pinguline esindaja adv Enno Palumets Kostja Q.K.E. AS,
pinguline esindaja Maano Saareväli Kolmas isik AS I.E.K.,
pinguline esindaja Andi Liblikman RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
) § 145 nõudeid, mis sätestas, et asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral ja kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal, ning
nõudeid, mille kohaselt seisval sõidukil peavad põlema ohutuled, kui ta peatub või pargib kohal, kus peatada ega parkida ei tohi. Eeltooduga põhjustas V.G. enda surma, kiirabiautos olnud H.P.ile roidemurru ja rindkere põrutuse, kiirabiauto juhile U.R.
selja, näo ja vasaku puusa põrutuse, M.R.ile vermed kõhul ja kaelal ning vasaku rinnapõrutuse. V.G. pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna V.G. hukkus liiklusõnnetuses, lõpetati kriminaalmenetlus seoses isiku surmaga. Kostja vaidlustas kriminaalasja lõpetamise määruse. Kaebus rahuldati ja pärast uurimistoiminguid lõpetati prokuratuuri loal 07.09.2004 kriminaalasja menetlus. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt nähtub hõõglambi ekspertiisiaktist, et VAZ-i gabariidi/piduritule ja suunatule lampidel puuduvad tunnused, mis võimaldaksid üheselt määrata nende olekut liiklusõnnetuse hetkel. Kiirabiauto juhi väidetavat
rikkumist ei fikseeritud selleks nõutavate vahenditega ja see ei ole põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Ekspertiisiaktist nähtub, et kiirabiauto arvutuslik minimaalne sõidukiirus enne pidurdusjälje tekkimist oli 101 km/h. Ekspert märkis, et liiklusõnnetuse vältimise võimalus olenes sõiduauto nähtavusest kiirabiauto juhi kohalt ja seda ei ole võimalik olemasolevate materjalide alusel ilma vastava eksperimendita tuvastada. Nordea Kindlustuse Eesti AS-i (Q.K.E. AS-i endine ärinimi) 30.01.2004 otsuse kohaselt puudusid sõiduauto juhi V.G. käitumises vastuolud liikluseeskirja nõuetega. Juhi käitumine oli kooskõlas
Sama otsusega keelduti varakahju hüvitamisest hagejale, sest sõiduauto juht ei olnud vastutav liikluskahju eest. Kiirabiauto juht rikkus
nõuet, mille järgi halva nähtavuse korral või pimedal ajal teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ohutulesid. Sõiduautol kokkupõrke eel ükski tuli ei põlenud. Kindlustusandja otsusest ei tulene, et sõiduautol oleks põlenud ääre- ja numbrituled. Kiirabiautos viibinud isikud ei kinnitanud sõiduki tulede põlemist. V.B. ütlusi kindlustusandja ei käsitlenud. Politseile antud V.B. seletusest nähtub, et kui lõppes kütus, lülitas juht sisse avariituled ja esivalgustuse. VAZ autodel avariitulesid ei ole. Esivalgustust saab sisse lülida koos ääre- ja numbritulega. V.B. ütlused on vastuolulised.
