudu 10 kuud hiljem esitatud pretensioon lepingu tingimuste mittevastavuse kohta ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.

§ 221lg.

1 punktis 2 on sätestatud erand, mil ostja võib tugineda lepingutingimustele mittevastavusele hoolimata asja ülevaatamisest ja mõistliku tähtaja jooksul teatamata jätmisest. Kostjale oli sõiduki avariilisus ja keredetailide ulatuslik vahetus teada, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks sellest teavitanud hagejat. Lepingueseme kvaliteedi kohta informatsiooni andmine on eelkõige müüja kohustus, mida kostja täitnud ei ole. Kostja müüs hagejale asja, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele ja jättis hagejale teatamata asja lepingule mittevastavusest. Ekspertiisiakti järgi oli sõiduki harilikuks väärtuseks müügilepingu sõlmimisel 300.000 krooni. Hageja on esitanud nõude ostuhinna alandamiseks 305.000 krooni võrra. Hageja nõue müügihinna alandamiseks on põhjendatud, ostuhinda tuleb alandada 165.000 krooni võrra, mõistes selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Kohus leidis, et asi ei vastanud lepingutingimustele, kuna müügihind oli üle hariliku väärtuse ja sõiduk oli avariiline. Otsusest ei nähtu, millest tuleneb kohtu järeldus, et asja kvaliteeti on võimalik tuvastada eelkõige hinna järgi. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et sõiduk oleks olnud müümise hetkel avariiline. Sellist väidet ei esitanud ka hageja. Müüdud sõiduk oli täielikult remonditud, seega ei saa seda nimetada avariiliseks. Sõiduki hind oli sobiv nii müüjale, ostjale kui kapitaliliisingu lepingu alusel sõiduki omandajale, kelle huvides hageja sõiduki soetas. Seda, et sõiduk on osalenud avariis, oleks hageja saanud kontrollida ning vajaliku hoolsuse korral oleks ta seda ka teinud. Otsusest ei nähtu ka, milles seisnes müüja tahtlus asja lepingutingimustele mittevastavuse tekkimises või miks oleks pidanud müüja üldse arvama, et asi ei vasta lepingutingimustele. Ühestki seadusesättest ei tulene müüja kohustust talle kuuluva eseme müümisel määrata selle harilik väärtus. Lepinguvabaduse kohaselt valivad pooled ise, kas asja hinnata hariliku väärtuse järgi või lepitakse kokku mõni teine hind. Ostu-müügilepingust ei nähtu, et asja hinnaks oleks kokku lepitud harilik väärtus.

§ 112lg.

2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seda hageja teinud ei ole. Alternatiivse haginõude esitamist ei saa lugeda avalduse tegemiseks teisele lepingupoolele. Lisaks esitati alternatiivne nõue ebamõistlikult hilja. Hageja ei ole viidanud ühelegi

§ 217

lõikes 2 toodud asjaolule, millised omadused sõidukil puuduvad või mis takistavad seda sõidukit kasutamast. Asjaolu, et sõiduk on remonditud, ei takistanud seda kasutamast. Vastustaja seisukoht 4 Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Pooled olid sõiduauto hinnas kokku leppinud, lähtudes eeldusest, et tegemist on tavalise

