Obsah (5)

§ 68§ 55§ 56§ 132§ 143

Tsiviilasi nr 2-01-211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Valdo Lips ja Mare Merimaa Tsiviilasja number 2-01-211 Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2006, Tallinn T

§ 68

lg 2 annab kohtule õiguse vabastada haldur kohustuste täitmisest, kui ta on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt.

§ 55

lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

§ 56lg 2 järgi peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus.

Määrusest nähtub, et kohus ei ole rahul halduri tegevusega, kes mitme aasta jooksul ei ole kohtule esitanud ühtegi ettekannet pankrotimenetluse kohta. Selline halduri tegevus ei ole kooskõlas võlgniku ega ka võlausaldajate huvidega. Kaebaja väide on ekslik, et määrusest ei ilmne, mida ta on jätnud konkreetselt tegemata. Kohtu umbusaldus halduri vastu ongi sellest tekkinud, et haldur on jätnud informeerimata pankrotimenetluse käigust. Toimikus olevast 18.01. 2006 kirjast ilmneb, et haldur on jätnud täitmata

§-st 132 tuleneva nõude ning ei ole esitanud ettekannet maksejõuetuse põhjuse, selle tekkimise kohta. Ettekanne tuli esitada mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist/

§ 132lg 3/.

Esitamata oli ka jaotusettepanek, mis tuli esitada

§ 143

lg 2 kohaselt 40 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates. Eeltoodud pankrotiseadusest tulenevate nõuete eiramised saavad olla piisavaks aluseks, mis annab kohtule õiguse haldur vabastada ametist

§ 68lg 2 järgi.

Kaebaja väide on õige, et halduri vabastamine tema kohustuste täitmisest on äärmuslik abinõu, kuid kohus on määruses motiveerinud, miks see vajalik on. Kolleegium ei tuvastanud kohtu poolt pahatahtlikku käitumist ning leiab, et määruskaebuses toodud väited ei võimalda selle rahuldamist. Tiit Kollom Valdo Lips Mare Merimaa 2