KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-14409 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2006, Tallinn Tsiviilasi AS T.K. hagi väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P.i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS T.K. (reg kood ***), lepinguline esindaja Tanel Mangusson; kostja J.P. (ik ***) J.P.i vastu 3 544, 74 krooni RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 06.03.2006 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid tühistada otsus põhjenduste osas ja rahuldada hagi ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Hageja ja AS T.S. vahel 31.10.2001 sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu alusel on alates 01.01.2002 AS-ile T.K. üle antud kõik AS T.S. õigused ja kohustused. Sellest lepingust tulenevalt on hageja Tallinna linnas kaugküttesüsteemi opereerija ja soojusenergia müüja kõigile kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijatele. Seoses AS B. kontserni kuuluvate ja kostja elamule haldusteenust osutavate ettevõtte poolt kostjale soojusenergia arvete esitamise lõpetamisega on kostja alates 01.01.2002 tarbitud soojusenergia eest kohustatud tasuma otse hagejale. AS B. teavitas kirjaga oma kliente, nende hulgas ka kostjat, kujunenud olukorrast
- a alguses.
- Hageja on esitanud kostjale koos esimese arvega 22.03.2002 soojusenergia ostu-müügi üldtingimused, mille alusel loetakse müüja ja ostja vaheline soojusenergia ost-müük lepinguliselt reguleerituks. Üldtingimustes on reguleeritud kõik olulised tingimused soojusenergia ostu-müügi toimimiseks. Kostja on peale 01.01.2002 jätkanud AS T.K. poolt toodetud ja edastatud soojusenergia tarbimist, aktsepteerides seega üldtingimustes väljendatud ostu-müügi tingimusi ning hinda. Kostjal on tasumata Tallinnas, N11-* asuvas korteris tarbitud soojusenergia eest alates 22.03.2002 kuni 20.07.2002 esitatud arved kokku summas 3 544, 74 krooni. Kauba vastuvõtmine on tõendatud kostja poolt kasutatava eluruumi elamu soojusmõõtja näiduga, mis on olnud arvete esitamise aluseks.
- Kostja hagi ei tunnista. 21.12.2001 sõlmis kostja AS-iga K.K. kui elamu haldajaga haldus/hoolduslepingu ning ta ei ole seda muutnud. Leping lõppes elamu N11 haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisega 19.06.2002, kui elamu haldamise võttis vastu KÜ N
- Hageja viide AS-i B. dateerimata kirjale ei ole asjakohane, kuna see ei saa muuta kostja ja AS-i K.K. vahelist lepingut ning tekitada pooltevahelise õigussuhte. Ebaõige on ka hageja väide, et soojuse ostu-müügileping loetakse müüja ja ostja vahel sõlmituks alates müüja poolt ostja soojusega varustamise alustamisest. Selline lepingu sõlmimise viis ei ole õiguspärane, kui pooled pole selles eelnevalt kokku leppinud. Seega, kuna kostjal ei ole hageja ees kohustusi, ei ole võimalik neid ka rikkuda või täitamata jätta. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja J.P.ilt AS-i T.K. kasuks 3 544, 74 krooni ja kohtukulu 280 krooni.
- Poolte vahel tekkinud õigussuhet saab käsitleda lepingulise suhtena. Vaidlustamata asjaolude kohaselt müüs hageja kostjale soojusenergiat, kostja võttis selle vastu, esitamata vastuväiteid. Veelgi enam,
- aprilli, mai ja juunikuu arvetest nähtub, et kostja on esitanud AS-ile T.K. ka korteri soojaarvesti näidud. Neist asjaoludest piisab, et lugeda soojuse müügileping sõlmituks. Lepingu sõlmimine tähendas, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja kohustus kostjale müüma soojusenergiat ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kuid vaatamata lepingule, on kostja jätnud põhjendamatult temale esitatud arved tasumata.
- Hageja on selgitanud arvete koostamise metoodikat, mida kostja vaidlustanud ei ole, millest lähtuvalt on hageja nõue soojusenergia müügi eest ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2002 summas 3 544, 74 krooni põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kostjalt. Apellatsioonkaebus
- J.P. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Kohus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikega 7 jätnud märkimata kostja vastuväite ja viite energiaseaduse (EnS) §-le 17, millele on kostja viidanud oma vastuses hagile ja kohtuistungil. See paragrahv on käesolevas vaidluses 2
(4)oluline, kuna hagi tugines väitele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud soojusenergia ostu-müügi leping ning sellest sättest tuleneb, et energiamüük saab toimuda ainult lepingulisel alusel ja sätestab lepingu kohustuslikud tingimused.
- Kohus on jätnud märkimata kostja vastuväite, mille kohaselt oli hageja ja AS-i K.K. vahel kehtiv soojusenergia ostu-müügileping ja see kehtis kuni 01.07.