kohaselt kui hädapeatunud sõidukit ei ole võimalik omal jõul teelt kõrvaldada, peab juht selle tähistama
Kuna ohutulesid ei olnud, tuli
Samuti rikuti
, mille kohaselt halva nähtavuse korral või pimedal ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. Kriminaalasja lõpetamise määruses märgiti õigesti, et sõiduauto juht rikkus
§-i 145, kuna ei peatanud või parkinud sõidukit teepeenral. Seega põhjustas liiklusõnnetuse sõiduauto juhi poolt liikluseeskirja rikkumine. Sõiduauto juht oleks saanud tagajärje ära hoida, vabastades enda poolt hõivatud sõiduraja, kasutades auto inertsijõudu auto teepeenrale suunamiseks, kasutada helkurit ja ohukolmnurka või auto teepeenrale lükkamisega. Sõiduautot VAZ lükanud isikud ei soovinud sõidukit kui teetakistust kõrvaldada, vaid püüdsid hääletamisega teisi autosid peatada. Kiirabiauto juhi väidetavad rikkumised on oletuslikud. Kiirabiauto kasutas lubatud kiirust. Kiirabiauto kiiruse tuvastamine on oletuslik ega põhine seadusega sätestatul. Hageja palus tunnistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks V.G. ning välja mõista kostjalt varakahju 245 436,30 krooni ja viivis 245 436,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kriminaalasja lõpetamise määruse motiivid ei ole siduvad juhtumi tsiviilõiguslikke tagajärgi läbi vaatavale kohtule. Liikluskahju põhjustamise eest on vastutav kiirabisõiduki juht, kes ületas teelõigul lubatud suurimat kiirust. Ekspertiis tegi kindlaks, et enne pidurdusjälje tekkimist oli kiirus ca 101 km/h. Autos asuva sõidumeeriku alusel oli kiirus enne pidurdamist 125 km/h. Samal ajal ei kasutatud vilkureid. Tegemist on
Kiirabiauto juht ei kohaldanud sõiduki kiirust tee- ja ilmaoludele vastavaks, millega rikkus
Kiirusel 120 km/h on kuival teel peatumisteekond 112,7 meetrit. Sõiduki lähituled ei valgusta teed sellisele teepikkusele. Sündmuskoha skeemilt nähtuvalt liikus enne vasakule teepoole suundumist kiirabiauto paremal poolel teel, mistõttu põrkus kokku osaliselt teepeenrale lükatud 3
kohaselt lähtuma
§-dest 87 ja 89 ning kasutama ohukolmnurka. Sõiduauto oli valgustatud vastavalt nõuetele. Ekspertiisiakti järgi oli sõiduki vasaku gabariittule hõõgniit kokkupõrke hetkel kõrgpingestatud olekus, st põles. Paremal gabariidil sellist tunnust ei täheldatud. Ekspert väitis, et hõõgniidi põlemisele viitavad tunnused tekivad vaid lokaalselt löögi piirkonna lähedal. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik AS I.E.K. toetas hagi. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto VAZ 2101 juhi õigusvastane käitumine. Sõiduk oli pimedal ajal valgustamata ja tähistamata. Hoolimata laiast teepeenrast peatas juht sõiduki teel. Selliselt paiknenud sõiduk oli takistuseks teistele liiklejatele. Hääletamine ei andnud tulemust ja sõidukit hakati lahtise juhiuksega roolist lükkama, sulgedes veelgi laiemalt sõiduraja. Isegi, kui ääretuled põlesid, ei olnud need sellises situatsioonis piisavad. Pimedal ajal valgustamata sõiduk ei ole tavaline liiklusolukord, mida teised liiklejad pidid ette aimama. Juht oleks pidanud kasutama ohukolmnurka
Teepeenar oli piisavalt lai, kuid sõidukit sinna ei lükatud. Teised hääletamise ajal möödunud autod said teelaiust arvestades mööduda tee telgjoone lähedal ilma kokkupõrketa. Tee parempoolselt serval liikuval sõidukil kokkupõrketa möödumine võimalik ei olnud. Sõidukid liikusid mööda enne, kui juht avas lükkamiseks juhipoolse ukse, millega oli suunavöönd laiemalt takistatud. Tõendamist ei
idnud, et kiirabiauto juht võis märgata sõiduautot peatumiseks piisava vahemaa tagant. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduauto juht, kes jättis pimedal ajal keset sõiduteed asuva auto teistele liiklejatele tähistamata. Sellega võttis ta kiirabiauto juhilt võimaluse ohtu õigeaegselt märgata. Juht ei saa vastutada selle eest, et ta ei ole suuteline aimama, et teel on tähistamata sõiduk, mis takistab liiklust. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas 08.11.2003 toiminud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks V.G.. Kohus mõistis Q.K.E. AS-ilt AS-i J.H. kasuks välja 245 436,30 krooni varakahju 4
) § 87, mille kohaselt seisval sõidukil, kus peatuda ega parkida ei tohi, peavad põlema ohutuled ja § 145, mille kohaselt tuleb asulaväliselt peatuda või parkida parempoolsel teepeenral. Määrus vaidlustati ja õnnetuse uurimist jätkati. Prokuratuuri loal kriminaalmenetlus lõpetati. Tunnistajate A.M., R.K., V.I., H.P.i, M.R.i ja U.R. ütlustega on tõendatud, et sõiduautol VAZ 2101, asudes paremas sõiduvööndis suunaga Tallinna poole, ei põlenud esi-, taga- ega parktuled. Tunnistaja A.M. ütluste alusel
idis tõendamist valgustamata auto liikumine sõiduteel inimjõul enne autode kokkupõrget. Tunnistajate R.K. ja U.R. ütluste kohaselt paiknes auto sõiduvööndis ja koht skeemil on õigesti märgitud. VAZ autol ohutulesid ei olnud. Kohus uuris kriminaaltoimikust V.B. ütlusi, kuna tema ütlusi kajastati tsiviilasja toimikus olevas kriminaalasja lõpetamise määrustes. Kahe nädala möödudes juhtunust rääkis V.B. avariitulede ja esivalgustuse sisselülitamisest. Kümme kuud pärast õnnetust antud ütluste kohaselt autotuled põlesid, ohutuledest ta ei teadnud, ütluste kohaselt lülitas keegi pärast otsasõitu tuled välja. See isik jäi välja selgitamata. Tunnistajad A.M. ja R.K. tunnistasid vastupidist. Kohus pidas usaldusväärseks tunnistajate, kui oma ala asjatundjate, ütlusi ning ebausaldusväärseks V.B. ütlusi. Tunnistaja V.I. ütluste kohaselt V.B. rääkis, et auto ei olnud valgustatud, kuna teel liikuvad autod andsid valgust. Lükates tagant autot, pidi V.B. nägema, kas tagumised tuled põlesid. Vaidlust ei ole, et sõiduautot VAZ lükati kahe isiku poolt roolipoolsest küljest, st auto uks oli avatud, mistõttu oli lisaks autolaiusele sõiduvöönd kitsendatud tee telgjooneni. Tagumiste tulede klaasid olid varjatud. Valgustamata auto olemasolu on kindlaks tehtud ka liiklusõnnetuse aktis. Autot ei peatatud ega pargitud teepeenral, kus oli selleks auto laiust arvestades küllaldaselt ruumi, mida näitab sündmuskoha vaatluse skeemil märgitud teepeenra laius. Sõiduauto VAZ pirni ekspertiis ei anna kategoorilist vastust, kas avarii hetkel oli auto valgustatud või mitte. Samale järeldusele jõudis ka prokurör kriminaalasja lõpetamise määruse kinnitamisel. Tõendamist
idis teel liikuv valgustamata sõiduauto, millel puudusid ka muud tähistused või ohumärk. Juht ei vastuta, kui temalt on võetud võimalus ette aimata eesseisvat ohtu, milleks oli teel valgustamata ja tähistamata sõiduauto VAZ. Pimedal ajal valgustamata sõiduk ei ole tavaline liiklusolukord, mida teised liiklejad oleksid suutelised ette aimama. Kiirabiauto juhile ei jäänud piisavat vahemaad peatumiseks. Tõendamist
idis, et ilm oli kuiv, teeolud ei olnud halvad. Kiirusel 90 km/h on pidurdusteekond 69, 5 meetrit ja kiirusel 50 km/h 27,5 meetrit ning lähitulede valgusel märkab juht valgustamata takistust 30 meetri kauguselt. Ei
idnud tõendamist, et kiirabiautojuhil oli vajadus või põhjust eirata tiheda liiklusega maanteel liikluse sujuvust või tekkisid tingimused, mis nõudsid valitud kiiruse vähendamist või ta ei olnud õigustatud sõitma lähituledega vähemalt kiirusega 90 km/h enne takistuse märkamist ja liiklusõnnetuse toimumist. Valitud kiirusel või kiirusel 90 km/h ei ole võimalik teel liikunud valgustamata takistust vältida, nagu ka lähituledega sõitmisel. On üldteada, et Paide-Tallinna vahel ei ole videvikust keskööni võimalik kaugtuledega 5
idis samuti, et liiklusõnnetuse vältimise võimalus oleneb sõiduauto nähtavusest kiirabiauto juhile. Sama
idis eelpool analüüsitud tõendite alusel kohus. Igal liiklejal on õigus eeldada, et teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sõiduauto VAZ juht ei täitnud liiklusseaduse ja -eeskirjade nõudeid. Kiirabiauto juhil ei olnud võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Täidetud on liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 26 lg 2 tingimused liikluskahju tekkimiseks ja kostjal tuleb hüvitada tekkinud varakahju hagejale. LkindlS § 45 lg 4 käsitleb viivist hüvitamisega viivitamisest esimese kümne päeva eest 1 % iga viivitatud päeva eest ja edasi 0,4 % iga viivitatud päeva eest, lg 5 ei võimalda viivise summa suurendamist üle 100 % hüvitise summast. Kindlustusandja peab viivise tasuma ootamata sellekohast taotlust. Seadusest tulenevalt tuleb kostjal maksta ka viivitatud aja eest viivist. Viivist ei oleks tulnud tasuda, kui hüvitis oleks makstud välja 07.09.2004, kui lõpetati kriminaalmenetlus. Apellatsioonkaebuse põhjendused Q.K.E. AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohus tuvastas vääralt liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastustava isiku ning sellest tulenevalt
idis vääralt, et apellant on kohustatud vastustajale hüvitama liikluskahju. Samuti mõistis kohus ebaõigelt välja viivised. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust. V.G. tegevus ei olnud saabunud tagajärje vältimatuks põhjuseks. Tsiviilvastutus tekkis kiirabisõiduki juhil U.R.l. Kohus rikkus menetlusõigust, kuna ei andnud hinnangut viivisenõuet puudutavatele kostja vastuväidetele. Kohus tuvastas tunnistajate ütlustele tuginedes, et VAZ oli valgustamata. Kostja sellega ei nõustunud. Tunnistajad A.M., R.K. ja V.I. ei näinud liiklusõnnetust pealt, vaid liikusid sündmuskohal enne või pärast liiklusõnnetust ega saanud anda ütlusi selle kohta, kas sõiduautol VAZ liiklusõnnetuse ajal valgustus põles või mitte. Ülejäänud kohtu nimetatud isikud viibisid kiirabiautos ning olid pimestatud vastu liikuva sõiduki tuledest ega saanud VAZ-i tulesid näha. Kohus jättis tähelepanuta, et lähenemine lükatavale sõiduautole toimus kiirusega ca 33,3 m/s. Tunnistajate M.R.i ja H.P.i ütluste kohaselt
idis tõendamist, et vilgutamise ja kokkupõrke vahele jäi ulatuslik ajaline faktor, u 3-4 sekundit. Selle aja jooksul läbis kiirabisõiduk 99,9-133,2 m vahemaa. Nii kaugele ei näita ka kaugtuled, mistõttu on võimatu, et pimestatud olukorras võisid kiirabisõidukis viibijad näha eesoleva sõiduki tulesid või tajuda selliste tulede puudumist adekvaatselt. Ekspert
idis, et VAZ-i vasak tagatuli oli tõenäoliselt kõrgtemperatuurilises 6
Sellega võttis juht teadlikult riski, et takistuse ilmudes vaatevälja, ei jõua ta sõidukit peatada. U.R.l tekib tsiviilvastutus ka VÕS §-de 1056 ja 1057 alusel. Kohus ei arvestanud kiirabisõiduki kiiruse rolli liiklusõnnetuse põhjendamises. Sõidumeeriku salvestusketta järgi oli kiirabisõiduki kiirus enne kokkupõrget 125 km/h. Sellisel kiirusel on sõiduki peatumisteekonnaks 112,7 meetrit. Järelikult ei oleks kiirabisõiduk enne takistust pidama saanud ka siis, kui s/a VAZ oleks valgustus põlenud või kui teele oleks olnud asetatud ohukolmnurk.
nõue on, et juht suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires.
idis tõendamist, et lähitulede valguses on juhi nähtavus ca 30 meetrit. Sellisele nähtavusulatusele vastab kiirus 50-60 km/h. Teel olev valgustamata staatiline takistus ei saa olla liiklusõnnetuse vältimatuks põhjuseks, kuna printsiibis peab see olema juhile välditav. U.R., rikkudes
sätestatut, põhjustas süüliselt otsasõidu teel lükatavale takistusele ning on saabunud tagajärje osas vastutav. Väär on kohtu otsus viiviste väljamõistmise osas. Liikluskindlustuse seaduse § 45 lg 4 kohaselt on kindlustusandjal kohustus tasuda viivist vaid juhul, kui ta viivitab hüvitamise otsuse alusel väljamaksmisele kuuluvate summade tasumisega. LkindlS § 45 lg 4 ei sätesta hüvitise väljanõudmise tekkimise alusena kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldumise otsust. Viivise väljanõudmise alus esineks kostjalt vaid siis, kui kostja oleks teinud liikluskahju hüvitamise otsuse hageja kasuks, kuid oleks viivitanud hüvitise väljamaksmisega. Kui kindlustusandja võimalikku väärotsust sanktsioneerida viivistega, võib saada mõjutatud kindlustustegevuse erapooletus. Vastus apellatsioonkaebusele J.H. AS ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. AS I.E.K. apellatsioonkaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud, kohtuistungil teatas, et ta on esimese astme kohtu otsusega nõus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega,
iab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada. Asjas ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
Seoses V.G. surmaga kriminaalasja menetlus lõpetati. Kostja kaebuse alusel kriminaalasja menetlemise lõpetamise määrus tühistati ja peale täiendavate uurimistoimingute tegemist lõpetati menetlus 07.09.2004. 3. Sõiduauto VAZ 2101 juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud N.K.E. AS-i (Q.K.E. AS-i endine 7
iab, et ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt tsiviilvastutus tekkis ainult sõiduauto VAZ 2101 valdajal V.G.l ning hageja sõiduki juhil U.R.l ei tekkinud tsiviilvastutust. Vaidlust ei ole selles, et hageja kiirabiauto Volkswagen Transporter sõitis otsa temaga samal pärisuunalisel sõidurajal paiknevale sõiduautole VAZ, mille mootor oli välja lülitatud ja mida lükkasid edasi piki sõiduteed V.G. ja V.B.. Maakohus on tuvastanud, et sõiduautol ei olnud sisse lülitatud tulesid. Apellant on selle järelduse vaidlustanud. Õige on see, et vastavalt kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiaktile nr AH-619-04/4423 02.07.2004 (t. l. 50-52) oli sõiduauto VAZ 2101 vasaku gabariiditule lambi hõõgniit tõenäoliselt olnud liiklusõnnetuse hetkel kõrgtemperatuurilises pingestatud olekus. Arvamuse järeldus ei olnud mitte kategooriline vaid tõenäoline. Arvamust tuleb hinnata koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega. V.B. on politseile antud ütlustes väitnud, et tuled põlesid ja need lülitati välja peale avariid tundmatu isiku poolt. Nimetatud isikut tuvastatud ei ole. Tunnistaja A.M. (t. l. 141) ütlustest tuleneb, et teel oli valgustamata sõiduk, mida ta märkas vastutuleva auto tulede tõttu ja jõudis sellest mööduda. Tunnistaja V.I. ütluste kohaselt (t. l. 145) rääkis ta VAZ-i juures seisnud naisega, kes avaldas talle, et autol tuled ei põlenud, kuna teed valgustasid piisavalt möödasõitvad autod. Tunnistaja U.R. ütluste kohaselt ei märganud ta, et teel oleval sõiduautol oleks tuled põlenud. Kolleegium
iab, et tõendeid kogumis hinnates on maakohus teinud õige järelduse, et sõiduauto VAZ tuled enne avariid ei põlenud ja V.G. ja V.B. lükkasid maanteel valgustamata sõidukit.
sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestades sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid tagaks sõiduki peatumise eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Avarii toimus pimedas ja normaalsetes teeoludes. Liiklustihedus oli suur, mistõttu ei olnud võimalik sõita täistuledega ning vastutulijate tuled pimestasid kiirabiauto juhti. Vastavalt kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiaktile nr LL-177-04/4424 (t. l. 46- 48) oli kiirabisõiduki minimaalne arvestuslik kiirus enne pidurdusjälgede tekkimist 101 km/h. Tahhograafi salvestuskettal oleva informatsiooni kohaselt algas sõiduki pidurdamine liikumiskiirusel ca 125 km/h ja kokkupõrke hetkel oli sõiduki kiirus ca 107 km/h. Tunnistaja H.P.i ja U.R. ütluste kohaselt vilgutas neile vastu sõitnud Tallinna poolt tulev auto intensiivselt kaugtulesid ja peale seda toimus otsasõit.