1. aastal väljalastud autoga. Tegelikult ilmnes, et sõiduk oli mitmest autost kokku ehitatud hübriidauto. Sellise ulatusega ümberehitusest oleks müüja pidanud ostjat informeerima, kuna sellisel juhul auto omadused ei vasta tavalisele
2. a. ehitusaastaga sõidukile. Seetõttu nõudis ostja ka sõiduki hinna alandamist. Vastustaja ei ole ühegi toiminguga viivitanud ebamõistlikult kaua. Sõiduki ümberehitusest sai vastustaja teada politsei poolt esitatud ekspertiisiaktist. Sellest teatas vastustaja kohe apellandile, apellant tema pöördumisele aga vastama ei vaevunud. Telefonivestluses kinnitas apellandi esindaja, et vastustaja on saanud just sellise auto, nagu ta soovis. Vastustaja pöördus erinevate sõidukimüügiga tegelevate isikute poole palvega hinnata sõiduki väärtust, vastuste saamise järel pöördus ta kohe uuesti apellandi poole, siis aga kohtusse.
3. jaanuaril
4. a. kanti äriregistrisse kanne AS-i S.L. (ühendatav ühing) ja AS-i S.P. (ühendav ühing) ühinemise kohta. AS S.L. loeti lõppenuks ja AS S.P. võttis üle kõik AS-i S.L. õigused ja kohustused. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse motiive muuta, sealhulgas täiendada. Linnakohus rahuldas hageja esitatud alternatiivse nõude hinna alandamiseks ja hageja ei ole otsust vaidlustanud. Apellatsioonimenetluses on seega vaidluse all üksnes hageja poolt hinna alandamiseks esitatud nõude põhjendatus.

§ 101lg.

1 p. 5 kohaselt on hinna alandamise eelduseks võlgnikupoolne kohustuse rikkumine. Hinna alandamist põhjendab hageja väitega, et müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele.

§ 217lg.

1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vaidlust ei ole selle üle, et

1. mail
2. a. sõlmitud müügilepinguga müüs kostja hagejale sõiduauto Mercedes-Benz E200 CDI hinnaga 465.000 krooni ja et dokumentide kohaselt oli selle auto ehitusaastaks
3. Müügilepingus märgiti nii sõiduki ehitusaasta kui tehasetähis. Oma sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse kohta esitatud väite põhjendamiseks tõi hageja esile, et müügilepingu täitmiseks üle antud auto ei olnud valmistatud
4. a., vaid
5. a., kusjuures autol oli asendatud hulk detaile, mis olid võetud
6. a. valmistatud autolt, et tegemist oli nn. hübriidautoga, mis ei vastanud hagejale müüdud auto margile, ning et asendatud oli algne tehasetähis. Hageja poolt esiletoodud asjaolusid kinnitas ekspert Rein Münt oma eksperdiarvamuses (tl. 94 – 97). Asjaolusid, et sõiduki kere karkass oli vahetatud
7. a. toodetud mudelilt võetud karkassiga, et sel kerel algselt olnud tehasetähis oli vahetatud ja et auto oli komplekteeritud vähemalt kahest erinevast sõidukist ning selle komplektsus ei vastanud neist kummalegi, ei vaidlustanud ka kostja apellatsioonikohtu istungil. Sel istungil selgitas kostja esindaja ka, et eespoolkirjeldatud asjaoludest kostja müügilepingu sõlmimisel hagejat ei teavitanud. Seega ei olnud aga pooled lepingu sõlmimisel sõiduki eespoolkirjeldatud puudustes kokku leppinud ja hagejale müüdud sõiduk ei vastanud kvaliteedi ja kirjelduse osas lepingutingimustele. Kostja rikkus müügilepingut, kui andis hagejale üle lepingule mittevastava asja (

§ 100

) ja see on vastavalt

§ 218lõikele 1 aluseks tema vastutusele.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu vastaks hagejale müüdud sõiduk lepingutingimustele seetõttu, et sõiduk oli remonditud ja hageja ei ole osundanud ühelegi

§ 217

lõikes 2 toodud asjaolule ega märkinud, millised omadused sõidukil puuduvad või mis takistavad seda sõidukit kasutamast.

§ 217lg.

2 sisaldab üksnes näitliku loetelu puudustest, mille tõttu asi ei vasta lepingutingimustele, see ei välista aga asja mittevastavust loetelus loetlemata puuduste tõttu. 5

§ 218lg.

1 lause 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejale müüdud auto mittevastavus ilmnes hiljem, kuid kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et enne müügilepingu sõlmimist oli sõiduk läbi teinud ulatusliku avarii, et avariijärgselt oli sõiduk täielikult remonditud ning et karkassi asendamine varemtoodetud mudeli karkassiga ning muud eespoolloetletud muudatused tehti selle remondi käigus enne vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist. Seega on osundatud sätte eeldused täidetud.