- Samuti on kohus jätnud ära märkimata antud vastuväite kohta esitatud tõendi, N11 haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti.
- Kohus on rikkunud ka TsMS § 442 lõiget 8 ja jätnud põhjendamata, miks energiaseaduse regulatsioon ei oma antud vaidluses tähtsust. Samuti on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei ole arvestanud AS-i K.K. akti, kui ühe lepingupoole kinnitust soojusenergia ostumüügi lepingu olemasolu kohta.
- Kohus on ebaõigesti kohaldanud tsiviilkoodeksi (TsK) § 165 lõiget 1 ja § 242 lõiget 1, kuna ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta järeldas, et pooled olid saavutanud kokkuleppe kõigis soojusenergia ostu-müügi lepingu olulistes tingimustes.
- Kohus ei põhjenda, millisel õiguslikul alusel loeb ta kostjale siduvaks kinnisvarahooldusfirma B. teadet, et alates 01.01.2002 saadab hageja arved otse soojatarbijatele.
- Kostja ei ole muutnud erastatud eluruumile vastava mõttelise elamuosa haldus/hoolduslepingut AS-iga K.K.. Leping lõppes elamu N11 haldamise ja majandmaise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisega 19.06.2002, kui elamu haldamise võttis üle KÜ N
- Käesolevas asjas esitatud tõendite alusel saab järeldada, et õigussuhe oli hageja ja AS-i K.K. vahel ning kostja ja AS-i K.K. vahel. Seega puudus hagejal alus esitada nõuet kostja vastu. Vastustaja seisukoht
- AS T.K. ei pea esitatud apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, kuid otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada põhjenduste osas.
- Vaidlust ei ole selles, et vaadeldaval perioodil varustas hageja kaugküttesüsteemi kaudu kostja korterit soojusenergiaga. Vaidlus on üksnes selles, kas hageja saab otse kostjalt nõuda soojusenergia eest tasumist, kui nende vahel puudus lepinguline suhe. 17.Soojusenergia ostu müügi leping oli sõlmitud AS T.S.e (hageja õiguseellane) ja K.K. AS (kostja elamu haldaja) vahel. Hageja kinnitusel ja tema esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud leping on 2002.a. algusest lõpetatud ja lepinguosalised leppisid kokku, et 2002.aastast tasuvad elamu korteriomanikud (valdajad) soojusenergia eest otse soojaga varustajale.
- Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja poolt kostjale soojuse ostu-müügi üldtingimuste esitamisega ja kostja poolt soojuse tarbimise jätkamisega on pooled sõlminud soojusenergia ostu-müügilepingu. Sellel ajal kehtinud TsÜS § 62 lg.1 ja 3 kohaselt võis kaudne tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. TsÜS § 63 järgi loeti vaikimist tahteavalduseks, kui see on ette nähtud seaduse või poolte kokkuleppega.
- Kuna kaugküttesse ühendatud korteri omanik või valdaja ei saa tarbitavast soojusest loobuda, siis ei saa kütte tarbimise jätkamist hinnata konkludentse teona, mis väljendaks tahteavaldust aktsepteerida hageja pakkumust sõlmida soojusenergiaga varustamise leping. Ta ei ole ka tasunud hageja esitatud arveid sooja eest tasumise kohta. Puudub seadus, mis loeks kostja vaikimist tahtevalduseks sõlmida hagejaga märgitud leping. 3
(4)- Samas on soojusenergia kaup, millel on rahaline väärtus. Ka hagejal puudub nii õiguslik kui ka tehniline võimalus kostja korterit soojusenergiaga mitte varustada. Kostja ei ole vaidlusalusel perioodil tarbitud sooja eest tasunud ka mitte elamu haldajale. Seega on tegemist kostja poolt oma vara alusetu säästmisega hageja arvel. Kuni 31.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg.1, 3 ja 6 kohaselt tekkis vara alusetust säästmisest kohustus hüvitada isikule, kelle arvel isik oma vara säästis, säästetu harilik väärtus (vt. Riigikohtu 30.09.2003 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-101-03). Alates 01.07.2002 tekkis kostjal samasugune kohustus VÕS §-de 1028 lg.1 ja 1032 lg.2 alusel.
- Vaidlusalusel perioodil säästetu harilik väärtus võrdub soojusenergia hinnaga, mis on hagejale arvestatud samadel alustel kui teistele sama elamu korterivaldajatele. Seega on hagisumma võrdne kostja poolt säästetuga ja hagi rahuldamine oli lõppkokkuvõttes põhjendatud.
- Kostja vastuväide selles, et tema peaks soojusenergia eest tasuma elamu haldajale lepingulisel alusel, omaks õiguslikku tähendust siis, kui ta oleks elamu haldajale soojuse eest tasunud. Antud juhul ta seda teinud ei ole. G. Kivinurm M. Seppik R. Allikvere 4
(4)