Kolleegium
iab, et kiirabiauto juht U.R. ei arvestanud kiiruse valikul tee- ja ilmaolusid, liiklustihedust ja nähtavust pärisuunas, samuti seda, et teise auto poolt kaugtulede vilgutamine oleks pidanud juhtima 8
kohaselt tuleb asulavälisel teel sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. V.G. seda ei teinud. Vanemal VAZ tüüpi autol puudusid ohutuled, mistõttu pidi V.G.
p 2 ja § 89 p 1 järgi kasutama ohukolmnurka.
Jättes sõiduteele ilma ohukolmnurgata hädapeatunud valgustamata sõiduki, käitus V.G. viisil, mis tekitas ilmse liiklusohu. Juhul, kui sõiduk oleks olnud valgustatud või oleks paigutatud ohukolmnurk, oleks kiirabiautot juhtinud U.R.l olnud võimalus õigeaegselt märgata teel seisvat autot ja oma sõiduk peatada või mööduda takistusest. Kuna mõlema sõiduki valdaja käitumise ja tekkinud tagajärje vahel oli põhjuslik seos, tuleb tuvastada, kui suurel määral vastutab kumbki avariis osalenud isik tekkinud kahju eest. Kolleegium
iab, et arvestada tuleb seda, et VAZ-i juht V.G. tegutses sõidukit maanteel lükates viisil, mis oli kiirabiauto juhile raskelt etteaimatav ja põhjustas otsese avariiohu. V.G.l oli võimalik avariiohtu vähendada, lükates sõiduauto teepervele või paigaldades ohukolmnurga või lülitades põlema auto tuled. Samas hageja kiirabiautot juhtinud U.R.l oleks olnud võimalik väiksema kiirusega sõites ja reageerides vastusõitja tulede vilgutamisele, kahjulikku tagajärge vähendada või ära hoida. Kolleegium
iab, et autojuhilt ei saa nõuda, et ta tavalistes teeoludes, kuid pimedal ajal sõidaks kiirusega, kus pidurdusteekond oleks sama kui lähituledega valgustatud ala, see on ca 30 m. Sellis juhul peaks asjatundja arvamuse kohaselt olema sõiduki kiirus ca 50-60 km/h, mis aga takistaks kolleegiumi arvates liikluse sujuvat kulgemist. Eeltoodu tõttu
iab kolleegium, et hageja kiirabiautot juhtinud U.R. vastutab kahju tekkimise eest 20% ulatuses ja VAZ-i juht V.G. oli süüdi kahju tekkimisel 80% ulatuses. LkindlS § 44 lg 2 järgi hüvitatakse liikluskahju kannatanule. Kui isik on ise liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Seega tuleb hagejale hüvitada temale tekkinud kahju 80% ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kahju suuruseks on 245 436,30 krooni, millest 80 % moodustab 196 349 krooni. Hageja on palunud välja mõista viivise seoses kindlustushüvituse väljamaksmata jätmisega. LkindlS § 45 lg 4 kohaselt hüvitamisega viivitamisel maksab kindlustusandja viivist esimesel kümnel päeval 1 % iga viivitatud päeva eest ja 0,4% iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvestamise aluseks on tasumata hüvitis. Kuna kindlustusandja on viivitanud hüvitise väljamaksmisega on ta kohustatud maksma hagejale viivist. Ebaõige on kostja seisukoht, et viivist tuleb maksta ainult sel juhul, kui kindlustusandja on teinud otsuse hüvituse väljamaksmiseks, kuid on jätnud hüvituse välja maksmata või viivitanud sellega. Kindlustusandja maksekohustuse tekke aluseks ei ole mitte tema enda poolt tehtud otsus, vaid asjaolud, mis on aluseks kindlustushüvituse maksmiseks. LkindlS § 45 lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates nõude esitamisest, ja lg 2 sätestas, et 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.