§ 218lg.

4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Kostja kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et avariist, remondist ja detailide ning tehasetähise asendamisest ta müügilepingu sõlmimisel hagejale ei teatanud. Samas leidis kostja, et andmed sõiduki avarii kohta olid üleval Internetis ja seega ka hagejale kättesaadavad ning et enne müügilepingu sõlmimist oleks hageja pidanud andmeid sõiduki eelnevate avariide kohta kontrollima. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei teadnud avariist, mille sõiduk on läbi teinud, nagu ka detailide ulatuslikust vahetusest. Hagejal ei olnud kohustust otsida enne müügilepingu sõlmimist müügilepingu objektiks oleva sõiduki kohta andmeid ja seega ei pidanud ta selle puudustest teadma. Sellest tulenevalt ei vabasta osundatud säte kostjat vastutusest. Pooled vaidlevad selle üle, millal hageja kostjale asja puudustest teatas ja kas ta tegi seda mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist. Hageja väitel tekkisid tal kahtlused asja puuduste suhtes

1. juunil
2. a., kui politsei sõiduki ärandamist kahtlustades selle ära võttis, teada sai ta aga puudustest politseis tehtud ekspertiisi tulemusel sama aasta septembris. Hageja kinnitas, et teatas kostjale esmakordselt asja puudustest vahetult pärast nendest teadasaamist
3. septembri
4. a. kirjaga (tl. 57); kui kirjale vastust ei tulnud, võttis hageja esindaja ühendust kostja juhatuse liikmega, kes kirja kättesaamist kinnitas. Apellatsioonikohtu istungil väitis kostja esindaja, et kostja ei ole hageja
5. septembri
6. a. kirja kätte saanud ja hageja esmakordse teate asja puudustest sai kostja
7. märtsil
8. a. Seega on poolte väited vastuolulised. Samas leiab kolleegium, et sellel, millal hageja kostjale asja puudustest teatas, ei olegi vaidluse lahendamiseks määravat tähtsust. Nii võib

§ 221lg.

1 p. 2 kohaselt ostja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Selle üle, et müüja asja puudustest ja sellega seotud asjaoludest teadis ja seda ostjale ei avaldanud, ei ole vaidlust. Seega võib hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele olenemata sellest, millal ta kostjale asja puudustest teatas.

§ 112

lõikes 1 sätestatu kohaselt võib lepingupool juhul, kui ta võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda. Sama paragrahvi lg. 2 lause 1 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja väitel ei ole hageja talle avaldust hinna alandamise kohta teinud. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Hinna alandamise avalduse saab teha ka kohtumenetluse käigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Hageja hinna alandamise avalduseks on kohtumenetluse käigus 2. märtsil 2005. a. esitatud avaldus alternatiivse nõude esitamise kohta (tl. 60), mille adressaadiks oli küll kohus, kuid mille nõue oli suunatud kostjale. Kostjale on nimetatud avaldus kohtu poolt kätte toimetatud (tl. 62 – 63) ning kostja on sellele ka vastanud (tl. 64).

§ 112lg.

1 mõtte kohaselt alandatakse hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse; kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga; kui kohase ja mittekohase täitmise 6 väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega saadakse alandatud hind (Riigikohtu lahend 3-2-1-131-05), kui lepingu eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) korrutatakse lepingus kokkulepitud hinnaga ning jagatakse lepingu eseme puudusteta väärtusega (kohase täitmise väärtusega). Eksperdiarvamuse kohaselt oli puudusega sõiduki väärtuseks 300.000 krooni. Pooled on leidnud, et lepingus kokkulepitud hind 465.000 krooni tuleb ühtlasi lugeda puudusteta sõiduki väärtuseks. Seega on alandatud hind 300.000 krooni (300.000 x 465.000 : 465.000). Kuna hageja maksis kostjale 465.000 krooni, on tal õigus kostjalt tagasi saada 165.000 krooni. Apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamise taotlust ei ole esitatud. Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik